„Ärkav ori“ 10. Oli suletud sel päeval Töödest on tal “Põrgu“ “Lamav tiiger“ 11. Felix Randel „Pühapäev“ Meeldis just see, kuna ei ole tavaline ning teoses on ka mitmeid erksaid värve. 12. G. Markelov „Lenin“ A. Weizenberg „Peeter I“ 13. K.Mägi “Norra Maastik“ 14. Kumu kunstimuuseum ehk Kumu on sümboolse tähendusega rajatis, eestlaste oma kunstimuuseumi unelma täitumine. Kumu hoone on ümmarguse põhiplaaniga ja keerulisse keskkonda tundlikult sobitatud, mida pärast selle valmimist on üksmeelselt tunnustatud. Hoone maa-alustel korrustel on hoidlad, kus asub enamik Eesti Kunstimuuseumi ligi 60 000 eksponaadist. Kunst on uues muuseumis välja pandud kolmel maapealsel korrusel. Ühele korrusele mahub näitamiseks ligikaudu tuhat kunstiteost. 15.
See rajati Zajatšji saarele(eesti Jänesesaarele) Neeva parema kalda lähedale mõne kilomeetri kaugusele merest. Kindlus ehitati algselt mullast ja puidust, kuid juba 1706. aastal asuti ehitama kivikindlust. Ehitustööde juhatajaks oli Peeter I lähedane kaaskondlane Aleksandr Menšikov. Esimene inimene, kes Peterburi maja ehitas, oli Balti sõjalaevastiku ülem Cornelius Cruys. Leht 12 / 24 7. Nimeta arhitekt Rastrelli loodud ehitusi Peterburis ja selle ümbruses. „Talvepalee“ Smolnõi kloostri kirik Peterburis Leht 13 / 24 Suveloss Tsarskoje Selos 8. Barokk maalikunstis. Milliseid värvitoone kasutati? Soojad küpsed toonid ja sujuvate värviüleminekutega. Kujutati pingelisi hoogsaid liigutusi, tegelaste teatraalseid žeste, taevasse tõstetud pilgud, ebatavalised poosid,ägedaid liigutusi, hukkamis-, võitlus- ja röövimisstseene.
esimene ehitis oli muldkindlus, praegune Peeter-Pauli kindlus. See rajati Zajatsji saarele(eesti Jänesesaarele) Neeva parema kalda lähedale mõne kilomeetri kaugusele merest. Kindlus ehitati algselt mullast ja puidust, kuid juba 1706. aastal asuti ehitama kivikindlust. Ehitustööde juhatajaks oli Peeter I lähedane kaaskondlane Aleksandr Mensikov. Esimene inimene, kes Peterburi maja ehitas, oli Balti sõjalaevastiku ülem Cornelius Cruys. 7. Nimeta arhitekt Rastrelli loodud ehitusi Peterburis ja selle ümbruses. ,,Talvepalee" Smolnõi kloostri kirik Peterburis suveloss Tsarskoje Selos 8. Barokk maalikunstis. Milliseid värvitoone kasutati? Soojad küpsed toonid ja sujuvate värviüleminekutega. Kujutati pingelisi hoogsaid liigutusi, tegelaste teatraalseid zeste, taevasse tõstetud pilgud, ebatavalised poosid,ägedaid liigutusi, hukkamis-, võitlus- ja röövimisstseene. 9. Kuidas iseloomustaksid Rubensi loomingut? 1615
Eesti Kunstimuuseumid Eesti Kunstimuuseum asutati 17. novembril 1919, kuid alles 1921. aastal sai ta oma esimese alalise hoone 18. sajandil ehitatud Kadrioru lossi. 1929. aastal loss võõrandati, et ehitada see ümber presidendi residentsiks. Eesti Kunstimuuseum asus mitmetel ajutistel pindadel kuni 1946, mil ta paigutati taas Kadrioru lossi. 1991. aasta augustiks oli loss täielikult amortiseerunud. Sama aasta novembris võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine Kadriorus. Seniks anti muuseumile manööverpinnaks Tallinnas Toompeal asuv Rüütelkonna hoone, kus 1. aprillil 1993 taasavati ekspositsioon. Eesti Kunstimuuseum lõpetas näitusetegevuse selles hoones 2005. aasta oktoobris. 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel alustasid tööd esimesed Eesti Kunstimuuseumi
D KEILA KOOL 10 KLASS Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................................................2 1.Adamson Eric..................................................................................................................................3 2.Kumu...............................................................................................................................................5 3.Kadrioru Kunstimuuseum...............................................................................................................8 4.Nigvlste..........................................................................................................................................11 5.Kristjan Raua majamuuseum.........................................................................................................12 1
ANALÜÜS Kadrioru Kunstimuuseumist Kadrioru loss ja park Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Roomast kutsutud arhitekt Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ja kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riiast ja Tallinnast. Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega. 18. sajandi ilme on säilitanud ka lossi vestibüül ning mõned ruumid, samuti rida ahjusid peahoones. Keisrinna Katariina I järgi Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserlikku
Hupeli ettevaatlik suhtumine ilmnes ka Prantsuse revolutsiooni ajal, millele ta oli algusest peale täielikult vastu. 1805. aastal asus Hupel elama Paidesse, kus ta jätkas aktiivset kaastööd teadusajakirjadele, samuti tegi ta koostööd silmapaistva eesti keele arendaja Johann Heinrich Rosenplänteriga. August Wilhelm Hupel maeti Reopalu kalmistule. Tema hauakoht on teadmata, kuid kalmistule on püstitatud mälestuskivi. · Kadrioru loss - 1714. aastal ostis Peeter I Drentelnidelt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 1720-1721 ehitati peahoone ja põhiosas valmis loss
1873. aastal ostis Peterburi krahv tsaari õukonna talliülem kindralleitnant Anatoli Orlov-Davõdov (18371905) Chr. Rotermanni pärijatelt krundi Maarjamäel koos seal asuvate hoonetega. A. Orlov-Davõdov pani kohale nimeks Marienberg nähtavasti oma abikaasa Maria Jegorovna Tolstoi või Maria nimelise tütre auks. Nime eestipärane variant -- Maarjamäe -- läks käibele 1930. aastate lõpul. Krahv lasi Marienbergil asunud vanade hoonete kõrvale ehitada suvemõisa peahoone ja mereni ulatuva trepistikterrassi. Projekti tegi Peterburi Kunstiakadeemia professor arhitekt Robert Gödicke, ehitustöid juhatas Peterburi Kunstiakadeemia kasvandik ja alates 1872. aastast Tallinnas arhitektina tegutsenud Nikolai Thamm vanem. Hoone valmis arvatavasti 1874. aastal. Historitsistliku peahoone dominant on pseudogooti vormis alt nelinurkne, ülalt kaheksatahuline neljakorruseline paekivist torn. Torni fassaadi ilmestava uhke portaali kohale
Lk 5/20 TALLINN TURISTIDELE 4 KADRIORG Vaikne roheline Kadriorg jääb vanalinnast mõnusa jalutuskäigu kaugusele. Pärast seda, kui Vene tsaar Peeter I 18. sajandi alguses Baltimaad vallutas, rajas ta siia lossi koos avaliku pargiga. Ta nimetas selle ala oma naise Katariina I auks Jekaterinenthaliks. Barokkloss koos seda ümbritseva pargi, tiikide ja purskkaevudega on üks Tallinna juveele tänagi. Järgmise kahe sajandiga sai Kadriorust elitaarne elurajoon. Parki ümbritsevate tänavate äärde ehitati kaunistustega Foto 1 Kadrioru park puitmajad. 1938. a valmis presidendi ametihoone, mille sise- ja väliskujundus on suuresti säilinud, ning ümbruskonnas asuvad ka paljud välissaatkonnad. Kadriorg on Tallinnas jätkuvalt üks meelispaiku, kus jalutamas käia. Park paistab silma mitmekülgse
................ 6 Renessans.............................................................................................................. 9 Kaagvere mõis.................................................................................................... 9 Barokk................................................................................................................. 11 Pärnu Püha Jekaterina kirik...............................................................................11 Kadrioru loss..................................................................................................... 13 Palladionism......................................................................................................... 16 Maardu mõisa härrastemaja.............................................................................16 Klassitsism........................................................................................................... 18 Valga Jaani kirik..................
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
