Veski vanus on juba üle 100 aasta. Nüüd asub seal rahvusliku sisekujundusega ja eesti köögiga toitlustuskoht. Väga ilus koht nii turistidele kui ka oma inimestele külastada. · Kuressaare linnateater Hoonel on suur kultuuriajalooline väärtus. Nüüdseks on hoone taas kasutusele võetud teatrina. · Kudjape Kalmistu Asub Kuressaare kirdepiiril Kuivastu maanteelt ringtee juurest 0,5 km ida suunas. 1780. a. rajatud linnakalmistu koos klassitsistlikus stiilis kabelitega on kaitse all arhitektuurimälestisena, siin paiknevad 4 kultuuritegelase hauad ajaloomälestisena. Kabelitest on ilusaimad 1848. a. kalmistu peaväravasse ehitatud väikese kreeka templi kujulised sammastikfassaadiga hooned. · Kuurhoone Lossipargis asuv kuurhoone on rajatud 1889.a. linnaarhitekt C. Lorenzeni projekti järgi. Ristkülikukujulise põhiplaaniga ehitis jaguneb funktsionaalselt kolmeks osaks: keskel
(nimi) (koht aasta) Notre Dame (prantsuse keeles ,,Jumalaema") Notre Dame'i katedraal asub Pariisis Seine'i jõe keskel oleval Cité saarel, samas paigas, kus oli varem asunud Pariisi esimene kristlik kirik Saint-Etienne'i basiilika. Notre Dame on üks silmapaistvamatest gooti stiilis kirikutest Prantsusmaal ning seda ehitist peetakse maailma kuulsamaks katedraaliks. Notre Dame on 130 meetrit pikk ja tegemist on viielöövilise basiilikaga, millel on topetümbriskäigu ja kabelitega koor, ühelöövilise transeptiga pikihoone, kabellöövid, kiivrita läänetornid ja tugikaared. Kabel on üks esimesi ehitisi maailmas, kus kasutati tugikaart. Kiriku ehitamist alustas Maurice de Sully 1163. aastal kuningas Louis VII valitsemise ajal ning need kestsid kuni aastani 1330. Ehitus võttis nii kaua aega osaliselt sellepärast, et ehitusplaani suurendati konstruktsiooni käigus. Aja jooksul töötasid mitmed arhitektid kabeli kallal
Raske on öelda, kui suurel määral võis juba enne vallutust eestlaste seas olla levinud ristiusu ideoloogia elemente ning milline oli nende mõju eestlaste vaimsele maailmavaatele. Kindlasti polnud ristiusk meie esivanematele enam päris tundmatu. On üsna tõenäoline, et eestlaste naabermaadega tõid kaasa ka teatavaid muutusi ideoloogias. 13. saj alguses ristiusustati Eesti ala vägivaldselt võõrvallutuste läbi. Vanad pühapaigad sageli hävitati ning maa kattus kirikute ja kabelitega. Ometi jäi ristiusk eestlastele pikaks ajaks võõraks. Endiselt leidsid paljude vanadele kultuspaikadele ehitatud kabelite juures aset poolpaganlikud riietused ja ohvritoimingud. Viimaste aastate arheoloogilised uurimistööd on näidanud, et vähemalt 13. saj keskpaigani oli kombeks asetada surnutele hauda kaasa rikkalikult panuseid. Nii maeti naised sageli piduriides koos arvukate ehetega, mehed aga täies relvastuses.
Ehitus stiil: Ehitustöid alustanud arhitekt võttis omaks mõnikümmend aastat varem tekkinud uue stiili-gootika. Ümarkaarsed romaani võlvid olid asendunud teravkaarsetega. See prantsusmaalt alguse saanud arhidektuuristiil levis kogu Euroopas. Gooti stiil võimaldas ehitada kõrgemaid katedraale. Seintesse mida toetasid tugikaared, sai teha rohkem avasid ja ruumid muutusid valgemaks. Sel 130 m pikkusel viielöövilisel basiilikal on topeltübmriskäigu ja kabelitega koor, ühelöövilise transeptiga pikihoone, kabellöövid, kiivrita läänetornid ja tugikaared. Monumentaalselt nn. Kuningate galeriiga läänefassaadi ja transeptifassaade kaunistavad gooti raidkunsti meistriteosed. Ajalugu: Suure Prantsuse revolutsiooni päevil hävitati paljud kirikus olnud aarded, kuid kellad pääsesid siiski ümbersulatamisest. Kirik pühendati Mõistuse ja Ülima Olendi kultusele, seda kasutati ka lihtsalt panipaigana. 19. sajandil lisati kirikule 90 m
Kirik oli mõeldud nii palveränduritele, keda meelitas kohale st Foy reliikvia kui ma munkadele. Kirikus on 212 sammast, romaani kapiteelidega, millel on kujutatud palmilehti, lilli, st Foy elulugu ja erinevate sümbolitega. St Foy pealuu hoitakse puust kullatud relikviaaris, mis on pühaku skulptuur. Cluny kloostrikirik 12. saj ehitatud omal ajal vist maailma suurim kirik, basiilika tüüpi romaani stiilis, kahe transeptiga, kabelipärjaga, kabelitega transeptidel. Ristumiskohtades tornidega. Viielööviline. Kölni Santa-Maria-im-Kapitol Fontenay tsistertslaste klooster Rajatud 1118 Assisi San Francesco St-Denis Amiens'i katedraal
matta lahkunud oma kodu lähedusse ja traditsioonide järgnemine. Kalmete paiknemine näitab asustuse tihedust ja paiknemist. Mida rohkem külakalmistuid ühes piirkonnas, seda tihedam asustus. Külakalmistutel on oluline koht rahvapärimuses. Pärimuse kaudu on teada saadud paljude külakalmistute asukoht. ,,Ajalooline pärimus kajastab mälestusi külakalmistute kasutusaja ning -asjaolude kohta: juttu on sõdadest, kalmete seosest kabelitega, aga ka viimastest matmistest. Tihti peetakse külakalmistuid rootsi või rootsiaegseteks matusepaikadeks. " (H. Valk, Lõuna- Eesti maakalmistuid: 1225- 1880 A.D., lk. 119). ,,Usundiline pärimus peegeldab traditsionaal-mõtlemisele omaseid arusaamu kalmistust kui erilisest, keeldude ja tabudega seotud sakraalsest ruumist, kus on võimalikud kokkupuuted teispoolsuse ja tavapärasest erineva reaalsusega" (H. Valk, Lõuna- Eesti maakalmistuid: 1225- 1880 A.D., lk. 119).
harmooniliseks ja pidulikuks. Näit. Palazzo Rucellai Firenzes Järjekindlast antiikarhitektuuri eeskujude elustamisest annavad tunnistust ka Alberti kirikuehitised. Neis ei võta ta mitte ainult üle arhitektuurseid osasid, vaid püüab ehitist tervikuna antiikses vaimus kujundada. Santa Maria Novella kirik Firenzes (fassaad) hele-tume marmortahveldis. San Andrea kirik Mantovas - fassaad meenutab antiiktemplite fronti. Ühelööviline pikihoone, külglöövid on asendatud kabelitega, avar silindervõlv. Nelitise kohal kuppel. Majesteetlik ühtne ruum, mis on eeskujuks hilisematele arhitektidele. FILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) Firenze toomkiriku nelitise kuppel (1420-1436). Kuppelehitis oli eelkõige puhtehitustehniline saavutus ja renessanss-stiili arengut see otseselt ei mõjutanud. Samas oli harmooniline ja täiuslik kuppel kõigi renessanssarhitektide ideaal ja Brunelleschi teostas selle ideaali esimesena.
● Järjekindlast antiikarhitektuuri eeskujude elustamisest annavad tunnistust ka Alberti kirikuehitised. Neis ei võta ta mitte ainult üle arhitektuurseid osasid, vaid püüab ehitist tervikuna antiikses vaimus kujundada. ● Santa Maria Novella kirik Firenzes (fassaad) – hele-tume marmortahveldis. ● San Andrea kirik Mantovas - fassaad meenutab antiiktemplite fronti. Ühelööviline pikihoone, külglöövid on asendatud kabelitega, avar silindervõlv. Nelitise kohal kuppel. Majesteetlik ühtne ruum, mis on eeskujuks hilisematele arhitektidele. ● FILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) ● Firenze toomkiriku nelitise kuppel (1420-1436). Kuppelehitis oli eelkõige puhtehitustehniline saavutus ja renessanss-stiili arengut see otseselt ei mõjutanud. Samas oli harmooniline ja täiuslik kuppel kõigi renessanssarhitektide ideaal ja Brunelleschi teostas selle ideaali esimesena.
Nime on kirik saanud Norra kuningas Olaf II Haraldsoni järgi. 2017. aasta augusti andmetel on Oleviste seisund Muinsuskaitseameti hinnangul „halb“.1 Esimest korda on Oleviste kirikut mainitud 1267. aastal. Täpsemaid andmeid on aastast 1330, kui lõpetati uue kiriku ehitamine. 1364 valmis toona kirikust eraldiseisev torn. Tänapäevasele sarnase ilme sai kirik 15. sajandil. Pärast 1433. aasta tulekahju otsustati muuhulgas ehitada uus pikihoone; vana pikihoone koos kabelitega lammutati, asemele kerkis uus pikem ja laiem tänapäevase suurusega kolmelööviline basiilika (tol ajal Baltimaade kõrgeim: keskosa kõrgus 31m ja torni kiviosa lausa 57m). 1434-1450 kestnud ehitust juhtis Andreas Kulpesu. Umbes 50 aastat hiljem sai kirik ka tänapäevasele sarnase tornikiivri. 17. sajandist tänapäevani on Oleviste kirik palju kordi osaliselt või pea täielikult maha põlenud (peamiselt pikselöökide tõttu), kuid on alati taastatud enam-vähem endisele
Pühakud on tasapisi sulandunud ristiusueelsesse maailmapilti. Nad on võtnud üle igasuguseid konkreetseid fukntsioone ning saanud ka üldisteks kaitsjateks, näiteks eluvaldkondade kaupa. Kõige austatumad pühakud olid seotud teatud liiki loomadega. Näiteks Püha Jüri, kes oli hobustekaitsja, Püha Jaan, kes oli karjakaitsja. Setu traditsioonis oli lammaste kaitsja Püha Ann(e). Suhtlus pühakutega on võimalik ühel moel kirikus käimise läbi. Praktilises elus oli kultus seotud kabelitega, kuna kabeleid oli rohkem kui kirikuid ning nad olid külade lähedal.
Brunelleschi (1377-1446), itaalia vararenessansi arhitekt ja kujur, renessanss-stiili alagataja ja perspektiivteooria üks loojaid. Firenze toomkiriku kuppel tähendas Brunelleschile raske ehitustehnilise ülesande lahendamist. Säilitanud gooti roiete põhimõtte, käsitles ta kõrge roidvõlvina, mille ta projekteeris kahe omavahel vajaliku arvu roietega seotud koorikuna. Rõhtjõudude vastuvõtu kindlustas ta tõmbevöö ning ümber kuplit kandva kaheksatahuka ehitatud kabelitega. Viimastele jäi kanda omalaadne tugipiilarite ülesanne. Monumentaalne kuppel valitseb võimsa dominandina linna, olles vääriliseks monumendiks renessansiajastu universaalsete loomevõimetega inimesele. Kui Firenze toomkiriku kupli lahenduses kasutas Brunelleschi veel gootikast pärinevaid võtteid, siis tema järgmiste tööde Ospedale degli Innocenti (Leidlaste kodu, 1421-44) ja Pazzi kabeli (1431-33) arhitektuuris ilmnesid juba ainult renessansile iseloomulikud jooned.
annaabi.ee 
