Olukord muutub rindel pingeliseks, venelased tungivad peale ning sakslased peavad taanduma. Ernst saab käsu partisanid hukata. Seda ta aga ei suuda. Selle asemel tapab ta oma sõbra ning laseb venelased vabadusse. ,,Tänuks" aga, saab Graeber ühelt vabaks lastud venelaselt kuuli, mis sai talle saatuslikuks ning ta suri. Ma usun, et peale seda, kui ta Elisabethi armus, muutus ta taas samasuguseks koolipoisiks, nagu ta oli varem. Ja sellest tulenedes, muutus Ernst taas kaastundlikuks ja heatahtlukuks ning lasi 4 venevangi vabaks, tehes sellega hoopis kahju, mitte head. Sõjas peab seisma iseenda ja oma kodumaa eest, mitte kaasa tundma vaenlastele. Selleks hetkeks peab domineerima rangus ja peab omandama kalgi südame ning mitte alla andma. Armastuses peab välja näitama hoolivust ja hellust. Siin kohas on Remarqeu välja toonud kaks olekorda, kus ei saa eksida ja mis vajavad erinevaid käitumisi. Kui õigesti ei käitu
Sonja temaga kaasa ja püüdis kõigiti kergendada Raskolnikovi vangipõlve, käies teda iga päev vaatamas ja püüdes aidata rahaga. Neiu tegi seda halastusest ja armastusest Raskolnikovi vastu, kuigi noormees kohtles teda tõrjuvalt. Sonja aitas ka teisi vange, kirjutades nende lähedastele kirju ning abistades vange vaatama tulnud omakseid. Seetõttu meeldis Sonja kõikidele vangidele, kes nimetasid teda „meie õrnaks kaastundlikuks emaks“. Raskolnikovi pere oli väga vaene ning neil polnud mitte midagi hinge taga. Sellest hoolimata üritasid Dunja ja nende ema Pulheeria teha kõik oma venna ja ainsa poja jaoks, et viimane saaks täide viia oma unistused ja elada täisväärtuslikku elu. Dunja oli valmis ennast ohverdama venna ja ema heaks, valmistudes abielluma mehega, keda ta ei armastanud, vaid kaine kaalutlusega leidis, et see mees suudaks pakkuda talle endale turvalist elu ning võimalust abistada venda ja ema
Ma arvan, et Aglaja õigusega võttis vürsti kaasa ja läks Natasja Filippovna juurde, et kuulda tema suust öelduna, et jätab neid nüüd rahule. Kaua võib üks naine kannatada, et teda ja tulevast meest pidevalt mõjutab ja häirib teine naine? Nastasja oli aga tark naine ja teadis, et vürst on tal käpa all. Seda tahtis ta ka Aglajale näidata. Nastasja pani vürsti valima tema ja Aglaja vahel. Mõistliku ja aruka mõtlemisega mees oleks läinud oma abikaasa juurde. Vürst oli liiga kaastundlikuks muutunud, nüüd oli ta ka Aglajas pettunud, kelles ta siiani oli näinud hingesugulast. Ta ei uskunud, et Aglaja võib olla nii kalk ja tundetu selle õnnetu naise vastu. Mida enam vürst pettus, seda enam hakkas ta otsima head ja leidma sealt, kus seda polnud, ning seda mõistmatumaks ta muutus. Ärkamine oli valus. Lükke mõistmisele jõudmiseks andis Nastasja mõrv. Nähes naist surnuna, ei mõjunud see talle väliselt shokeerivalt. Ilma haigushoogudeta ja muu paanikata oli vürst
rangete, kinniste ja külmadena. EL GRECO teoseid: „Toledo äikeses“. Krahv Orgazi haudapanek Krahv Orgazi matus (detail) 1586–1588 Maarja-Magdalena 1576-1578 Ülesanne: Leida Inernetist, kes oli Maarja Magdaleena ja mis on tema atribuudid? http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikku ltuur/uus_testament/maarja_magdaleena.php Veronica 1576-79 Ülesanne: Vasta küsimuse: Miks peetakse Veronicat kaastundlikuks naiseks? http://kristlus.varstukk.edu.ee/kris tlikkultuur/puehakud/naispFChakud/pF Cha_veronica.php St. Sebastian 1576-79 Ülesanne: Kes oli Püha Sebastian ja mis on tema atributika? http://kristlus.varstukk.edu.ee/kris tlikkultuur/puehakud/meespFChakud/pF Cha_sebastianus.php Kristuse lahtiriietamine (El Espolio) 1577–1579 Neitsi ülestõusmine 1577–1579 Apostlid Peeter ja Paul „Kristuse lahtiriietamine“
(Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) 8 Nagu ,,Mahtra sõjas", nii taotleb Vilde ka ,,Anija meestes" sisu ja vormi ühtsust. Loodusidüllide kirjeldamisel kasutab ta lüürilist stiili, olustikpiltide esitamisel aga asjalikku väljendusviisi. Linnakodanlust ja aadlid iseloomustab kirjanik tihtipeale pilkelises toonis, kujutades aga Maidu ja Leena armulugu muutu ta väljendustes kaastundlikuks ja soojasüdameliseks. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) Enne ,,Prohvet Maltsveti" kirjutama asudes, külastas Vilde ajaloolisi tegevuspaiku, mida ta raamatus kasutada tahtis ja vestles erinevate inimestega. Romaanis esitatakse tõetruu pilt talurahva õigusetust olukorrast saksa feodaalide ikke all. Eesti talupoeg oli harjunud, et mõisnik on tema täielik käsuandja. Kahele talupojale, esitatakse süüdistus ja karistuseks on 150 piitsahoopi
kategooriat. On meditatsioon, millega püütakse muundada oma meel praegusest seisundist mingisse teise seisundisse. Näiteks kaastunde meditatsioon, südameheaduse meditatsioon. Kaastunde, südameheaduse ja bodhitsitta üle mediteerimine ei tähenda seda, et armastust ja kaastunnet tuleks võtta objektidena, millele keskendumine ongi meditatsioon see ei ole nii. Kui räägime südameheaduse ja kaastunde meditatsioonist, siis see tähendab, et mittekaastundlik meel on vaja muundada kaastundlikuks. Vihkav meel on vaja muuta südameheaduseks. See on protsess, mis muudab meelt. See on üks meditatsiooniliik (3.). Teine meditatsiooniliik on keskendumine objektile või teemale. Näiteks siis püsimatuse või tsüklilise olemasolu viletsuse üle mediteerimine. See tähendab, et mõtiskletakse asjade püsimatuse üle või haiguste, vananemise, surma, maailma viletsuse üle. Või mõtiskletakse budaloomuse heade omaduste üle. Või tehakse
tema tõlgendus olukorrast, siis on oluline, et õde arvestaks seda tõlgendust isegi siis, kui see suuresti erineb tema enda omast. Seega põhineb kavatsuslik/sihipärane hooldus ontoloogilisel: Millest hoolib patsient kõige enam? Kuidas ta tõlgendab oma sümptomeid lähtuvalt nende mõjust sellele, millest ta hoolib? 7 Edwards nimetab nende kahe hooldusliigi (kavatsuslik ja ontoloogiline) omavahelist suhtestumist „kaastundlikuks teadlikkuseks“ (sympathic awareness). Kaastunnet mõistab ta siinkohal kui „mentaalset osalust (koos) teisega tema hädas“. Kuigi me ei koge seda sarnaselt teisega, teadvustame siiski endale teise kannatusi ja vajadusi. Sellest lähtub konkreetne tegutsemine. Peamiselt kasutatud kirjandus: Carper, B.A. 1978. Fundamental Patterns of Knowing in Nursing. - Advances in Nursing Science, 1(1), 13-24. Edwards, S.D. 2001. Philosophy of Nursing: An Introduction. Houndmills, Basingstoke,
Ma arvan, et Aglaja õigusega võttis vürsti kaasa ja läks Natasja Filippovna juurde, et kuulda tema suust öelduna, et jätab neid nüüd rahule. Kaua võib üks naine kannatada, et teda ja tulevast meest pidevalt mõjutab ja häirib teine naine? Nastasja oli aga tark naine ja teadis, et vürst on tal käpa all. Seda tahtis ta ka Aglajale näidata. Nastasja pani vürsti valima tema ja Aglaja vahel. Mõistliku ja aruka mõtlemisega mees oleks läinud oma abikaasa juurde. Vürst oli liiga kaastundlikuks muutunud, nüüd oli ta ka Aglajas pettunud, kelles ta siiani oli näinud hingesugulast. Ta ei uskunud, et Aglaja võib olla nii kalk ja tundetu selle õnnetu naise vastu. Mida enam vürst pettus, seda enam hakkas ta otsima head ja leidma sealt, kus seda polnud, ning seda mõistmatumaks ta muutus. Ärkamine oli valus. Lükke mõistmisele jõudmiseks andis Nastasja mõrv. Nähes naist surnuna, ei mõjunud see talle väliselt shokeerivalt. Ilma haigushoogudeta ja muu paanikata oli vürst
surm ning võimu omavate kuid absurtsete täiskasvanute olemasolu. Raamat on värksendavalt keeruline ning ei pane seda ohtulihtsakoelise moraali või perspektiiviga. Need raamatud pilkavad täiskasvanute absurdsust, kuid samal ajal väldivad otseseid järeldusi täiskasvanute ja laste erinevuste kohta. Lapsepõlve nähakse kui ohu seisundit kuigi Carroll väljendas poolehoidu lastele ei idealiseerinud ta neid kunagi. Alice'i väljakutse oli kasvada tugevaks ning kaastundlikuks inimeseks vaatamata olendite isikupäradele, keda ta kohtab (olendid sümboliseerivad täiskasvanu maailma). Ta peab õppima iga uue kokkupõrkega uued reeglid, kuid lõpuks siiski sälitama õigluse meele ja arendama tunnetuse iseendast. Kui raamatu alguses suudab Alice vaevu end nutmisestki hoida, siis romaani lõpuks on ta võimeline ennast vastandama ka kõige nõutumaks tegeva Imemaailma loogika vastu. Ka Alice'i füüsise suurenemine ja kahanemine näitavad keha
Ta ei alistu ühegi juhatusele. Esimene tundmus, mille hoolikalt kasvatatud noor inimene on vastuvõtlik, ei ole armastus, vaid sõprus. Tema poolehoid pöördub enne oma soole kui vastassugupoolele. Sellel ajal tärkava tundelisuse abil on võimalik noormehe südamesse istutada inimsuse idusid. Ärge näidake talle asjade välispidist ilu enne, kui ta pole õppinud hindama tõelisi väärtusi. Et saada tundeliseks ja kaastundlikuks, peab laps teadma endasarnaste olemasolu, kes kannatavad, mis temagi on kannatanud ja tunnud samasugust valu, nagu ta isegi. Enne kujutlusvõime ärkamist pole võimali ka kaastunde tekkimine. Harjutage teda mitte lootma seisusele, tervisele, rikkusele, vaid näidake talle saatuse muutlikkust. Õpetage oma kasvandikku kõiki inimesi armastama, ka neid, kes põlgusega oma kaasinimeste peale alla vaatavad. Noorele inimesele valitagu ainult seesugune seltskond,
täiskasvanute olemasolu. Raamat on värksendavalt keeruline ning ei pane seda ohtulihtsakoelise moraali või perspektiiviga. Need raamatud pilkavad täiskasvanute absurdsust, kuid samal ajal väldivad otseseid järeldusi täiskasvanute ja laste erinevuste kohta. Lapsepõlve nähakse kui ohu seisundit kuigi Carroll väljendas poolehoidu lastele ei idealiseerinud ta neid kunagi. Alice’i väljakutse oli kasvada tugevaks ning kaastundlikuks inimeseks vaatamata olendite isikupäradele, keda ta kohtab (olendid sümboliseerivad täiskasvanu maailma). Ta peab õppima iga uue kokkupõrkega uued reeglid, kuid lõpuks siiski sälitama õigluse meele ja arendama tunnetuse iseendast. Kui raamatu alguses suudab Alice vaevu end nutmisestki hoida, siis romaani lõpuks on ta võimeline ennast vastandama ka kõige nutumaks tegema Imemaailma loogika vastu. Ka Alice’i füüsise
ohtudest, millele nad laste päästmiseks vastu astuvad -- iga päev võib ju näha, kui vastumeelne on hobustele elavaid kehi jalge alla tallata. Ükski loom ei lähene ärevust tundmata oma liigikaaslase laibale. Leidub isegi loomi, kes ehitavad korjustele omamoodi hauakambreid, ja mõelgem vaid kariloomade kaeblikele häälitsustele, kui neid tapamajja sisenedes vapustab seal avanev võigas vaatepilt. Rõõm on näha, kuidas Mesilaste valmi autor,25 olles sunnitud tunnistama inimese kaastundlikuks ja härdaks olevuseks, esitab vastava näite, loobudes sel puhul oma külmast ja väljapeetud stiilist. Ta pakub meile pateetilise pildi inimesest, kes ise hoonesse suletuna näeb, kuidas väljas metsloom rebib lapse ema käte vahelt, purustab oma mõrtsuklike hammastega haprad ihuliikmed ja kisub alles tukslevad elundid lapsukese rinnast välja. Kui kohutav ärevus haarab inimest, kes näeb pealt sündmust, mis temale isiklikult kuidagi korda ei lähe