Toiduainete säilitamiseks kasutatakse kuivatamist, külmutamist, soolamist, siutsutamist, steriliseerimist ja pastöriseerimist. Steriliseerimine on konservimine kõrgel rõhul ja temperatuuril(kuni 120oC). Steriliseerimisel hävivad bakterirakud ja nende spoorid täielikult. Pastöriseerimisel kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70- 90oC. Pastöriseerimisel hävivad küll bakterirakud, kuid spoorid säilitavad eluvõime. Inimorganismis elavad kahjutud kaaslejad( kasutavad inimese organismi elupaigana), vajalikud bakterid(elavad seedekulglas, lõhustavad toitaineid ja sünteesivad vitamiine), tõvestavad bakterid(eritavad baktertoksiini-mürki, mis põhjustab haigusi ja vahel ka surma. Bakterid satuvad organismi:1)sissehingatava õhuga-tuberkuloos 2)toidu ja joogiga- düsenteeria 3)läbi vigastatud naha-teetanus 4)läbi vigastatud limaskestade otsesel kokkupuutel haigega-süüfilis 4)siirutajate vahendusel-entsefaliit.
· Steriilimine protsess, milles rakendatakse kõrget rõhku ja temperatuuri, mis hävitab bakterirakud ja spoorid täielikult (nt. konservide valmistamine). · Pastöörimine vedeliku kuumutamine mõnekümne sekundi jooksul temperatuuril 70- 90C°. Selle protsessi käigus hävivad küll bakteri- rakud, kuid spoorid jäävad alles. Seetõttu rikneb pastöriseeritud piim mõne aja möödudes pärast avamist. Bakterid inimese kehas · Kahjutud kaaslejad ei too inimesele ei kasu ega kahju. · Vajalikud bakterid nt seedekulglas elavad bakterid, kes võtavad osa toitainete lõhustamisest. · Tõvestavad bakterid bakterid, kes inimese organismi sattudes põhjustavad erinevaid haigusi. · Haigustekitajad bakterid eritavad oma elutegevuse käigus tugeva toimega mürgiseid ühendeid ehk toksiine, mis kahjustavad või surmavad teisi organisme. Bakterhaigused
sooladel on väga kindlad ja kitsad piirid mürgisuse ja mittemürgisuse vahel. Vihmaussidele sobiv keskkond tohib sisaldada ammoniaaki alla viiemilligrammi grammi kohta ja alla 0,5 % anorgaanilisi soolasid).Orgaanilisi jäätmeid, mis sisaldavad liiga palju ammoniaaki, muutuvad kasutuskõlblikuks kui neid eelnevalt kas komposteerida või pesta ammoniaak välja). Kaasnevad organismid Lisaks vihmaussidele kui peamistele elusolendite vermikompostimisel võtavad sellest osa ka nende kaaslejad. Kaaslejad organismid on need, kedavermikompostimiseks otseselt ei kasutata, kuid nad võtavad vermikompostimisest sellegipoolest osa ja satuvad sinna peamiselt jäätmete lisamisega. Sageli mängivad nad ka olulist rolli jäätmete lagundamisel. Enamik vermikomposteerimise süsteeme kujutavad endast keerulisi toiduahelaid, kus on esindatud primaarsed (esmased), sekundaarsed (teisesed) ja tertsiaarsed (kolmandased) tarbijad.
Neid on oluliselt rohkem, tänu hapniku laiale levikule ja ainevahetuslikule efektiivsusele. b) anaeroobid- oksüdeerijana nitraate, sulfaate jne. On ka need, kes võivad elada mõlemates tingimustes. Kuid selline universaalsus on pigem negatiivne ja neid on kõige vähem. 4) Ainevahetus. Jagunevad a)Autotroofid- *fotosünteesijad ja kemosünteesijad b)Heterotroofid- *saproobid- surnud orgaanika * parasiidid- tõvestajad * kahjutud kaaslejad- sümbiondid 5) Eluprotsesside kiirus Bakterites toimuvad protsessid on ~10X kiiremad, kuna nende ehitus on võrdlemisi lihtne. 6) Kosmopoliitne e. ülemaailmne levik a)väiksed mõõtmed b) kiire paljuemine c)väga erinevate keskkonnatingimuste kasutamine (äärmuslikud temp, rõhu jne väärtused) d) väga erinevate süsinikuallikate kasututamine elutegevuses. Ülesanded, teha kirjalikult. · Tunda ära bakteri jooniselt ja teada bakteri põhilisi osi.
kes elavad liblikõieliste taimede (hernes,uba) ja leppade juurte, seovad õhulämmastikku ning muudavad selle taimedele kättesaadavateks lämmastikuühenditeks. . Pastöörimine vedelike kuumutamine paarkümmend sekundit temperatuuril 70-90 kraadi. Steriilimine konservimine kõrgel ja temperatuuril (kuni 120kraadi), batkerirakud ja nende spoorid hävivad täielikult. Inimestes elavaid baktereid võib jagada kolme rühma: 1. Kahjutud kaaslejad, jes kasutavad meie organismi elupaiga ja toiduallikana. 2. Vajalikud batkerid, nt seedekulgla batkerid, kes sünteesivad müningaid vitamiine ja aitavad lõhustada mikroobe. 3. Tõvestavad batkerid, kes organismi sattudes hakkavad kiiresti paljunema ja põhjustavad mitmesuguseid batkerhaigusi. Haigusttekitavad batkerid on ohtlikud, sest nad eritavad inimorganismi mürkaineid ehk toksiine. Baktertoksiin väga tugema toimega mürgine ühend, mis kahjustab või surmab teise organisme.
haploidsed rakudki. Toitumine ja bioloogia Nagu teisedki seened, on kottseened heterotroofid ning omastavad toitaineid surnud või elavatest organismidest. Suurem osa saprotroofidest lagundavad surnud taimset materjali. Biotroofid moodustavad kas sümbiontseid suhteid väga erinevate organismidega või on parasiitideks, moodustades suurema osa taimede ning loomade parasiitidest. Parasiidid:taimedel, seentel, imetajatel, lülijalgsetel (ka kaaslejad), nematoodidel (kägistajad) Sümbiondid: taimedega:endofüüdid, samblike moodustajad (koos rohevetikate ja/või tsüanobakteritega), erikoidse ja ektendomükoriisa moodustajad, loomadega (sh. putukatega) Saprotroofid:puidul, puukoorel ja taimedel, koprofiilid Elukeskkonnaks: maismaa maapealsete ning maa-aluste viljakehadega kottseened veekeskond mage- ning merevees elavad kottseened, saprotroofid, parasiidid või endofüüdid taimedel ja loomadel. Inimesele olulised:
Miks? Aitab aru saada teguritest, mis populatsiooni mõjutavad ja aitab leida haavatavamaid eluetappe. Kuidas? Millisel tasemel peame tundma liigi elupaika (nõudlusi)? Meenuta lendorava näidet. Liigi elupaiga puhul peame tundma peensusi – abiootilist keskkonda, biootilist keskkonda ja maastiku skaalat. Abiootiline keskkond on nö eluta keskkond (kliima, jõe põhja iseloom kalade puhul), biootiline keskkond on nö elus keskkond (toit, pesapuu, kaaslejad liigid), maastiku skaala – mosaiikne maastik vms, liikumiskoridorid. Metapopulatsioon – mis see on? Kuidas see kaitse planeerimist mõjutab? Metapopulatsioon on ’’populatsioonide populatsioon’’ e rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ja nii tervikliku süsteemi moodustavate (osa)populatsioonide kogum. Tea, et lisaks elupaigale on oluline liikumise võimalused! Ex situ kaitse. (eraldi ÕISis ) Põhjused, probleemkohad?
Miks? Aitab aru saada teguritest, mis populatsiooni mõjutavad ja aitab leida haavatavamaid eluetappe. Kuidas? Millisel tasemel peame tundma liigi elupaika (nõudlusi)? Meenuta lendorava näidet. Liigi elupaiga puhul peame tundma peensusi abiootilist keskkonda, biootilist keskkonda ja maastiku skaalat. Abiootiline keskkond on nö eluta keskkond (kliima, jõe põhja iseloom kalade puhul), biootiline keskkond on nö elus keskkond (toit, pesapuu, kaaslejad liigid), maastiku skaala mosaiikne maastik vms, liikumiskoridorid. Metapopulatsioon mis see on? Kuidas see kaitse planeerimist mõjutab? Metapopulatsioon on ''populatsioonide populatsioon'' e rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ja nii tervikliku süsteemi moodustavate (osa)populatsioonide kogum. Tea, et lisaks elupaigale on oluline liikumise võimalused! Ex situ kaitse. (eraldi ÕISis ) Põhjused, probleemkohad?
c) toitainete hulgast d) jääkainete hulgast e) fotosünteesivatel bakteritel on vajalik ka valgus 2. Ainevahetus a) autotroofid - kemosünteesijad, fotosünteesijad, tsüanobakterid (sinivetikad, kelle fotosünteesi lähteaine on ainsana vesi) b) heterotroofid (kasut. valmiskujul orgaanilist ainet) - saproobid (surnud orgaanika lagundajad); patogeenid (tõvestavad bakterid, kes elavad kudedes); sümbiondid (kahjutud kaaslejad) 3. Sporulatsioon - teatud bakteritel esinev nähtus, mille käigus raku sisse moodustub spoor. Ühes rakus 1 spoor. Spoore on vaja levimiseks ja ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Spoore iseloomustab ülim vastupidavus keskkonnatingimuste suhtes ja see tagatakse a) paksude kestadega b) vähese veega (kuni 15%) c) allasurutud ainevahetusega Spooride eluvõime võib säilida tuhandete kuni mitme sadade tuhandete aastatega. 4. Suhe hapnikkusse
sobivasse elupaika ja biogeograafilisse regiooni, kuid väljapoole liigi teadaolevat levilat. See meede on rakendatav vaid juhul, kui liigi teadaoleva levila sees pole enam sobivaid alasid. Tugiasustamise riskid: võimalik invasiivus; hübridiseeriumine; ökoloogilise kindluse puudumine; seaduslikkus; haigused: ühe liigiga liiguvad koos teised liigid: haigused, parasiidid….; milliseid liike viia koos siht-liigiga? Saa? Parasiidid? Kaaslejad ? ; avalik arvamus ; riskide mõistmine ning otustuste tegemine keerukates situatsioonides. Teadaolevad mitteteadmised liikide kohanemise võime; hajumise võime ; ökoloogilise dteadmised – liigikeskse empiirika puudulikkus Mis on taastamiseökoloogia? Taastamisökoloogia on rakendusökoloogia haru, mis tegeleb ökosüsteemide tasakaalu taastamisega, sealhulgas inimtegevuse mõjul hävinud koosluste taastamisega. Tegeleb
Kogu Maal on ligikaudselt 5×1030 bakterit, ületades biomassilt kõiki taimi ja loomi kokku. Bakterid on väga olulised aineringes surnud orgaanilise aine lagundajatena ja lämmastiku sidujatena atmosfäärist (mügarbakterid) jm. Inimesel leidub umbes kümme korda rohkem bakterirakke kui tal on enda keharakke. Paljud nendest bakteritest leiduvad nahal ja seedetraktis. Suurem osa inimesega seotud bakteritest on inimesele kahjutud kaaslejad, teatud bakteritega võitleb immuunsüsteem ja osa bakterid on ka kasulikud. Paljudel bakteritel on üks või mitu viburit, mille abil liikuda. Tavaliselt puuduvad viburid tõvestavatel bakteritel. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, kuid on ka mitmeid muid mooduseid. 19 Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud toitaineid kogu raku pinnaga (osmoosselt) ja eritavad rakust välja ainevahetuse jääkprodukte.
Millised bakterid elavad meie kehas? Keskkonna ja inimese vahel toimub pidev bakterite vahetus. Selle tulemusena muutub ka inimkehas elutsevate bakterite hulk ja liigiline koosseis. Vastsündinud lapse organismis on baktereid vähe, kuid juba mõne tunni pärast hakkab nende arvukus suurenema. Baktereid võime leida nahalt, seedekulgla eri osadest, suguelunditest ja mujaltki inimorganismist. Meis elavad bakterid saame tinglikult jagada kolme rühma. 1) Kahjutud kaaslejad, kes ei too inimorganismile kasu ega tekita ka kahju. Need kasutavad meie organismi elupaiga ja toiduallikana. 2) Vajalikud bakterid. Sellised on näiteks seedekulgla bakterid, kes sünteesivad mõningaid vitamiine ja aitavad lõhustada toitaineid. Oma olemasoluga on need bakterid meile kasulikud ka seetõttu, et nad asustavad elupaiku organismis, kuhu konkurentsi puudumisel võiksid elama asuda mitmesugused tõvestavad mikroobid.
annaabi.ee 
