struktuurivalemsõltuvalt kas lihtne, keerulinevõialternatiivne; juriidilisedfaktid) ja kirjeldadaeeltoodu oma vastuses. ---------------------------------------------------------------------------------------------------- Näide 1. LE § 224 sätestab: ,,Sõidukis ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd." ------------------------- IT-meesValter andis oma sõpradele Kaarlile ja Tõnule kaasa katsetada uudse konstruktsiooniga väga tundliku liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadmete peilingaatori. Liikluspolitsei patrull tuvastas oma seadmetega peilimise, peatas Kaarli auto ning leidis töötava peilingaatori. Kaarel ja Tõnu seletasid ühest suust, et rõõmustavad väga politseiga kohtumise üle, sest leidsid teeäärses söögikohas laualt osundatud seadme ja võtsid selle kaasa, et ilmselgelt ebaseaduslik seade
Andrus Kivirähk ,,Rehepapp" Kokkuvõte Tegelased: Rehepapp Heatahtlik mees, kes alati üritas inimkonda päästa, teda kutsuti ka Rehe-Sanderiks Hans Heatahtlik kubjas, kes oli armunud mõisapreilisse Nõid Abivalmis naine, päris nimega Minna Kaarel Mõisahärra, kes ei olnud alati just kõige viisakam oma sulasega Jaan Kaarli sulane, haub kättemaksu Kaarlile Endel Ropu suuga mees, pidi Lindale kosijaks minema ---------------------------------------------------------------------------------- Koera Kaarli sulane Jaan käis mõisas sahvris söömas, valus oli kõhus, arvas et sureb, arvati et mõisas tapeti ta ära, jutustas Jaan, et sõi valget roosi lõhnaga pehmet Idamaa maiusrooga. Tegelikult oli see seep. Kubjas Hans olevat parunile pakkunud osta kassi, vilja söövate hiirte vastu.
Pärtel ja Kaarel mängivad laua taga kaarte. Järsku ütleb Pärtel Kaarlile: P: Ei tea kuhu see Ell nii kauaks küll jääb? Ei oska koju enam tulla! Käib vist jälle Miilile peale, et see sulle naiseks tuleks, võib juba arvata. Ja sul ongi juba aeg uus naine võtta, Kaarli, oled juba üle aasta lesk! K: Mis see Ell muidu janditab, ei tule sellest midagi! Ja ega Ell käigi seal Miilit sobitamas, nii rumal ta ei ole! P: Arvad sa, et Miili ei taha sind? Kahju küll siis. Oleks hea kui saaksime jälle kälimeesteks.
Lõpetabki. Siis jagab Pearu kõigile saia. Tal tuleb tahtmine uute naabrite poole minna, kuid eit hoiab tagasi. Andres hakkab Pearuga nõu pidama, kuidas kraavi kaevata. Ta saab viimase lõpuks nõusse, et kahepeale maksavad, Madis kaevab. Aga kaevatud muld tuleb Pearu poole ajada. Pühade ajal tulevad ümberkaudsed inimesed eesperele külla, et uusi inimesi vaadata. Seal läheb meeste vahel jõukatsumiseks. Andres osutub kõige tugevamaks. Ta teeb ära ka Pearu sulasele Kaarlile, kes muidu kõige kõvem vend on. Jõudu katsutakse sõrme tõmbamises, kaikaveos ja maadluses. Lepitakse kokku ka sõnnikuveo plaanides. Kui sõnnikuvedamiseks läheb, siis on Andresel sõnnikut üsna vähe, oleks rohkem vaja. Kui jõuab kätte heinategu, siis hakkab Andres võitlust pidama võsa ja mätastega. Ta leiab, et enne kui heinamaad juurde ei saa, siis pole mõtet ka loomi juurde hankida. Põllusaak kipub kesine olema: eelmine peremees on maad halvasti hooldanud ja pole
Ta hävitas kogu sepikoja ja lahkus sealt. Ta ei tahtnud enam mõõdupuu järgi elada. 10 omnibuss 10 Hendrik Nubian otsib tööd 10 omnibussi, 10 piletimüüjat omnibuss nr 10 Katarina Teras Leemet armastab/ei armasta? hõbeuur omnibuss nr 6, Tsilli Tuul vahetus Paasiga kolmekordne signaal Tsilli kutsumine lubjatud katusekambrisse Kitse tänavas Tsilli tagastab uuri nuga. Relvad vastamisi Kälimehed Pärtel ja Kaarli Kaarli naine, Liina, on surnud Pärtel räägib Kaarlile, et viimane võtaks Liina õe, Miili, ära Kaarli ei taha Miilit, tahab Pärtli naist Ellu Kaarli räägib Pärtlile, et Ellu armastab hoopis teda, mitte oma meest Pärtel korraldab Ellu matused ja kutsub nii Kaarli kui ka Ellu endale appi kirstu tassima Ellu on endast väljas Pärtel paneb kirstu vankri peale ja sõidab minema Pärtel on kindel, et elu ei saa niimoodi edasi minna ja üks neist peab päriselt surema. Ulaharitlane
lauda, tegi neile õlut ja viina välja. Alguses ei tahtnud Jaan üldse minna, aga janu oli suur ja ta jõi kolm klaasitäit õlut korraga ära. Viina võttis ta vaid natukese, et mitte Kaarlit pahandada. Pärast läksid Kaarel ja Juku mõne noormehega tüli norima, kui üks neist Kaarlit lõi, lõi Kaarel teda vastu ja hakkas kaklemine, kui Juku noa välja tõmbas siis hoidsid teised mehed eemale. Kohe pärast seda astus kõrtsi urjadnik, kelle munder Kaarlile ja Jukule kohe mõjus ja poisid tagasi tõmbasid. Jaan läks kiiresti ja märkamatult kõrtsist välja, ta kõndis koju. Jaan elas ema, venna ja kahe õega, kellest üks veel imik oli. Isa oli neil surnud ja Jaan oli ainus pere ülalpidaja. Kodus ootab haige ema poega, kes oli selle väeti pere toitja. Teeb Jaani tulekuks kördi valmis. Mann ja Mikk on kuidagi vaiksed. Külla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja valgustab, et lapsed olla varastamisega vahele jäänud,
lööb ka. Veel oli kirjas, et Hilde andis sisse lahutuspaberid ja et ta on kogu loo emale ära rääkinud ja ema on Hildega nõus. Nüüd oli Kustasel paljust mõelda. Päris kevade saabudes tuli Kustasele ootamatu külaline Tooni. Nad rääkisid Kustase käest, tervisest ja Tooni andis Kustasele kaks õuna, mis ta ema oli Ehtele toonud ja lahkus. Siis tuli läbi ka Kaarel, kellega koos Tooni oli tulnudki. Ja nagu välja tuli, polnud Tooni Kaarlile öelnud, et ta Kustast vaatamas käis. Haiglast kirjutas Kustas Hildele kirja, millega ta nende suhted lõpetas. Varsti pärast seda sai ta haiglast välja, arst kutsus vahepeal tagasi, et kätt jälgida. Õhtul oli Võrkel viinavõtmine, kuid Jüri ei võtnud, sest ta süda oli närgaks jäänud. Mõni päev hiljem tulid Tuisule laevmeister ja kaks töömeest. Ka Kustas aitas niipalju kui sai. Äkki läks Jüri näost halliks ja külm higi
Ei tohi ainult küsimus-vastus dialoogi teha. · Initsiatiivsed ütlused · vastusrepliiglid · suhtlemist jätkavad ütlused. ..... Dialoog kui diskursus · osaleja (kes kellele?) · aegruum (kus, millal?) · ütlused (keeleüksused, nende tähendus) · motiivid · eesmärgid · .... Järgmine slaid- selle kohta. Tekstitaju taseme hindamiseks, anda tekst ja küsida, et a la kes kellele mida ütles, kes on poiss, kas ema ütles kaarlile või kaarel ütles emale. Monoloog Kuidas sisuliselt seostatakse mõtteid; aluseks erinevat tüüpi tekstidele · Ahelseos- aluseks jutustustüüpi · Paralleelseos- aluseks kirjeldustüüpi. Kapsas on see, millest räägime, selle koha anname uut infot. Asju tuleb analüüsida ühte moodi. Kõik jutud ei jälgi teema-reema tüüpi. Õpetamiseks tuleb võtta ilus hea nt ahelseose näide. Kõnetaju loeng 5
Lastel lasta praktiliselt jaotada võrdselt midagi kellegi vahel: võetakse jaotatavast hulgast ühe, kahe eseme kaupa ja jaotatakse sulle, mulle, talle. Iga õpilane peab lisaks jälgimisele ka võrdseteks osadeks jagamise esemeliselt läbi tegema. Nt õpetaja Ema tõi 4 õuna. Tal on 2 last, Mart ja Kaarel. Õpetaja kutsub tahvli juurde kaks õpilast. Üks neist jagab õunu ja selgub, et õunu saab jagada erinevalt: Kaarlile 1 ja Mardile 3 või Mardile 1 ja Kaarlile 3 või mõlemale kaks ehk jagada võrdselt kahte ossa. Edasi jagada erinevaid esemeid ja hulkadesse jagada alati ühekaupa. Kui omandatud, siis minna üle jagamistabeli koostamisele arvuga 2, alustades arvust 2, tutvustatakse ka jagamismärki. 48. Tekstülesannete klassifikatsioon. Lihtülesanne, liitülesanne (lahendamise metoodika). Laste jaoks kõige vastikum osa ja õpetaja jaoks kõige raskem tunni etapp. Nende
Oli tulnud isegi pererahvast, et näha Vargamäe uut peremeest ja perenaist. Jänni ei jäänud noor pererahvas külaliste ees mitte. Peremeestele ja perenaistele anti kambris süüagi. Sulasmehed ja tüdrukud pidid sellega leppima, et vahetevahel võisid aida ees õllekapast rüübata. Lõpuks tantsiti õuel. Ei jäänud tulemata ka rammukatsumine. Pearu sulast Kaarlit peeti kõvaks meheks. Sõrmevedamises ei olnud talle vastest. Andres aga võitis Kaarlit. Maadluses jäi Andres korra Kaarlile alla, siis aga sai nipi kätte ja edaspidi pani Kaarli selili. 5. Heinaaeg (VIII ptk.) Valmistuti heinatööks. Nii mõnigi vajalik töö jäi selle kõrval tegemata. Heinatöö algas mõni päev enne Jaani. Krõõt ootas selleks ajaks oma esimest last, aga tööd tuli temalgi teha. Sulane Juss hädaldab tüdrukule Maiele, et peremees tahab tööga ära tappa, aga selle eest söödab hästi. Heina tehti ka vihmaajal. Õhtul kuivatati tule ääres oma märgi riideid.