sündmusi, mis on tänapäeval asendamatul kohal inimkonnale. Milliseid elemente on meie kultuuris tänu Vana-Kreeka religioonile? Vana-Kreekas korraldati esimesed olümpiamängud Zeusi auks. See oli usu ja spordipidustus, mida korraldati iga nelja aasta tagant ning austusavaldus peajumalale. Seal osalesid vaid aristokraatlikust seisusest mehed, kes võtsid omavahel mõõtu erinevates sporialades, näiteks maadlus, kaarikusõit, jooksmine. Kuna aristokraatide seas oli pidev konkurents, siis treeniti selleks palju ning parimaid premeeriti. Lisaks spordipidustustele toimusid ka teatripidustused. Neid korraldati sagedamini, veinijumal Dionysose auks. Pidustused kestsid mitu päeva ning võisteldi teatrilaval, kust võtsid ka osa vaid mehed. Näitlejad kasutasid kirevaid maske ja kostüüme. Tekkisid komöödia ja tragöödia zanrid.
olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant. Olümpiamängude ajal kehtis üleriigiline vaherahu. Kõige olulisemad olid aga spordivõistlused. Neist võisid osa võtta ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamaks peeti aga ühe staadioni ehk 192 meetri jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõistlus, kilbijooks ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, jooksust, kettaheitest, odaviskest ja maadlusest. Erinevalt teistest aladest oli aga kaarikusõit, sest seal sai auhinna hobuse omanik, aga mitte eluga riskinud kaarikujuht. Kreeklased pidasid väga lugu olümpiavõitjast, neile anti väärtuslike kingitusi ja neist kirjutati luuletusi. Käsitöölised Ateenas Enamus ateena elanikke teenis elatist käsitööga. Eriti tuntud olid Ateena pottsepad, nende tehtud vaase osteti kogu Kreekas. Pottsepp töötas oma väikeses töökojas ja tal olid abilisteks paar orja või palgatöölist. Tavaliselt olid käsitöölised üsna vaesed ja nad
VANA-KREEKA Kaisa-Maarja Eessalu 6.C klass ZEUZ · Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. HERA · Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind ATHENA · Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka ...
VANA-KREEKA Kaisa-Maarja Eessalu 6.C klass ZEUZ • Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. HERA • Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind ATHENA • Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka ...
*Lüüra oli 7 keelne pill, millega kanti ette lugusid. Lüürat peetakse Apolloni pilliks. *Homeros läks ajalukku oma eepostega ja Herodotos oli ajaloolane. *Lüürika oli lugulaul, mida kanti lüüra saatel ette aristokraatidele. *Esimesed Olümpiamängud toimusid 776 eKr ja need tehti Zeusi auks. Mänge kutsuti Olümpiamängudeks, sest need toimusid Olümpia külas. Tähtsamad alad olid jooks, viievõistlus, maadlus, kaarikusõit. Olümpiamängudel võistlesid atleedid, kes olid sportlased, hea füüsilise vormiga ja lihaselised. *Filosoofia on teadusharu, mis uurib maailma ja inimese olemust ning loogikat. Esimesi filosoofe nimetati loodusfilosoofideks, sest nad uurisid maailma tekke kota. Kuulsamad on Thales, Anaximandes ja Anaximenes. *Filosoofide õpetajaid nimetati sofistideks. Sofistid olid väga argumenteerivad ja pidasid end teisteks paremaks. Sofistid olid näiteks Korgitas, Sokrates, Platon, Aristoteles jm. 4
hellenid- kreeklased barbar- võõrmaalased, kes maksid makse ja kellel puudusid kodanikuõigused. polis- linnriik, riigikassa + sõjavägi koloonia- kreeklaste asulad väljaspool emamaad. Vahemere ja Musta mere ääres. Põhjused: Raud, Teravili Tagajärjed: Kaubavahetus arenes, Hakati raha müntima. Olümpiamängud 776. a eKr. Võistlesid ainult mehed sõjad lõpetati andsid vande nii sportlased kui kohtunikud- olla ausad. Keiser Nero keelas OM-d. Kaarikusõit, kilbijooks, staadionijooks. 15 märksõna OM-de kohta 1. 45 000 pealtvaatajat 2. kõige rohkem sportlasi Spartast ja Aleksandriast 3. spartas võis võitja võidelda kuninga kõrval 4. pealtvaatamine naistele keelatud 5. hiljem ka naiste OM-d- heraiad 6. Orsippos kaotas püksid- alasti võistlemine 7. 293 korda, aastatel 776-393 eKr 8. Peeti esimesel täiskuul pärast suvist pööripäeva 9. osaleda võisid- hellerid, laitmatu minevikuga, ilma veresüüta 10
· Palestra-algselt maadlusväljak, hiljem sportimiskoht · Palestrika-sõjalisrakendusega harjutused GÜMNASTIKA(alasti) a. jooksud, hüpped,heited,visked, b. maadlus, rusikavõitlus, pankration, c. viievõitlus:stadiotromos, kaugushüpe, kettaheide, ujumine, sõudmine d. sõjalised harjutused: ratsutamine ja kaarikusõit KREEKA/ROOMA JUMALAD Zeus- peajumal Apollon- kunsti ja muusikajumal Poseidon- merejumal Athena- tarkusejumal HEA TEADA ! Esiajaks on ajaperjood elutekkest kuni riikide tekkeni Kehaliste harjutuste organiseeritud õpetamine eraldus vahetust tööprotsessist 12-10 tuhat aastat e.Kr Primitiimse inimese(igapäevaelus kasutatavad)tegevused kujunesid refrektoorsete liigutste baasil Eestis kestis esiaeg kuni 13.sajandini Vanaaeg algas umbes 4
Palestra-algselt maadlusväljak, hiljem sportimiskoht Palestrika-sõjalisrakendusega harjutused GÜMNASTIKA(alasti) a. jooksud, hüpped,heited,visked, b. maadlus, rusikavõitlus, pankration, c. viievõitlus:stadiotromos, kaugushüpe, kettaheide, ujumine, sõudmine d. sõjalised harjutused: ratsutamine ja kaarikusõit KREEKA/ROOMA JUMALAD Zeus- peajumal Apollon- kunsti ja muusikajumal Poseidon- merejumal Athena- tarkusejumal HEA TEADA ! Esiajaks on ajaperjood elutekkest kuni riikide tekkeni Kehaliste harjutuste organiseeritud õpetamine eraldus vahetust tööprotsessist 12- 10 tuhat aastat e.Kr Primitiimse inimese(igapäevaelus kasutatavad)tegevused kujunesid refrektoorsete liigutste baasil Eestis kestis esiaeg kuni 13.sajandini
olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant. Olümpiamängude ajal kehtis üleriigiline vaherahu. Kõige olulisemad olid aga spordivõistlused. Neist võisid osa võtta ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamaks peeti aga ühe staadioni ehk 192 meetri jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõistlus, kilbijooks ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, jooksust, kettaheitest, odaviskest ja maadlusest. Erinevalt teistest aladest oli aga kaarikusõit, sest seal sai auhinna hobuse omanik, aga mitte eluga riskinud kaarikujuht. Kreeklased pidasid väga lugu olümpiavõitjast, neile anti väärtuslike kingitusi ja neist kirjutati luuletusi. Kirjandus ja teater Lüürika Kõige rohkem hindasid kreeklased luuletajate seas Homerost, kuid ka peale teda oli Kreekas andekaid poeete. Erinevalt Homerosest ei kirjutanud nad enam niipalju muistsetes kangelastest vaid oma mõtetest. Nende luuletused ei olnud nii pikad ja neid
Retoorikakoolid (15- 19aastastele) olid grammatika-koolide jätkuks, neis valmistati ette ametnikke. Õpetati poliitikat, filosoofiat, kirjandust, õigusteadust, matemaatikat, muusikat Vana-Rooma kehaline kasvatus: 1)Sõjalis-kehaline kasvatus, ettevalmistus sõjategevuseks. Võisteldi rituaalsetel pidustustel ja tseremooniatel. Lõuna-Itaalias tegutsesid palestrad ja gümnaasiumis, kus harjutati kreeklasele omaseid harjutusi (jooksmine, ratsutamine, kaarikusõit, mõõgavõitlus, maadlus, sõjatantsud) 2)Sõjaline-kehalis kasvatus spets sõjaväelaagrites. Treeniti: jooksmist, hüppeid, takistuste ületamis, kiirrännakuid(30-40km kandes 25-30kg varustust 6km/h). Ülemklassi kehalised harjutused meelelahutuseks: joosti, hüpati, pallimängud, jahtimine ja kalapüük. Aia- ja põllutööd. Lihtrahvas võis vaatemänge vaatama minna(gladiaatorid) ja käia termides (saunad). 3) Rajati palju suurejoonelisi meelelahutuslikke ehitisi
SISSEJUHATUS Ratsasport ja ratsutamine on inimestega kokku käinud läbi aegade. Ratsutamine annab suurepärase võimaluse teha ja nautida koostööd hobusega. Hobused on olnud inimeste kõrval läbi ajaloo, nii igapäevatöös, sõjatandril, lihtsalt meelelahutustes ning ka spordis. Ratsasport on alguse saanud umbes aastal 680. eKr ning Eestisse jõudis ratsutamine kui sport alles 100 aastat tagasi. Algsed võistlusalad olid kaarikusõit ja võidujooks, teised alad kujunesid välja 19.sajandil. Ratsaspordi populaarsus tänapäeval on kõvasti muutunud võrreldes varasema ajaga. Treeninguid toimub palju ja trennidest osavõtjad jagub. Ratsutajaid leidub igas vanuses, päris väikestest lastest alates kuni pensionärideni välja. Arvatavasti on iga inimese suhtlusringkonnas vähemalt üks inimene, kes puutub kokku hobuste ja ratsutamisega. Mõeldes sõpruskondade peale, siis tihtilugu on nii, et kui üks sõpradest on hakanud
Igas linnriigis toimusid igal aastal sportmängud (ohverdus jumalale- erinevus tänapäevaga). Ent tuntuimaks on jumal Zeusi auks toimunud võistlused Olümpia linnriigis. Spordimängude ajaks kehtestati rahu (ekeheiria, 1-3 kuud), et atleedid saaks turvaliselt tulla ja tagasi pöörduda. Osalesid ainult meessoost hellenid. 5.saj koostati olümpiavõtjate nimekiri, mis ulatus aastasse 776 eKr. Olümpiaalad: kettaheide, maadlus, jooks(auväärseim oli 42km-ne maraton), kaugushüpe ja kaarikusõit. Pierre De Coubertin taastas olümpiamängude traditsiooni, `'moodsate olümpiamängude isa''. Esimesed nö modernsed olümpiamängud toimusid 1896. a Ateenas. Martin Klein oli esimene eestlane, kes sai olümpiamängudel medali (hõbe) Stockholmis 1912. a maadluses. Aleksander Suure vallutusretk ja selle tagajärjed. Hellenistlikud suurriigid ja ühiskondlik korraldus (valitsemine, valitseja austamine, sõjavägi)- 4
teaduskeelena veel pikka aega. Väike-Aasiasse jõuavad sel perioodil indoeurooplased (hetiidid). 19.-18. sajandist eKr alates on indoeuroopakeelsed rahvad Assüüria tekstides nähtavad. Üks teooriatest ütleb, et võimalik, et Väike-Aasia oli üks indoeurooplaste algkodudest ja rändekeskustest. Indoeurooplastega koos ilmub ka oluline muutus sõjakunstis hobused ja hobukaarikud. II aastatuhandel ilmuvadki sõjakaarikud lahinguväljale. I aastatuhandel eKr hakkab kaarikusõit taanduma ning esile kerkivad ratsaväed. Mesopotaamias hakkavad domineerima suurriigid (nt Eelam, Assüüria, Mari, Babüloonia). Püsima jäävad Põhja-Mesopotaamias Assüüria ja Lõuna-Mesopotaamias Babüloonia. Mõlmad olid etniliselt semiidid, mõlema riigi kultuurkeel oli akkadi keel (küll eri murded), kasutati kiilkirja. Austasid paljuski sama panteoni, olid samad traditsioonid. Tähtsamad erinevused panteonides olid peajumalad: Assur ja Marduk
annaabi.ee 
