II loeng geoid- merepinna null punkt mis on laiendatud maapinnale. geoidi ja ellipsoidi vahe eestis 16-20 m Kaart ja plaan Kaart on reeglipäraste moonutustega maapinna kujutis tasapinnal. Plaan on ilma reeglipäraste moonutustega. Kaart tuleb teha siis kui maakera moonutused hakkavad mõjutama. Eesti ametlik kaardi projektsioon on Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-EST). situatsiooniplaanid- kujutatakse maastikuobjekte e kontuure. topograafilised plaanid- lisaks maastikuobjektidele on kujutatud ka reljeef (maapinna kõrgusinfo). H-geoidikõrgus (eesti ametlik) h-ellipsoidikõrgus Kordinaatide süsteemid 1. geodeetilised kordinaadid meridiaanid ja paralleled Laius B ja pikkus L 2. ristkordinaadid • telgmeridiaan • ekvaatori joon geodeesias suureneb X kordinaat põhjapoole ja Y kordinaat suureneb ida poole!!! eestis on lähtemeridiaaniks 24 kraadi 18 minutit. 3. polaarkoo...
Sügissemestri-loengud: Geodeesia harud: 1. Kõrgem geodeesia - uurimisobjektiks on Maa kui planeet, tema kuju ja suurus ning sisemine gravitatsiooniväli. 2. Topograafia - tegeleb maapinna väiksemate osade mõõtmisega ja nende kaardile kujutamisega. 3. Kartograafia - tegeleb kaartide koostamise, kasutamise ja Maapinna suuremate osade(alade) kujutamisega tasapinnale 4. Aerofotogeodeesia - tegeleb lennukitelt ja satelliitidelt fotode tegemisega ning nende abil kaartide koostamisega. Kui aerofoto viiakse mõõtkavasse, siin nimet. seda ortofotoks. 5. Ehitusgeodeesia - ehitusplatsil tehtavad geodeetilised mõõtmised 6. Katastrimõõdistamine - katastri piiride määramine(nt mõõdetakse mingi metsatükk), mõõtmine ning seal olevate pindade kaardistamine, maakorraldus, punktide märkimine Maa kuju ja suurus (ellipsoid, geoid) Maale mõjub 2 jõudu: maasisene raskusjõud ja tsentrifugaaljõud. Ellip...
Ptolemaios] c. Mungakaardid (2-12 saj) d. Globaliseerumine (13-16 saj) e. Triangulatsioon (17 saj) (trükipress) f. Topograafia (18 saj) g. Aeromõõdistamine (20 saj) h. GPS ja lasermõõdistamine (21 saj) 17. Milline oli Ptolemaiose tähtsus? a. 90-168 pKr b. Teejuht maateadusesse 8 raamatut (24-64 kaarti) c. Kooniline kaardiprojektsioon d. 4000 kohanime 18. Kirjeldage tehnoloogia arengut kartograafias? a. Manuaalne (käsitsi) b. Magnetiline (kompass) c. Mehaaniline (trükimasinad) d. Optiline (luubid) e. Foto-keemiline f. Elektrooniline (50-90 digitaalmehaaniline, 65-85 digitaalfotomehaaniline, 1990 täisdigitaalne) 19. Millistel maailmakaartidel oli kujutatud ka Eestit kuni 1940. a? a
1.Selgita kartograafilise proektsiooni mõistet. Kaardiprojektsioon (kartograafiline projektsioon) on moodus, millega sfääriline pind esitatakse tasapinnal (kahemõõtmelisel pinnal). Ellipsoidi või safari kujutamisel tasandil vastab igale ellipsoidi või safari punktile A punkt A’ kartograafilises proektsioonis. 1) Ellipsoidi (sfaari) mingi punkti koordinaatide (φ,Λ) lõpmata väikesel muutusel peavad ka proektsiooni vastava punkti koordinaatid (x,y) saama lõpmata väikesed muutused 2) Lõpmata vöikest sirglõigu ellipsoidal või sfaaril tuleb kujutada proektsioonis samuti lõp. Väikese sirglõiguna 3) Kaht paralleelset lõp.v. sirglõiku ellipsoidal (sfaaril) lõp.v. pinnaosal tuleb kujutada proektsioonis samuti lõp. Väikese ja lähedaste paralleelsete sirglõikudena. 2. Selgita geograafilise kaardi mõistet. Maakaardil ehk geograafilisel kaardil kujutatakse asjade ja nähtuste paiknemist, suhteid, ulatust, levikut jms joonte, märkide...
ümbritsetud. Plaani mõõtkava on kogu plaani ulatuses ühesugune. Kaardi matemaatiline alus kirjeldab, kuidas kaart esitab reaalse ruumi suhteid. Selleks tuleb määrata: • geodeetiline alus - maaellipsoid, geodeetiliste koordinaatide süsteem, koordinaatide süsteemi tsentreerimise lähtepunkt ja orienteerimine; • mõõtühikud - pikkus- ja nurgaühikud, mida kasutatakse kaardi koordinaatide arvutamisel; • kaardiprojektsioon - eeskiri, mille abil sfääriline pind esitatakse tasapinnalisena; • tasapinnalised koordinaadid - tavaliselt tasapinnalised ristkoordinaadid nn kaardikoordinaadid. Nendes koordinaatides salvestatakse kõik kaardi objektid ja elemendid; • mõõtkava - kaardil mõõdetud suuruse suhe tegelikkuses olevasse suurusesse; Kaardi matemaatiline alus kirjeldab, kuidas kaart esitab reaalse ruumi suhteid. Selleks tuleb määrata:
ortodroomiks geodeetilist joont maakeral või maaellipsoidil. Kõige suurem ring maakeral. Loksodroom on logaritmiline spiraal maakera pinnal, mis lõikub kõikide meridiaanidega ühe ja sama nurga all ning suundub lõpmatult pooluse poole. Väikering on kera ühisosa selle keskpunkti mitte läbiva tasandiga. 29. Millistest matemaatilise aluse komponentidest sõltub kaardi koordinaadi väärtus? Geodeetiline alus (ellipsoidi suurus, orienteeritus, kaardiprojektsioon, ristkoordinaatide alguspunktist), mõõtühikud ( pikkusühikud: SI, briti mõõtühikute süsteem, vana vene m.s, nurgamõõtühikud). 30. Mida näitab projektsiooni omadus, milliseid projektisooni omadusi esineb? Projektsiooni omadus näitab moonutuste iseloomu. Õigenurksed (konformsed): nurk kahe suuna vahel on alati õige, kuju esitatud moondevabalt, moondellips on ringjoon, meridiaan risti paralleeliga, suureM topo.kaardid, erikaardid.
on nn. ortofotokaardi idee, kus kaardi taustaks on kasutatavasse projektsiooni ja mõõtkavasse teisendatud satelliitpilt. Viimasele kantakse topograafiline situatsioon: hüdrograafia, infrastruktuur, reljeef jmt. Fotole kantava lisainfo hulk on minimaalne ja leppemärgid tagasihoidlikud. Eesti baaskaardil on fototaustaks must-valge SPOT satelliidikujutis nähtava valguse alas, mis on toonitud harjumuspäraselt. Eesti baaskaart katab kogu Eesti territooriumi 112-l kaardilehel. Kasutatud kaardiprojektsioon ja kaardilehtede numeratsioon on ühtne kõigile kolmele Balti vabariigile. Eesti baaskaardi andmebaasi moodustavad satelliidikujutised rasterandmetena ja teiselt poolt andmed, mis on vajalikud fototooni kujundamiseks ja kaardiobjektide esitamiseks vektorandmetena. Eesti baaskaardi andmebaasil on definitsiooni järgi kõik GIS tunnused. Tema omapäraks on kindlalt defineeritud otstarbe (nt. Rahvastikuregister) ja tarbijate puudumine. See teeb eriti
jagam süst. Mõõtkavad: *ArvM * JoonM M aluseks valitakse selline arv cm, millele vastaks ümmargune arv m looduses. * Põikjooneline M põikjoonelise M kõrguse ühele jaotisele vastab 1/100 aluse jaotisest. Mõõtkava täpsuseks nim joone pikkust looduses, mis vastab 0,1mm-ga plaanil 1:500 5cm. M täpsuse kahekordset väärtust nim äärmiseks veaks. Topograafiline kaart maapinna füüsilisi omadusi peegeldav suuremõõtkavaline kaart. Kartograafiline e. kaardiprojektsioon on maaellipsoidi pinna tasandil matemaatiliselt väljendatud kujtamise viis. Projektsioonide liigitamine:1) horisontaalpinna abil horisontaalprojektsioon. 2) silindri või koonuse abil: *silindriline *põiksilindriline *püstsilindriline *kooniline. 3) projekteerivate kiirte abil: *paralleelproj.- projekteerivad kiired on paralleelsed *tsentraalproj. - silmapunkt asub tasapinna keskel *stereograafiline proj. - silmapunkt asub maa 2x raadiuse
Igale reeglile on oma tolerants (ntx kahe maja vaheline kaugus peab olema vähemalt 1m või lühim teelõik peab olema suurem kui 5m...) 26. Millest koosneb kaardi matemaatiline alus? Geodeetiline alus: i. Maa ellipsoidi mõõtmed | ii. Koordinaatsüsteemid |- GEODEETILINE DAATUM iii. Koordinaatsüsteemide orienteerimisparameetrid | Kaardiprojektsioon Mõõtkava Kaardijagu ja kaardi nomenklatuur Kaardiraam 6 (generalisatsioon), Mõõtühikud 27. Millised on tüüpilised projitseerimise viisid? Tüüpilised projitseerimise viisid: · ortogonaalne paralleelsed sirged · tsentraalne (gnoomiline) kese ellipsoidi keskmes
Millised on nivelleerimise viisid? Nivelleerimiseks (kõrguslikuks mõõdistamiseks) nimetatakse selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Kõrguskasvude järgi arvutatakse samade punktide kõrgused. Mis on geomeetriline nivelleerimine? Geomeetrilisel nivelleerimisel määratakse punktidevaheline kõrguskasv horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. Horisontaalse viseerimiskiire tagab instrument, milleks on nivelliir. Mis on trigonomeetriline nivelleerimine? Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi, arvestades instrumendikõrgust ja viseerimiskõrgust. Mis on nivelliir? Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Millised on nivelliir...
1. Selgita kartograafilise projektsiooni mõistet. Lk.12 Kartograafiliseks projektsiooniks nimetatakse Maa pinna või selle osa kujutamist kaardil ettenähtud üldises mõõtkavas ja teatud matemaatiliste seaduspärasuste kohaselt. Maa pind on geomeetria seisukohast väga keeruline ja seda on võimatu ilma moonutusteta kujutada. 2. Selgita geograafilise kaardi mõistet. Milline on selle tähtsamaid alaliike? Lk. 12 Geograafiline kaart on Maa või mingi teise taevakeha pinna vähendatud, üldistatud ja teatud matemaatiliste reeglite kohane kujutis tasandis, mis näitab loodus-, tehis-, ja ühiskondlike nähtuste seisundit, asendit, vajadusel ka arengut leppemärkide abil. Geograafilisel kaardil on oma kartograafiline projektsioon, kartograafilise kujutise metoodika (leppemärgid), kujutavate objektide ja nähtuste valik ja üldistamine. Tähtsamad alaliigid: Topograafiline kaart – universaalne eesmärgiga suure või keskmõõtkavali...
Selleks tuleb ära määrata rida suurusi nagu: geodeetiline alus - ka geodeetiline daatum, mis määratleb Maa kui taevakeha matemaatilise mudeli; olulisteks mõisteteks on maaellipsoid, geodeetiliste koordinaatide süsteem, koordinaatide süsteemi tsentreerimise lähtepunkt ja orienteerimine; mõõtühikud - eelkõige pikkusühikud ja nurgaühikud, mida kasutatakse kaardi koordinaatide arvutamisel. kaardiprojektsioon - moodus või matemaatiline eeskiri, mille abil sfääriline pind esitatakse tasapinnalisena; tasapinnalised koordinaadid - tavaliselt tasapinnalised ristkoordinaadid, nn kaardikoordinaadid. Nendes koordinaatides salvestatakse kõik kaardi objektid ja elemendid; mõõtkava - kaardil mõõdetud suuruse suhe tegelikkuses olevasse suurusesse; kaardijagu ja nomenklatuur - süsteem, mis jaotab suurema kaardistatud
Y-teljena. Teiseks teljeks on alati võetud ekvaator. Sageli kirjutatakse koordinaadi Y väärtuse ette tsooninumber. Teatud raskusi tekib töötades kaardiga kahe tsooni piirimail, sest ühe tsooni sirge telgmeridiaan muutub naabertsoonis harilikuks kõveraks meridiaaniks. Seetõttu on NSVL topograafilistel kaartidel, mis asuvad kaarditsooni piiri lähedal, ka naabertsooni kaardivõrk. Ka nii tekib raskusi ja ebatäpsusi ning seetõttu ongi Eesti kaartide jaoks valitud selline kaardiprojektsioon, kus kogu territoorium mahub ühte tsooni. Sõltuvalt kaardi mõõtkavast joonestatakse kaardile ristkoordinaatide võrk 2 või 4 cm sammuga. Suurte mõõtkavade puhul 10 cm sammuga. Naabertsooni koordinaatidevõrk näidatakse ainult raami kujunduses. Tänapäeva Eesti kaartidel näidatakse tihti nii Gaussi-Krügeri, UTM, TM-Balti kui ka Lambert- Est võrk. Neist kantakse kaardi pinnale erivärvidega üks või kaks, ja teised kaks kantakse ainult kaardi raamile.
SISUKORD 1 TÖÖDE ÜLDISELOOMUSTUS _____________________________________2 2 GEODEETILISTE MÄRKIDE RAJAMINE, VÄLISVORMISTUS JA ASUKOHAKIRJELDUSTE KOOSTAMINE ___________________________4 2.1 Ülevaade märkide rekonstrueerimistöödest ______________________________ 4 2.2 Märkide ehitamine _________________________________________________ 5 2.3 Kasutatud märgitüüpide kirjeldused ____________________________________ 7 2.4 Välisvormistus ____________________________________________________ 9 2.5 Asukohakirjelduste koostamine _______________________________________ 9 3 KOHALIKU GEODEETILISE PÕHIVÕRGU 2. JÄRK__________________10 3.1 Kõrguslike lähtepunktide geomeetriline nivelleerimine ____________________ 10 3.1.1 Kasutatud instrumendid _________________________________________________12 3.1.2 Instrumentide kontroll _____________________________...
59°20' PL ja 58° PL ning 24° IP, kuhu sisse jääb Eesti peaaegu kogu oma pindalaga (ehk siis pm koonus tuleb Maa sisse ja läheb Maa seest välja nendel põhjalaiustel, mis annab võimalikult täpselt Eesti kujutuse, kus Eesti keskel on suurim moonutus ja põhjas/lõunas väikseim). Sellise projektsiooni suurim moonutus looduses on 0,03 mm, mis loetakse tühiseks (Kesk-Eesti kohta käib 0,03 mm). lk 41 (Geodeesia sinine raamat). Kaardiprojektsioon on maaellipsoidi pinna tasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis. Topograafilise kaardi saamiseks on vajalik projekteerida geodeetilise võrgu punktid maaellipsoidi pinnale. Seejärel valitakse projektsiooni abipind, millele kantakse maaellipsoidilt üle kaardivõrk ja geodeetilise võrgu punktid, nende suhtes määratud maastiku objektid ja kontuurid. Kaardivõrk on kaardile kantud meridiaanide ja paralleelide võrk. Kuju sõltub projektsiooni
Silindrilised kaardiprojektsioonid sobivad eelkõige põhja-lõunasuunalise ulatusega territooriumite kaardistamiseks (Baltimaad tervikuna, Soome). · Põiksilindrilised kaardiprojektsioonid. Mercatori põikprojektsioon projekteeritakse sferoidilt silindrile tangentsiaalselt telgmeridiaani suhtes, mille tõttu väiksemad moonutused esinevad telgmeridiaani läheduses ja suurenevad sellest eemaldudes. Lamberti konformne (õigenurkne) kooniline kaardiprojektsioon sobib eelkõige ida-läänesuunalise konfiguratsiooniga alade jaoks nagu seda on eesti. Kaardid ja moonutused: · Konformsed- õigenurksed, kus lõpmata väikeste pindade kuju säilitatakse. Sellega tagatakse ka nurkade vastavus tegelikkusele. · Õigepindsed- ekvivalentsed · Õigepikkuselised- ekvidistantsed Muud moonutused hoitakse kontrolli all segmenteerimise abil ehk teisendused tehakse üksikute Maa pinna osade kaupa. Moonutused kaardil
1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Geoid on kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga. Maa massi ebaühtlase paikn...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
