D A 982,78 923,92 1,06 1611,32 -628,54 395062,53 A D 4302,1 923,92 4,66 1611,32 2690,78 7240297,01 Karitm.kesk= 1,744 ∑(Lv)2=9146665,98 Keskmine ruuthälve: σ = 1512,17 Ruuthälve näitab kui palju uuritav suurus varieerub. Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Esmalt kasutasin Maa-ameti Geoportaalis tööriista „Salvesta kaardipilt“, millega salvestasin sobivate teedega plaani arvutisse. Seejärel kasutasin programmi Paint, kus lisasin plaanile illustreerivad jooned punktide kauguste kohta teed mööda, samamoodi illumineerisin ka otsekaugused. Minu joonisel on punane joon kaugus teed mööda ja sinine joon tähistab kaugust otse. Andmed lisasin „Text boxi“ kasutades. Värvivalikut oli üsna raske teha, kuid loodan et andmed on loetavad. Seejärel salvestasin pildi ning lisasin Microsoft Word dokumenti.
A C 10 551 7321 1,441 8455,8 2095, 4389863,04 2 Karitm.kesk=1,155 ∑(Lv)252720 Keskmine ruuthälve : σ = 1148,04 m Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt „Salvesta kaardipilt“ tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast, kus oli näha sobiva teede situatsiooniga plaan, kleepisin selle programmi Paint ning lisasin vajalikud jooned. Andmed ja numbrid kandsin maaüksustele „Text Box“ abil. Edasi kopeerisin selle pildi Wordi teksti, kus kasutasin pildi redigeerimiseks (lõikamiseks) pildi vormindamise tööriistu. Enesereflektsioon: Antud tööga õppisin määrama iga tee kõverjoonelisuse koefitsienti ja ka
Karitm.kesk=1,135 (Lv)2 = 74 17697,8 6 Keskmine ruuthälve on 66,52m Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt ,,Salvesta kaardipilt" tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast , kus oli näha sobiva teede situatsiooniga plaan. Salvestasin selle pildi kettale. Järgnevalt lisasin pildi Painti, kus täiendasin seda pilti vajalike kirjetega: lisasin teede otspunktidele tähed ,,Tekst" abil, illumineerisin teed kasutades selleks ,,Pliiats" ,märkisin peale valitud punktide vahelised otsekaugused käsuga Kujundid Joon, lisasin info valitud punktide kauguste kohta teed
katastriüksused nr 4 ja 1 on peaaegu võrdse tulemusega, katastriüksus nr 5 on antud näitaja osas saanud kõige kehvema tulemuse. Keeruka kujuga maaüksuste osas ei ole lihtne anda hinnangut ainult neile peale vaadetes. Selleks, et neid võrrelda, peavad olema valitud samad näitajad ning nende näitajate alusel leitud koefitsiendid annavad võimaluse neid maaüksusi järjestada. Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt ,,Salvesta kaardipilt" tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast, kus oli näha korraga 5 katastriüksust, millede konfiguratsiooni hakkasin uurima. Salvestasin selle pildi kettale. Peale seda avasin pildi Paintis, kus täiendasin seda vajalike kirjetega: lisasin maaüksustele numbrid ,,Text Box" abil, illumineerisin maaüksuste piirid punaste joonte abil, märkisin peale katastriüksuste pikkused (sinised jooned). Kui vastavalt vormistatud plaan oli
Karitm.keskm.=1,23 [(Lv)2]=87 46251 Keskmine ruuthälve: =1479m, see näitab kui suures ulatuses uuritavad suurused omavahel erinevad. Antud ruuthälbe abil võib öelda, et teede kõverjoonelisus selles piirkonnas erineb, kuna ruuthälve on suur. Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt ,,Salvesta kaardipilt" tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast, kus oli näha sobiva teede situatsiooniga plaan. Salvestasin selle pildi kettale. Järgnevalt lisasin pildi MS Painti pildina, kus täiendasin seda vajalike kirjetega: lisasin teede otspunktidele tähed ,,Text" abil. Kuna eeldasin, et mu käsi on piisavalt sirge, ei pidanud ma vajalikuks teede märkimist Power Pointis ja seega tegin seda niiöelda käsitsi MS Paint´is. Seejärel vormindasin ,,Text" funktsiooni kasutades punktide
Kui piirkonnas arvutatud teede kõverjoonelisuse koefitsiendi hälbimine on väike, siis on võimalik kasutada leitud koefitsienti teede tegeliku pikkuse määramiseks, kuna kahe punkti vahelist otsekaugust on lihtsam määrata, kui leida nende punktide vahelist kaugust teed mööda mõõdetuna. Kui aga leitud koefitsient oli suur, ei ole soovitatav kahe punkti otsekaugust nii määrata. Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt,,Salvesta kaardipilt" tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast, kus oli näha sobiva teede situatsiooniga plaan. Salvestasin selle pildi kettale. Järgnevalt lisasin pildi Paint`i, kus täiendasin seda pilti vajalike joontega, punased teede tegeliku pikkuse jaoks ja sinised jooned linnulennult. Siis lisasin teede otspunktidele tähed ja mõõdetud kaugused ja koordinaadid ,,Text Box" abil. Pärast pildi salvestamist lisasin töödeldud pildi Wordi Insert- Picture abil. 3
vastavate tulemuste saamiseks. Samuti ei saa peale vaadates täpselt võrrelda omavahel ligilähedaselt sarnaseid maatükke nagu olid uuritutest kolmas, neljas ja viies. Tõeste ja täpsete järelduste tegemiseks on tarvilik võrrelda maatükkide erinevaid koefitsente ning seejärel nende abil maatükid järjestada. Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt ,,Salvesta kaardipilt" tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastava suurendusastmega vaatest, kus oli näha korraga 5 katastriüksust, mille konfiguratsiooni hakkasin uurima. Salvestanud nimetatud pildi oma arvutisse, avasin selle MS Paintiga, kus täiendasin seda vajalike kirjetega: lisasin maaüksustele numbrid ,,text" funktsiooni abil, märkisin maaüksuste piirid ,,outline" võimaluse abil, märkisin peale katastriüksuste pikkused samuti eelmise funktsiooni abil, lisasin maaüksuste kohta andmed pindala,
reservaatideleja sihtkaitsevööndile on looduskaitsealal ka piiranguvöönd. · Endla soostik on tekkinud lamedas nõos mandrijää sulamiselmoodustunudSuur-Endla järve kinnikasvamise tagajärjel. · Säilinud on jäänukjärv Endlas. Rabamänd Laudtee üle Männikjärve raba Vooremaa Laiuse voor-Vooremaa kõrgeim 144 m üm, suhteline kõrgus 61 m Voore lael leidub sulglohke Vooremaa maastik Pikkjärve ümbruses Viirgmaastik(kaardipilt) mille moodustavad loode kagu suunalised voored ja nende vahel järved ja sood Prossa, taamal Kaiavere, Elistvere, Raigastvere Salukuusik Nava voorel Alam-Pedja LKA Alam-Pedja on nagu Endlagi Ramsari konventsiooni alusel rahvusvahelise tähtsusega märgala. Asub Võrtsjärve nõo ürgseima ilmega osas.Eesti suurimaid kaitsealasid. Suured kuivendamata soomassiivid Suured vanajõgede ehk sootidega jõed Erinevad metsatüübid(sh haruldasi humalatega
5. Kärdla ehk Paluküla meteoriidikraater Geoloogilisel kaardistamisel 1968. aastal avastati Hiiumaal aluskorra kerge Palukülas. Hilisemate puurimiste käigus leiti selle kerkega sarnane struktuur ka Lõpes ja Tubalas ning nende vaheline üle 100 m sügavune alang. Hilisem geofüüsikaline kaardistamine selgitas, et Paluküla, Tubala ja Lõpe kerge asuvad positiivsete magnet- ja gravitatsioonianomaaliate rõngas, nende vaheline alang aga keskse ümara miinimumi alal. Saadud kaardipilt meenutas kraatrit. Väljaspool muid kerkeid ei avastatud. Esialgu oletati, et tegemist on vulkaanilise vormiga. Viisteist aastat pingsat tööd ja 160 puuraugu materjali läbitöötamine viis Geoloogiateenistuse geoloogid-kaardistajad Kalle Suuroja juhtimisel äratundmisele, et maapõues peituva, esialgselt paluküla kerkeks nimetatud kraatritaolise struktuuri puhul on tegemist meteoriidikraatriga. Hiiumaa pealinna kagupiiril asuv ringstruktuur sai nimeks Kärdla meteoriidikraater. 13 5
rolli Halliste kihelkonna ja Abja vahelises elus-olus. Kolmandas peatükis on kirjeldatud kolme erinevat kultuurimälestise objekti, mis asuvad tänapäevase Abja-Paluoja, Abja valla alal. Esimene neist on Laatre jaam ja jaamahhoone. Teine on Abja mõis, millel oli väga suur tähtsus Abja-Paluoja kujunemisel. Kolmas kultuurimälestis on Abja-Paluoja postkontor, mis algselt oli pangahoone ning täna asub hoones muuseum. Töösse on lisatud ajalooline kaardimaterjal, kuhu on lisatud kaardipilt Halliste-Abja kirikuteest, mis oli peamiseks ühendusteeks Halliste Püha Anna kiriku ja Abja mõisa vahel. Lisaks on selles töö osas välja toodud erinevate aastate külanõukogude ja valdade piirid ja jaotused. Töö lõpus on esitatud 28 lisa, millest 26 annavad ülevaate erinevatest hoonetest, mis olid oluliseks osaks Abja-Paluoja kujunemisel. Ülejäänud 2 lisa on kaardimatejal, kus on näidatud Abja-Paluoja asukoht.
) Komplekskaardid (Loomult analüütiline kaart, kuid kaardil esitatakse mitmed seonduvad teemakihid, mille alusel kaardi lugejal on võimalus analüüsida seoseid objektide vahel.) Sünteetilised kaardid (lähteandmete alusel (ekspertide poolt) sünteesitud kõrgema üldistusastmega nähtused. Eesmärgiks on lihtsustada kaardipilti lõppkasutaja jaoks, tuua välja (keeruka) nähtuse põhiolemus. Kuigi kaardipilt võib olla lihtne, nõuab legend tavaliselt tugevat seletamist või lahtimõtestamist) 11. Millega tegeleb analoogkartograafia, millega digitaalkartograafia? Analoog ehk tavakartograafia ja digitaal ehk arvutikartograafia. Kartograafia haru, kus käsitletakse ja kasutatakse kaartide tootmise manuaalset tehnoloogiat koos fotoprotsessiga/digitaalset tehnoloogiat. (Mis on analoogkaart? Analoogkaart on vahetult (näiteks paberilt) vaadeldav kaart). 12
annaabi.ee 
