põlluharimispiirkondi maailmas) · Liibanoni seedrimetsad olid vanal ajal ehituspuidu allikaks. · Kaanani elanikud kasutasid seedripuid laevaehituses ning olid osavad meresõitjad. · Kaananist kujunes E. ja M. tsivilisatsioonide peamine kokkupuuteala. Nii kujundasid kaananlased omanäolise kultuuri, vahendades samal ajal Ees-Aasia ja Egiptuse mõjusid ka Vahemere läänepoolsetesse maadesse. Foiniikia linnriigid. · Kaananis oli palju erineva suuruse ja mõjukusega riike. · Tähtsamad olid Byblos, Siidon ja Tüüros. Nende rikkus põhines transiitkaubandusel Ees-Aasia, Egiptuse ja Vahemere läänepoolsete maade vahel. · Foiniiklased olid laevaehitajad ja meresõitjad. Nad varustasid kaupadega nii M. kui ka E. suurriikide valitsejaid. · Meresõitude ja kauplemise käigus rajasid nad aruvkalt kolooniaid Küprosel ja Vahemere lääneosas
· XVI sajandil sattusid iisraelased Egiptusesse · XIII-XII sajandil eKr lahkusid iisraelased Egiptusest ja asusid vallutama Kaananimaa lõunaosa · Sellel retkel juhtis neid Mooses Iisraeli riik · X sajandil ühendas Taavet kogu Kaananimaa lõunaosa oma võimu alla · Seejärel tekkis Iisraeli riik · Pealinnaks sai Jeruusalemm · Saalomoni käsul rajati pealinna iisraelaste jumala Jahve tempel · Taaveti ja Saalomoni ajal oli Iisrael tugevaim riik Kaananis Iisrael ja Juuda · Saalomoni surma järel Iisrael lagunes · Tekkisid põhjapoolne Iisraeli ja lõunapoolne Juuda riik · 722. aastal eKr vallutasid assüürlased põhjapoolse Iisraeli · Juuda riik jäi esialgu püsima Babüloni vangipõlv · 586. aastal eKr vallutas Nebukadnetsar Jeruusalemma · Nebukadnetsar lasi hävitada Jahve templi ja asustas sealse rahva ümber Mesopotaamiasse · 539 eKr vallutasid Uus-Babüloonia riigi pärslased
Siinai mäel kinnitas Jahve Moosesega lepingut. Arvatakse, et ta sai sealt ka nn 10 käsku. Mooses suri teel kodumaale, enne kui iisraellased Kaanani vallutama asusid. 10. saj. algul ühendas iisraellaste kuningas Taavet ( u. 1000-962) kogu Kaanai lõunaosa oma võimu alla. Tekkis Iisraeli riik, mille pealinnaks sai Jeruusalemm. Taaveti poeg, Saalomon (962-922) korraldusel rajati Jahve tempel. Taaveti ja Saalomoni ajal oli Iisrael tugevaim riik Kaananis. Saalomoni surma järel jagunes riik kaheks- põhjas-Iisrael ja lõunas- Juuda riik. 722. eKr vallutasid assüürlased põhjapoolse Iisraeli riigi, Juuda riik jäi esialgu püsima. 586. eKr vallutas Uus-Babüloonia kuningas Nebukadnetsar Juuda pealinna Jeruusalemma, hävitas Jahve templi ja asustas sealse rahva Mesopotaamiasse- Babüloni (Paabeli) vangipõlv. Kui pärslased 539 eKr Uus-Babüloonia riigi vallutasid lubasid nad iisraellastel oma kodumaale naasta
Foiniikia, iseloomustus. Kaanan territoriaalselt killustunud, erilist rolli mängisid rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid. Rikkuse peamine allikas transiitkaubandus, linnriiki ja sõjaväge juhtis kuningas, suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel. Silmapaistvaim saavutus tähestiku leiutamine- 22 kaashäälikut. Juuda ja Iisraeli riigi kujunemine. Taaveti ja Saalomoni ajal oli Iisrael ilmselt tugevaim riik Kaananis. Saalomoni surma järel jagunes põhjapoolseks Iisraeliks ja lõunapuulseks Juuda riigiks. Mõisted Kiilkiri- savitahvlitel olev kiri Tsikuraat- massiivne astangutega torn templite juures Vana Testament- juutide ajaloo, kommete jm kogu Savitsivilisatsioon- Mesopotaamia teine nimetus, kuna seal oli väga savine maa Satraap- asehalduskord Pärsias Mazdaism- Zarathustra õpetus Pärsias Egiptuse poos- inimese kujutamine, nii et pea on küljega, aga silmad otse
· Aastatuhande keskpaiku sattus osa heebrealasi , iisraellasi Egpitusesse. · 13.saj lahkusid iisreallased oma juhi Mooosese eestvõttel Egiptusest pöördusid tagasi Kaananimaale. · 10.saj algul ühendas iisraellaste kuningas Taavet kogu Kaanani lõunaosa oma võimu alla. Tekkis Iisraeli riik. Tema poja Saalomoni käsul rajasti pealinna Jeruusalemma Jahve tempel sai nende peamine religioosne keskus. · Nende mõlema ajal oli see tugevaim riik Kaananis. Saalamoni surma järel lagunes see põhjapoolseks Iisraeliks ja lõunapoolseks Juuda riigiks. · 8.sai vallutasid asüürlased põhjapoole. Asustasid oma impeeriumi eripiirkondasesse. · Juuda riik langes 6.saj Uus-Babüloonia riigi alla. 586 eKr purustas Babüloonia kuningas Nebukadnetsar 2 Jeruusalemma ja käskis hävitada Jahve templi. Palju rahvast küüditati Mesopotaamiasse Paabeli vangipõlve nagu juudid on seda nimetanud
Suurt tähelepanu pöörati ühendusteedele, et tagada sidemed eri piirkondade vahel ja sõnumite kiire saatmine riigi ühest osast teise. Väike-Aasia lääneosast Susa linna viiv Suur Kuninga tee(2400 km pikk), kujunes ajapikku oluliseimaks, mis oli varustatud postijaamadega. Pärsias valitses õitseaeg 6 sajand eKr. 334.-330. aastal eKr vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur Pärsia impeeriumi. Alates XII sajandist eKr hakkasid Ees-Aasia suurriigid ajutiselt nõrgenema, tekkisid Kaananis sõltumatud riigid. Ühed olulisemad nende seas olid Foiniikia linnriigid, milleks olid: Byblos, Siidon, Tüüros, mis hiljem langesid Assüüria võimu alla. Foiniikia riiki valitses kuningas, kes jagas võimu nõukoguga, kuhu kuulusid jõukad kaupmehed. Juutide ühiskond oli rangelt käskude mõju all(10 käsku). Kuningateks olid: Saul,Taavet ja Saalomon. 8.sajandil olid küüditamise tõttu võmul võõrad
Mis on Vana Testament ja millised on judaismi põhimõtted? Juutide diasporaa ja rahvana säilimise põhjused. V: Abraham oli juutide esiisa. temast said alguse juudid. Vana Testament on juutide ajalooraamat ja pühakiri, põhineb suulisel päriusel,pandi kirja 6-2 .saj ekr heebrea keeles. Saalomon oli Taaveti poeg, tema korraldusel rajati Jerusalemma jumala Jahve tempel. Taaveti ja Saalomoni ajal oli Iisrael ilmselt tugevaim riik Kaananis. ( See on poolik) 16. Mesopotaamia rahvaste tähtsamad jumalad (Marduk, Istar, Assur) ja templikultuur. Kiilkiri. Eepos Gilgamesist. V: Marduk- oli Babüloni jumal, Babüloonias peeti teda jumalate kuningaks ja kuningavõimu peamiseks eestseisjaks, viljakuse jumal. Istar- jumalanna Istar oli taeva kuninganna, armastuse jumalanna, seksuaalsuse ja viljakue kehastaja. Assur- sõjajumal Linna peatempel oli pühendatud linna tähtsamale kaitsejumalale. Astmiktemplid e.
Nii kujuneski Foiniikias 22 kaashäälikust koosnev tähestik. Foiniikia tähestiku eelis varasemate kirjaviisidega võrreldas seisnes tema lihtsuses ja hõlpsas omandatavuses. Kirjaoskus muutus seeläbi kättesaadavaks varasemast märksa laiematele ühiskonnakihtidele. See omakorda võimaldas hariduse teatavat ilmalikustumist kirjaoskus ja selle õpetamine polnud enam suhteliselt kitsa elukutselise preesterkonna eesõigus. Foiniikia tähestik levis oma erinevates vormides kiiresti kogu Kaananis. I aastatuhande vältel eKr muutus see Ees-Aasias kasutatuimaks kirjaviisiks ja juba varakult kujundasid kreeklased selle põhjal ka oma alfabeedi. Kõik tänapäeva tähestikud on otseselt või kaudselt tuletatud foiniikia tähestikust. Heebrealased ja Iisraeli riik Hiljemalt II aastatuhandel eKr elasid Kaanani lõunaosas ja seda piiravatel poolkõrbe ning kõrbealadel semiidi soost rändkarjakasvatajarahvas heebrealased.
· Suurriigi rajas Kyros II · 2. aastatuhandel eKr elasid semiidi soost rändkarjakasvatajad · 525 a eKr vallutati Egiptus, kõik Ida-Aasia riigid olid Pärsia võimu heebrealsed all · 16 saj eKr sattus osa heebrealasi Egiptusesse iisrealased · 334-330 vallutas Makedoonia kuningas Aleksander Suur Suure · 12 saj eKr tekkkisid Kaananis sõltumatud riigid Foiniikia linnriigid: Pärsia impeeriumi Byblos, Siidon, Tüüros Pärsia riik & ühiskond · 10 saj eKr ühendas Taavet kogu Kaanani oma võimu alla, tekkis Iisreal, pealinnaks Jeruusalemm. Saalomon rajas jumala Jahve templi.
Nagu eelnevalt mainitud, koosneb see tegelikult paljude koolkondade korduvalt redigeeritud tööst. Teaduslikus keelepruugis kasutatakse enamasti nende raamatute kreekakeelseid nimetusi ja vastavaid lühendeid: 1Mo. Genesis Gn (algus) 2Mo. Exodus Ex (väljarändamine) 3Mo. Levitictus Lv (Leviitide seadused) 4Mo. Numeri Nm (arvud. S.t rahvaloenduse materjal) 5Mo. Deuteronomium Dt (seaduse kordamine) IISRAELI KUNINGAD Pärast paikseks muutumist Kaananis tekkis Iisraelil sõjalisi kokkupõrkeid indoeuroopa rahvaste hulka kuuluvate vilistite hästiorganiseeritud sõjaväega. Nende eesmärgiks oli Iisraeli maade oma kontrolli all hoidmine. Selleks paigutasid nad suurematesse linadesse oma garnisonid. Kartes iisraellaste võimalikke ülestõuse, kindlustasid nad enestele rauatöötlemise ainuõiguse. Sellega välistasid nad sõjariistade valmistamise kohaliku rahva poolt. Kaitseks niisuguse rõhumise vastu
sünnitaks. Nime Iisrael, Iisak ja Jaakob on tüüpilisemad Mesopotaama tekstidele 2. aastatuhande esimesest poolest. Kõik see sunnib esiisade pärimuste juuri paigutama17.-15. sajandisse e. Kr. Esiisade lugudega võrreldes on suhteliselt nooremad ja tervislikumad Joosepi lood. Nende eesmärgiks on selgitada, kuidas iisraeli hõimud Egiptusse sattusid. Iisraeli kuningad. Pärast paikseks muutumist Kaananis tekkis Iisraelil sõjalisi kokkupõrkeid indoeuroopa rahvaste hulka kuuluvate vilistite hästiorganiseeritud sõjaväega. Nende eesmärgiks oli Iisraeli maade oma kontrolli all hoidmine. Selleks paigutasid nad suurematesse linnadesse oma garisonid. Kartes iisraellaste võimalikke ülestõuse, kindlustasid nad enestele raudtöötlemise ainuõiguse. Sellega välistasid nad sõjariistade valmistamise kohaliku rahva poolt. Kaitseks niisuguse rõhumise vastu tekkis hajali elavatel suguharudel
Ka seedrit eksporditi. Tänu Kaanani asendile maa- ja mereteede ristumiskohas tekkisid kahe maailma vanima tsivilisatsioonipiirkonna vahel varakult ka tihedad kultuurikontaktid. Ühtlasi püüdis kumbki vägev naaber nii Egiptus kui ka Mesopotaamia piirkonda oma võimu alla saada. Kaanani riikide sõltumatus osutus seetõttu võimalikuks peamiselt vaid naabrite jõutasakaalu korral - siis võis ühelt riigilt teise vastu kaitset leida. Sellisel taustal arenes Kaananis peamiselt semiidi rahvaste kultuur. Kaanan oli territoriaalselt killustatud. Peale juba eespool mainitud suuremate sisemaariikide mängisid erilist rolli Vahemere rannikul asuvad väikesed, kuid rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid - Byblos, Siidon, Tüüros jt. FOINIIKIA LINNRIIGID. Foiniikia õitseaeg oli 10.-7.saj eKr. Linnriikide rikkuse allikaks oli transiitkaubandus. Foiniiklased olid I aastatuhandel eKr kõige osavamad meresõitjad.
Püsima jäävad Põhja-Mesopotaamias Assüüria ja Lõuna-Mesopotaamias Babüloonia. Mõlmad olid etniliselt semiidid, mõlema riigi kultuurkeel oli akkadi keel (küll eri murded), kasutati kiilkirja. Austasid paljuski sama panteoni, olid samad traditsioonid. Tähtsamad erinevused panteonides olid peajumalad: Assur ja Marduk. Riigid püsivad kuini Pärsia impeerium nad 6. sajandi keskel alistab. Semiidi elanikkond elas ka Vahemere idarannikul Kaananis. Seal toimus sel perioodil otsustav areng tähestikkirja poole (ka seal tunti muidugi kiilkirja). Kujunes kaks kirja: 1) Põhja-Kaananis nn Ugariti tähestik (oli väga kiilkirjapõhine visuaalselt, kirjutustehnika oli sama puupulgakesega savitahvlile. Kasutai vaid Ugariti linnriigis. Ugariti tähstikus on säilinud Ugariti valitseja lossiraamatukogu (arvestatav läänesemiidi kirjavara). Ugariti linnriik hävitati nn mererahvaste rände käigus u 1200 eKr
,,konservtiivseks"- sarnane piibliloo omale (omane anglo-ameerika ajaloolastele). Selle kõrval on teine meetod- näha mainitud VT raamatutes sisalduvat pärimustikku kui Iisraeli saagalaadseid usutunnistuslikke traditsioonialgeid. See meetod on omane kirjanduskriitilisele ja pärimuskriitilisele analüüsile. Säärase lähenemise korral on soovitav alustada Iisraeli ajaloo kujutamist sealt, kus see tegelikult algas ehk Kaananis. VT kasutamisel iisraeli ajaloo konstrueerimiseks tuleb arvesse võtta saagalaadseid pärimusi (Nt Pentateuhhis ja Joosua raamatus). Neid jutustusi koos hoidev raamistus pole ajaloolis-kronoloogiline skeem. Kui nt Aabrahami, Iisaki jm saagadest, Joosepi loost, kõrberännakust, Siinai pärimustes, peaks leiduma ajalooline iva, siis metoodiliselt on lubamatu neid ivasid reastada nii nagu VT´s tehtud.
peal). Pärast seda jagunes riik kaheks: alam ja ülem egiptuseks. Alamegiptuses sai pealinnas mini Helopolis tähega, Ülemegiptuses Teeba. Hilisemates tekstides kujutatud seda nn "kaose ajajärguna". Seda ilmestab ka keskmise riigi ajast päeit Ipuveri kirjad (ühe üliku nutulaul, bandiidid märatsevad, tööd ei tehta, surnuid ei austatada, ühesnaga ptsis värk). 22 sajand ekr pli üldine kriisisajand suurel regioonil ( ka mesopotaamias, huttide sissetung, Akkadi riigi langus, Kaananis tagasilanguse aeg, Egeuse mere äääres samamoodi). Üks selle mõhjuseks võis olla kliima järkjärgulise kuivenemise jõudmine kriitilisele tasandile. Egiptuse kuningate kronoloogia kõigub suht palju.Õppejõul valitsusaastatest suht pohhui :) Umbes 2000 ekr algab Keskmine riik. Esiteks, olulise keskusena tõuseb esile Teeba. Üks oluline kohalik jumal keskmise riigi ajal sai Amon, keda hakati samastama Ra-ga, millest sai Amon-Ra. Teebast sai järelikult ka oluline religioonikeskus