väljavalitud aparaadiga proovipilte ja pöörata tähelepanu pildi üldisele teravusele (optika kvaliteet), värviesitusele ja kontrastsusele, värvitoonide eristatavusele varjualades jne. Oluline on ka nuppude käepärasus ja funktsioonide lihtne kasutatavus, tagakaanel asuva ekraani loetavus ka päikesevalguses ja voolutarve. Digikaamerad on kindlasti mugavad igas olukorras, jäädvustada saab nii palju kaadreid kui isu on ja ülearused hiljem ära kustutada. Mõnedel kallimatel kaameratel on võimalik lisada ka välist välklampi, mis tõstab siseruumides tehtavate piltide kvaliteedi ülejäänud digikompaktide ja tavaliste kompaktkaameratega võrreldes täiesti uuele tasemele. Teadvustada tuleb kahte tegurit, mille poolest digiaparaadid tavafilmi kasutavatele aparaatidele esialgu veel alla jäävad: Esiteks päästiku viivitus - suurem osa aparaate teevad võtte 0,5-1,5 peale päästiku vajutust, seetõttu on raske tabada kiiresti mööduvaid hetki.
Näide: esimene foto on tehtud kiire säriajaga (1/500), teine foto natukene aeglasema säriajaga (1/160). Mida aeglasem on olnud säriaeg, seda udusem on liikuv objekt. Seda, millist ava ja säriaja suhet oleks pildistamisel optimaalne kasutada, aitab mõõta kaamera valgusmõõtja (light meter). + märk viitab ülesärile ja märk alasärile; kui üle- või alavalgustus ei ole just taotluslik, on valgustus tavaliselt paigas siis, kui näidik on skaala keskel. Kaameratel, millel valgusmõõtjat ei ole, saab kasutada ka väliseid valgusmõõtjaid või siis aitab see, kui mõned kindlad ava-säri suhted teatud valgusoludes lihtsalt meelde jätta.
murru nimetaja ilma lugejata (näit.: 15=1/15 s). B tähistab pikka säriaega, mille puhul katik jääb avatuks seni, kuni päästik vabastatakse. Avaarvude ja säriaegade jaded on omavahelises sõltuvuses. Kui teatud motiivi puhul ei soovita säri muuta, siis diafragmaskaalat ühe jaotuse võrra teisele poole pöörama. Näiteks kui ava 8 ja säriaeg 1/125 s on sobivad, siis ava 11 ja aeg 1/60 s ning ava 5,6 ja aeg 1/250 s sobivad samuti. On olemas mitmeid katikud. Nüüdisaegsetel kaameratel kasutatakse põhiliselt kesk- või pilukatikut. Keskkatik asub objektiivi läätsede vahel või taga. Pilukatik asub vahetult filmi ees. Fotoalased mõisted Autoportree - foto, mille inimene on teinud iseenesest, kasutatakse aegvõtet. Kuid võib teha ka peegli abil Camera Obscura - valgustihe kamber, mille ühes seinas on väike ümmargune ava. Kui ava ees paikneb mingi valgust kiirgav või peegeldav ese, siis tekib ava vastas olevale seinale selle ümberpööratud kujutis.
lähivõtteid tehes on teravussügavus väga väike. 7.4 Diafragma Diafragma on objektiivi läbivate valguskiirekimpude ristlõiget ühendav metalllehtedest seadis, millega saab vähendada filmi valgustatust säritamisel ja suurendada teravussügavust. 14 7.5 Bajonett - Pr k tääk. Bajoneti abil kinnitatakse objektiiv kaamera kere külge. Erinevate tootjate kaameratel on need erinevad. 8. Ekspositsioon Ekspositsioon ehk säritus on vajalik valgusenergia hulk, mis on nõutud konkreetse valgustundliku materjali konkreetsetes valgustingimustes valgustamiseks ja seda mõõdetakse eksponomeetriga. Põhimõte säritamisel on ühesugune nii filmi- kui digikaamera puhul. Mõlemal juhul on oluline filmile/sensorile langev valgushulk, mis sõltub nii objektiivi avast, kui ka ajast, mille jooksul valgust registreeritakse säriajast
vähendada tagaplaanil asuvate objektide mõju peame kasutama pikema fookuskaugusega objektiive. Fotoaparaadi abil saadava kujutise sügavusteravus, ehk erinevatel pildistuskaugusel asetsevate objektide teravalt jäädvustava ala ulatus sõltub paljudest teguritest, nagu objektiivi fookuskaugus, objektiivi suhteline ava ja pildistamistulemuse suurendusaste ning objektikaugus. Sügavusteravust saab visuaalselt kontrollida peegelkaameraga pildistades, selleks on tänapäevastel kaameratel olemas lüliti, mis suleb objektiivi diafragma valitud avaväärtuseni ja nii on lihtne olukorda mattklaasil kontrollida. Enamike objektiividel on olemas ka sügavusteravuse skaala, seegi on mugav abiline ja eriti siis, kui kasutate käsitsi teravustamist. Sügavusteravuse piirid on ka matemaatiliselt määratavad vastavate valemite abil, kuid tänapäeval on vajaduse korral seda lihtsam teha mõne internetilehe sügavusteravuse kalkulaatori abil.
aastaid tagasi, ent alles 19. sajandil jõuti vajalike teadmisteni keemiast, et salvestada esimene foto. Enam kui saja aasta jooksul tehti nii fotomaterjalile kui ka kaamerale olulisi täiendusi, ent nüüdseks on emulsioonilpõhinevad fotod suurel määral asendunud digitaalfotograafiaga. Esimene keemik oli sakslane Schultze--püüdis leiutada miskit, mis salvestaks kirjutise ilma inimkäeta, ja , et see ilmneks hiljem uuesti. Kaameratel kasutati esmalt fosforit, hiljem hõbeda osi. Valgustundliku ühendi avastamine Kui oli leiutatud tehnika, mille abil mingi kujutis pinnale tekitada, siis fotograafia jaoks oli vajalik ka selle kujutise salvestamine. Juba 16. sajandil teati, et hõbeda sooladel on võime sõltumata temperatuurist muutuda valguse käes tumedamaks. Aastal 1727 tõestas seda saksa teadlane Johann Heinrich Schultze. Ta kasutas päikesevalgust
objektide mõju peame kasutama pikema fookuskaugusega objektiive. Fotoaparaadi abil saadava kujutise sügavusteravus, ehk erinevatel pildistuskaugusel asetsevate objektide teravalt jäädvustava ala ulatus sõltub paljudest teguritest, nagu objektiivi fookuskaugus, objektiivi suhteline ava ja pildistamistulemuse suurendusaste ning objektikaugus. Sügavusteravust saab visuaalselt kontrollida peegelkaameraga pildistades, selleks on tänapäevastel kaameratel olemas lüliti, mis suleb objektiivi diafragma valitud avaväärtuseni ja nii on lihtne olukorda mattklaasil kontrollida. Enamike objektiividel on olemas ka sügavusteravuse skaala, seegi on mugav abiline ja eriti siis, kui kasutate käsitsi teravustamist. Sügavusteravuse piirid on ka matemaatiliselt määratavad vastavate valemite abil, kuid tänapäeval on vajaduse korral seda lihtsam teha mõne internetilehe sügavusteravuse kalkulaatori abil. 12. Bajonett
73 2006. aastale eelnes samuti vähese metsatulekahju pindalaga aasta kui kokku põles 86,5 ha.74 Kuna metsatulekahjud on ökosüsteemi lahutamatu osa, 75 siis võib oletada, et see võib olla ka üheks pindalade erinevuse põhjuseks. Samuti ei saa mõjutegurina unustada ilmastikku. Võib oletada, et ka ilmastiku olud pole soodustanud metsatulekahjude teket pärast kolossaalsete metsapõlengutega aastat. Vihterpalusse paigaldati 2007. aasta teisel poolel digitaalsetel kaameratel põhinev seiresüsteem, samuti panustati RMK poolt projektidesse, milles varustati päästetöötajad GPS seadmetega, mis hõlbustaks päästjate kohalejõudmist põlengu kohta. Märtsis ja aprillis aastal 2007 korraldati RMK- ja Päästeameti töötajatele ,,Metsatulekahju kustutamise juhtimise ja koostöökoolitus". 76 Eeldatavasti 72 Pommer, V. [email protected] (30.03.2010). Digitaalkaamerate seiresüsteem. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected]. 73 Pommer, V. vaike
Sõnamärgid on levinumaiks kaubamärgiks, moodustades kõikidest kaubamärkidest ca 90%. Kaubamärk on olemuslikult seotud tähistatava tootega. Nii seondub Kalevi kaubamärk maiustustega, ning EMT mobiilsideteenusega. Kõik nimetatud kaubamärgid on nn sõnamärgid. Sõnamärkidena võib kaitsta tavakeele sõnu (kaubamärk nr 26003 Tere kasutamiseks toiduainetel), tehissõnu (kaubamärk nr 9490 jt KODAK kasutamiseks nt fotopaberil ja kaameratel ), täheühendeid (kaubamärk nr 30934 BMW sõidukitel), numbreid (kaubamärk nr 23 Kaubamärgiseadus. 22.05.2002 RT I 2002,49,308 24 Kaubamärgimäärus. RTL,02.07.2004,89,1407 25 Agreement on Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights TRIPS, RT II 1999,22,123 26 Kaubamärgiseadus. 22.05.2002 RT I 2002,49,308 20
· Suurenduskordaja (zoom factor) viitab, mitu korda lähemalt saab pilti võtta, võrreldes suurendamata olukorraga. Tegelik suurendus toimub ainult optilise suurenduse kor- ral, mis viiakse läbi läätse nihutamise abil. Digitaalne suurendus leiab aset kaamerasse sisseehitatud rastergraafikatarkvaraga ning vähendab pildi kvaliteedi. Odavamad kaa- merad võimaldavad kuni 3-kordset optilist, kallimad ka kuni 10-kordset optilist suu- rendust. Reeglina on kaameratel olemas välklamp ning sellel reziim punasilmsuse vältimiseks. Pu- nasilmsus tekib põhjusel, et välklambist lähtuvale intensiivsele valgusimpulsile ei jõua sil- maava piisavalt kiiresti reageerida. Välklambi valgus jõuab seega veresooni sisaldava võrk- kestani ning peegeldub sealt objektiivi tagasi, enne kui silmaava piisavalt väikeseks muutub. Kuna pimedas on silmaava suurem, on ka punasilmsuse efekt pimedas tugevam. Samuti on
annaabi.ee 
