20.11.2020 Logopeedia eksam 1. Õige või väär? Mida raskem on PCI puhul üldmotoorika puue, seda raskem on sellega kaasnev kõnepuue. Õige Vale 2. Kommunikatsioonipuuded jaotuvad kõne- ja keelepuueteks. Kõnepuude puhul on probleemiks: keelevahendite kasutamine rääkides kõnetegevuse realiseerimine kõne mõistmine 3. Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonipuuete: ennetamine ravimine kõrvaldamine leevendamine 4. Alakõne tunnusteks on: pidurdunud motoorika areng häälduspuuded agrammatism sõnavara ja lausestruktuuride piiratud areng kõne-eelse perioodi eakohane areng
erivajadustega (invaliidsus, pikaajalised õpiraskused, käitumisprobleemid, autism, düsleksia jne) või siis ajutise erivajadusega (paranev vigastus, lühiajalised õpi- või käitumisraskused, ka näiteks sotsiokultuurilised raskused, mis võiva tekkida teise riiki kolimisel). Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) on hariduslikud erivajadused alushariduses klassifitseeritud järgnevalt: kehapuue, kõnepuue, liitpuue, nägemispuue, kuulmispuue, vaimupuue, pervasiivne arenguhäire; alusharidusasutuses määratakse ka järgnevad erivajadused: uusimmigrant (Eestis alla 3 aasta elanud laps, ema- või kodukeel on õppekeelest erinev), terviseprobleemid, logopeedi tugiteenust vajav laps ning eriandekus (Haridus- ja Teadusministeerium, 2009). Vaughn ja Fuchs (2003) leiavad, et haridusliku erivajaduse identifitseerimine on raske tulenevalt nende suurest
Lühidalt on hariduslik erivajadus: * eriline andekus, * õpi- või käitumisraskus, * terviserike, puue * või ka pikemaaegne õppetööst eemalviibimine * mis toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õpikeskkonnas (õppevahendid, meetodid, õpperuumid, suhtluskeel) või vastava rühmaga töötamiseks töökavas. Täpsemalt võib öelda, et HEV all mõeldakse õpilasi, kellel/kes on: * Õpiraskus (LÕK; TÕK; tasandusklass) * Ajutine õpiraskus * Kehapuue * Kõnepuue * Kirjutamis-, lugemis- ja /või arvutusraskus; häälikuseade * Nägemispuue * Kuulmispuue * Psüühilised erivajadused * Pervasiivne arenguhäire * Kasvatusraskus * Uusimmigrant * Terviseprobleemid * Viibimine välisriigis * Muu erivajadus * Eriandekus Eestis on seadusega tagatud tasuta kohustuslik põhiharidus ning võimalus õppida kodulähedases koolis. Koolil on omakorda ülesanne kaasata õpilased õppeprotsessi ja kohandada õpikeskkond
isiku kõne reguleeriva rolli üleminekut lapsele. Neil lastel on vajadus väliste algoritmide ja materialiseerimisvahendite järele. Kuna lapsed ei suuda tegutseda verbaalsete instrukatsioonide järgi, ei suuda nad ka oma tegevust planeerida-reguleerida. Samuti on üheks põhjuseks lapse tegevuse arenematus, sest egotsentrilised repliigid ei kajasta muud kui oma tegevuse osatoinguid ja operatsioone. Kuidas mõjutab intellektuaalne puue kõne arengut ning kõnepuue intellektuaalse tegevuse arengut? Kõnepuue intellektuaalse alaarenguga isiku puhul tuleb vaadelda kui teisest puuet, mille korral intellekt ei suuda ja / või ei taha normatiivset keelesüsteemi täielikult omandada. raskused tekivad lapsel teise isiku kõne tajumisel, sest tal pole teadmisi ega kujutlusi, mida aktualiseerida, ta ei erita tajuväljas objekte, millest räägitakse. Keeleüksusi ei suudeta kokku viia tegelikkusega. Igal juhul avaldab kõne arendamine intellektile
või sügav intellektipuue ja/või liitpuue. Õpetatakse lihtsustatud riikliku õppekava alusel toimetuleku või hooldusõpe. K äo Põhikool http://www.kaokool.ee/ Tallinna Heleni Kool ( http://helen.edu.ee/) Tallinna Heleni Kool (aastani 2005 Tallinna Kurtide Kool) on kurtide laste vanemate initsiatiivil 1994. aastal loodud munitsipaalkool, kus õpetatakse meele- ja kõnepuudega lapsi (kuulmispuue, nägemispuue, liitpuue, pimekurdid, kõnepuue) lasteaiast gümnaasiumini. Turvalises, kaasaegses ja kooli sihtrühmade erivajadusi arvestavas keskkonnas on õpilastel võimalus realiseerida oma arengupotensiaali ja omandada võimetekohane haridus. 2005. aasta sügisest lisandusid lasteaiarühmad ja põhikooli klassid ka pimedatele, sealhulgas liitpuudega pimedatele ja pimekurtidele. Kooli nime saamisel oli eeskujuks maailmakuulus pimekurt Helen Keller. Tartu Hiie Kool
suhtlemisraskustega laps, sagedaste tervisehäiretega laps, andekas laps, erineva keelelise ja kultuurilise taustaga laps. [2] Erivajadusse peaks suhtuma nii, et esmalt on inimene ja seejärel erivajadus. Erivajadus ei ole haigus vaid seisund. Lapse jaoks on kõige tähtsam õppida elama sellisena, nagu ta on, seega me peame õpetama last tema erivajadusega kohanema, olgu see siis vaimu-, keha- või kõnepuue, aktiivsus- või tähelepanuhäire, eriline anne vm. [5] Psüühiliste või käitumuslike häiretega laps. Käitumisprobleemidega isikute grupp on piisavalt lai ja seda saab vaadelda omakorda eraldi alagruppidena või ühtse sotsiaal- käitumuslike arengu erisustega inimeste grupina. Selles alagrupis nii psüühilistest haigustest tingitud kohanemis- ja käitumisprobleemidega inimesi kui 3
Närvikiudude omavaheline ristumine dikteerib seda, et: vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Suuraju koores toimuvad teadvuse, mõtlemise, aistingute ja tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid. AFAASIA kõnehalvatus, häiritud kõne, kõnest arusaamine või lugemine. Vasaku ajupoolkera lokaalsest kahjustusest. DÜSGRAAFIA vaegkirjutamine e. õigekirjahäire. Düsleksia lugemishäire. DÜSARTIA kõnepuue, häirunud on kõnelihaste töö ja inimene pole võimeline kõnelema. Kesknärvisüsteemi kahjustusest. AMNEESIA - sündmuste mittemäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. DEMENTSUS sündroom, mida iseloomustab intellektuaalsete võimete taandareng. Mäluhäired. Vanemas eas. EPILEPSIA epileptilisest koldest tekkinud erutusseisund ajus, mistõttu tekib kramp. ABI KRAMBI AJAL: jälgida, et ei vigastaks end, mitte kinni hoida, pea alla padi, vabastada
lugemine) häire, mis tuleneb vasaku ajupoolkera (paremakäelistel) lokaalsest kahjustusest. Afaasia puhul on häiritud kõne, kõnest arusaamine või lugemine. Mida tähendab düsgraafia? Düsgraafia ehk vaegkirjutamine on õigekirjahäire, mis ei ole seostatav arengulise ebaküpsusega, neuroloogilise häirega, nägemispuudulikkusega ega puuduliku õpetamismetoodikaga. Mida tähendab düsartria? Düsartria on kõnepuue, mis tekib kesknärvisüsteemi teatud piirkondade orgaanilisest kahjustusest. Sellest tulenevalt on halvatud kõnelihaste töö ning inimene pole võimeline korrektselt kõnelema. Düsartria korral on kahjustatud hääldamine, hääl, hingamine (sh kõnehingamine), dünaamika, kõne kiirus, rütm ja aktsent. Mida tähendab amneesia? Amneesia on teatud sündmuste mittemäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. Ulatuse järgi eristatakse:
Düsleksia Düsleksia on väga tähtis probleem, kuna see on kõige sagedamini esinev arenguhäire. See avastatakse, kui lapsed lähevad kooli ja selgub, et neil tekib raskus lugema õppimisel. Need lasped on sama intelligentsed kui nende eakaaslased ja selletõttu on vanemad ja õpetajad üllatunud kui tekivad raskused. Analüüsid näitavad, et düleksikutest lastel on keelelise arengus suuri erinevusi võrreldes teiste lastega. Paljud neist on vajanud kõneravi juba enne kooli, kuigi mõne kõnepuue võib olla vaevumärgatav. Fonoloogilistest raskustest esineb düsleksikutel sageli probleeme verbaalse lähimälu piiratusega ja fonoloogilise teadlikkusega. Raskusi on tabelite lugemisel, üldtuntud järjendite, nagu näiteks kalendriaasta kuude nimetuste omandamine, mitmesilbliste sõnade kordamisel ja lugemise ja õigekirja spetsiifilised häired. Neil lastel on eriti raskusi sõnade kõlaga; nad teevd vigu kui püüavad seostada foneemi sss grafeemiga s
Kindlat vastust pole · Kuidas keelematerjali organiseerida? Kas enne pikem tekst või lühem, enne raskem osa või kergem? · Kui inimene õpib teist keelt, kas tema mõtlemine muutub või ei? Uued teadmised, sh kultuuri valdkonnas. Kas mõeldakse nt enne emakeeles ja siis kirjutatakse võõrkeeles. Arvutid- mis on nende roll? · Põhiidee-Arvuti peaks tõlkima meie tekste (USA idee). Oli vaja keeleteadmisi. Suur vigastatute hulk, ajukahjustused. Afaasia Kõnepuue ajukahjustuse tagajärjel- kuidas kõnet taastada? Kõnevõime · Sideteooria- teadete kodeerimine- edastatakse- nt telefoni abil- vastu võttes tuleb dekodeerida Baasteadmiste areng: Psühholingvistika kujunes nii, et mitmetel teadustel tekkis samasugune huvi kõneakti vastu, kujunes uus piirteadus/interdistsiplinaarne-kasutab mitmeid teadusi, esitati erinevaid küsimusi. Sh siis ka psühholoogia. Psüholingvistika 4.slaid- vt slaide ka. Pragmaatika <-> Semantika
(vajadusel isik (16-65 täpsusta aastased) vanus) Puudespetsiifiline (täpsusta) psüühikahäire (v.a. 7-12 Aspergeri sündroomiga vaimupuue) laps vaimupuue keele- ja kõnepuue kuulmispuue nägemispuue liikumispuue liitpuue Haigusspetsiifiline (täpsusta) MUU (täpsusta) 2. Lisainformatsioon ja täpsustused Täpsustused mis toovad välja sihtgrupi iseloomulikud jooned, aitab nii rehabilitatsiooniprogrammi osutajal kui rehabilitatsiooni planeerijatel otsustada, kas klient ikka sobib kirjeldatavasse programmi. Rehabilitatsiooniprogrammi suunamise ja programmis osalemise eeldustena on sealhulgas vaja arvestada:
semanikat reguleerivad tasandid. Kognitiivse tegevuse juhtimise ja käitumise reguleerimise tasandid (VelitSkovski järgi) 1. osa (ehk selle 5. tasandi jaotamine) --- Kognitiivse tegevuse ..3. osa B, sünergia (koostoime) A . Paleokineetiline regulatsioon A F regulatsiooni (tasandi) nimetused 1. Funktsioon 2) avaldumine 3) teafvuse vormid 4) substraat (piirkonnad) Kognitiivse tegevuse .. 2. osa. Üks või teine kõnepuue sõltub, mis tasandeid see haarab. Kui madalamad süsteemid on väga vigased, siis takistavad ka kõrgemaid osasid.! Kõnetegevuse juhtimine ajus Tänapäevl valdav osa teadlasets ütlevad, et kõnetegevusopertasioonidekaupa juhitakse piirkondlikult. Need piirkonnad on omavahel väga tihedas seoses. Nt hääldamine ja häälikute tundmine moodustatakse eri piirkonadades, aga ometi on need omavahel seotud. Suur osa ajust osaleb, aga on teatud piirkonnad, mis otseselt sooritavad nende
annaabi.ee 
