sisendi vahel. Jne. Autotransformaatorite eeliseks see, et nad on sageli väiksemad, kergemad ja odavamad kui tüüpilised kahekordse mähisega trafod. Ühtlasi on neil madalam lekkereaktsioonivõime, madalamad kaod, väiksem erutusvool ja suurenenud VA hinnang antud suuruse ja massi korral. Miinuseks see, et primaar- ja sekundaarmähiste vahel pole elektrilist isolatsiooni. • Miks ei sobi tavaline jõutrafo elekterkeevituse vooluallikaks? Milline peab olema keevitustrafo pinge-voolu karakteristik? Tavaline jõutrafo ei sobi elektrikeevitust toitma, kuna keevitustrafo peab töötama väga lähedal lühiseolukorrale. Keevitustrafo pinge-voolu karakteristik peab olema järsult langev ehk voolutugevuse suurenemisel peab pinge tugevasti langema. • Miks ei tohi trafo südamik olla alumiiniumist? Alumiinium ei ole magnetiline materjal, aga südamikus peab olema magnetvoog.
abitsehhide elektritarvitid, väiksemad asulad, eramurajoonid jne. Võib toita ühest toiteallikast tingimusel et katkestus ei kestaks üle ühe öö-päeva. 2. TSEHHIVÕRGUD PINGEGA KUNI 1000 V (ehitus, skeemid) Radiaal skeem 1 1 õhuliin 2 2 pingemadaldus jõutrafo 4 3 3 madalpinge jaotla 4 sisseviigu kaitselülilti 5 5 5 5 toiteliinide (radiaal liinide) kaitselülitid, mis kaitsevad liini lühiste ja ülekoormuste eest. 6 - valgustuskilp
kondensaatorit ei läbi)
Sõltub: 1)vahelduvvoolu sagedusest (pöördvõrdeliselt, suurem sagedus = väiksem
takistus)
2) kondensaatori mahtuvusest (pöördvõrd, väiksem mahtuvus = suurem
takistus)
XC = 1/*c
8. Trafo - seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel
Ülekande arv näitab kas pinget tõstetakse või alandatakse.
K = 1 pinge ei muutu 0
Ühefaasiline jõutrafo Transformaatoriks ehk lühidalt trafoks nimetatakse staatilist elektromagnetilist aparaati, mis on määratud ühe (primaarse) vahelduvvoolu süsteemi muundamiseks teiseks (sekundaarseks) vahelduvvoolus süsteemiks, millel on teistsugused tunnussuurused. Kõige rohkem hakati trafosid tarvitama pinge muutmiseks elektrienergia ülekandmisel elektrijaamadest tööstusettevõtetesse (joon.1.1). (joon.1.1) Rajoonielektrijaamade elektervarustuse skeem. Elektrienergiat kantakse teatavasti suurtele kaugustele üle kõrgepingega, mille tõttu väheneb märksa energiakadu liinis. Et aga pinge generaatori väljundis tavaliselt ei ületa 20 kV, seatakse liini alguses üles pingekõrgendustrafod, mis tõstavad vahelduvpinge vajaliku kõrguseni. Pinge peab olema seda kõrgem mida pikem on ülekandeliin ja mida suurem on ülekantav võimsus. Näiteks on vajalik 100 MW võimsuse ülekandeks 1000 km kaugusele ligikaudu 500kV-st pimget. Elektrienergia j...
110 MW; 3. 80 MW 4. 880 MW; 5. 88 MW; 6. 8,8 MW. 16. Joonisel on näidatud: на рисунке изображен: 4 1. pingetrafo Трасформатор напряжения 2. voolutrafo Трасформатор тока 3. pinge- ja voolutrafo ühes korpuses Трасформатор напряжения и трасформатор тока в одном корпусе 4. Jõutrafo. Соловой трансформатор 17.Millised on valed vastused? Isolaatoreid valmistatakse: Какие ответы неправильные. Высоковольтные изоляторы изготовляют: 1. Klaasist; Стеклянные 2. Portselanist; Фарфорные 3. Plastikust; Эпоксидные 4. Ränist. Кремневые 5. Polümeermaterjalist. Из полимер – материалов 6. Alumiiniumsulamitest
8. Elektrimasinad 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja ...
8. Elektrimasinad 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi järgi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda tööpõhimõtte järgi · asünkroonmasinad · sünkroonmasinad On veel palju teisigi elektrimasina tüüpe. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja ...
2)faaside põhjal: 1-faasilised, 3--faasilised vooluresonants, kus haruvoolud IC ja IL võivad koguvoolus I olla palju kordi suuremad. Pool võib 3) jahutusviiside põhjal: õhkjahutus, õlijahutus, kombineeritud jahutus läbipõleda. (joonis) 4) südamiku kuju järgi: sammastrafo, manteltrafo 5)otstarbe järgi: jõutrafo, väiketrafo Tuletame valemi. xC=xL ; L=1/C ; 2fL=1/2fC |*2fC ; 42f2LC=1 |:42LC ; f=1/2 CL, 6)reguleeritavuse järgi: astmeline, sujuva reguleeritavusega Kuna T=1/f, siis T=2 - see on Thomsoni valem 1 endainduktsiooni emj =U1 E1+U1=0 N1 primaarmähise keerud, N2sekundaar U1 väljastpoolt tulev pinge (primaar), U2 sekundaar Kommutaatormasinad
s ülekannetes Faasiga - Madal hind - Rootori 1.faasiline: Vahelduvvool asünkroonmooto - Töökindel kiiruseks ventilaatorites, r - Rasketes kasutatavad pumpades, talitusoludes harjakesed kodumasinates vastupidav kuluvad 3.faasiline: - Vähene jooksev kiiresti jõutrafo hooldus 1.faasiline: - Saavutab püsikiiruse 2.faasiline: - Pöördemoment tekib nagu 1.faasilises käivitusmähisega masinas Sünkroonmootor - Sünkroonne kiirus - Kallis Tööstuslikud Ühe- või mootorid mitmefaasilin
I´lub kestvalt lubatava voolu väärtus, standartsele ristlõikele, mittenormeeritud tingimustel. 1. Õhuliin; Juhtmete ja kaablite paigaldus ruumis: 2. Jõutrafo - (hetkel on pingemadaldav trafo) muudab nii voolu kui ka = K 1 K 2 I lub I lub pinget; K1 temperatuuri parandustegur (vaata tabelist nr.5); 3
Ehitusviisi järgi (lahtised, kinnised, plahvatusohutud) Kinnitusviisi järgi (horisontaalsed, vertikaalsed) Kasutusala järgi (põllumajandus, keemiatööstus, transport) 14. Trafo ehk transformaator- energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu tugevust japinget voolusagedust muutmata. Mida väiksem on pinge, seda suurem on vool. Põhilised osad: südamik mähised jahutussüsteem Jõutrafo: autotrafo, mõõtetrafo: pingetrafo, voolutrafo impulsstrafo eraldustrafo 15. Generaator- on seade või masin, mis muundab mehaanilise energia elektrienergiaks. Mootor- on seade, mis muudab elektrienergia mehaaniliseks energiaks 16. Kaod Vaseskadu muundub soojuseks mähise traadis Rauaskadu magnetvälja tekitamiseks Ventilatsioonikadu jahutamiseks Hõõrdekadu tekib laagrites 17
Kuidas muutub sekundaarmähises pinge kui primaarmähise keerdude arvu suurendada. 14.Kuidas muutub sekundaarmähises pinge kui primaarmähise keerdude arvu vähendada, jättes sekundaarmähise keerdude arvu samaks? 15.Milline trafo töötab pinget tõstvalt ja milline pinget madaldavalt? 16.Valida õige vastus: a) Mida suurem on südamik, seda vähem tuleb keerde ühele voldile. b) Mida suurem on südamik, seda rohkem tuleb keerde ühele voldile 17.Kus on kasutusel jõutrafo? 18.Mis on jõutrafo eesmärgiks? Selgitada. 19.Kui palju tõstetakse Eesti suurtest elektrijaamadest väljuvate liinide pinget? 20.Joonestada kolmefaasiline transformaator, trafo ehitus tähistada mähiste algused ja lõpud. 21.Pingetrafo. Voolutrafo. 22.Eraldustrafo. 23.Millist trafot nimetatakse säästetrafoks ehk autotrafoks, teha joonis. 24.Kas autotrafo e. säästetrafo vahel on vahetu elektriline side? 25.Majapidamistransformaatorid. 26.Sobitustransformaator 27
ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostam...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
