Oosid ehk vallseljakud on liivast, kruusast või veeristest koosnevad pikad kitsad järsunõlvalised kõrgendikud, mis on tekkinud jääserva pragudes. Mõhnad ümmargused järsunõlvalised kõrgendikud. Sandurid liivatasandikud, mis on tekkinud liustikujõgede delta aladele. Rannavallid merepõhjast tormilainega rannale heidetud liivast, kruusast või klibust koosnevad kaarekujulised pinnavormid. Luited tuule toimel kujunenud liivakuhjatis. Jäärakud ehk ovraagid on järsuveerulised, suhteliselt sügavad ja lühikesed uhtorud, mis on tekkinud ajutiste vooluvete toimel kergesti ärauhutavate settee või muldadega kallakpindadel, millel looduslik rohttaimestik on hävinud. Karst nähtus, mida põhjustab pinna- ja põhjavesi. Kurisu lehtri- või liuakujulised karstivormid, kuhu neeldub pinnavesi. Soot jõesängist eraldunud ja kinnikasvavaks järvikuks muutunud loge lammil.
16) Nimeta liustikutekkelisi pinnavorme. V: Sandurid, kõrgustikud, nõod ja orundid 17) Nimeta raskusjõu ja tuuletekkelisi pinnavorme. V: Raskusjõutekkelised tekkelised pinnavormid: Rusukuhik , maalihked jne Tuuletekkelised pinnavprmid: Luited jne 18) Nimeta mere ja järvetekkelisi pinnavorme. V: Tasandikud, murrutusjärsakud, pangad, maasääred, rannaastangud, vallid jne 19) Nimeta voolutekkelisi pinnavorme. V: Jõeorud ning jäärakud 20) Nimeta inimtekkelisi pinnavorme. V: Linnamäed, teetammid, kaitsevallid jne
· Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse tooraine;4)muud maavarad 2. Pinnavormid: maapinna pealmine ehitus.Eesti asub Ida- Euroopa lauskmaal,keskm kõrgus50m · Mandrijäätekkelised kulutusvormid:kulutusnõod,paetasandikud ; kulutus- kuhjevormid:voored ; kuhjevormid:moreentasandikud,moreenkünkad ; jääsulamisveetekkelised:oosid,mõhnad,liivikud. · Vooluveetekkelised kulutusvormid:jõeorud,jäärakud ; kuhjevormid:delta,kaldavallid,lammitasandikud. · Meretekkelised kulutusvormid:pangad,murrutuskulpad ; kuhjevormid: rannavallid,meretasandikud,järvetasandikud,maasääred. · Tuuletekkelised luited,luiteahelikud · Elutekkelised laukad,sootasandikud · Kosmogeensed meteoriidikraatrid · Raskusjõutekkelised rusukalle · Inimtekkelised linnamäed,teetammid,kaitsevallid,karjäärid,tehiskünkad,ah erainemäed
paksus ligi 80 m. Uuringute käigus ei ole teadaolevalt jäävaheaegade setteid leitud. Kvaternaari setete paksus kõrgustikul ületab kohati 150 m. " Haanja kõrgustikul domineerib irdjääs kujunenud reljeef, selle põhiosas küünivad suurte pikliku põhijoonisega vaarade laed rohkem kui 250 m üle merepinna, kusjuures nende suhteline kõrgus on 25-60 m ja nõlvad 12–30° (erandjuhtudel 40°) kallakusega. Nõlvu liigestavad arvukad jäärakud ehk tsorid, mille sügavus ulatub 8 meetrini. Keskvormide paiknemises ilmneb vööndilisus ja kontsentrilisus kõrgustiku keskosa suhtes. Kõrgustikult lähtuvad radiaalselt jää sulamisvee äravooluorud nagu Kütiorg, Pärlijõe, Rõuge ja Piusa org. Kõrgustikusisese nõona võib käsitleda Vana-Saaluse-Vastseliina nõgu. Haanja kõrgustik piirneb läänes Hargla nõo ja põhjas Võru-Petseri ürgoruga. Mõlema nõguvormi põhi on soostunud.“ (Kuido Kartau, 2002)
tugev hüppevõime ei pruugi veel kaugeltki tähendada seda, et osatakse kiirelt hoojooksult teha maksimaalse tugevusega äratõuget. Selline oskus saavutatakse alles pikaajalise sportliku tegevuse ja mängimise tulemusena lapse- ja noorukieas. Seejuures peab olema sellesse tegevusse põimitud võimalikult pidevalt ja palju mitmesuguseid kiirelt hoojooksult tehtavaid hüppeid. Kaugushüppe algõpetuse parimaks köhaks on maastik, eriti aga sellel leiduvad liivaaugud, jäärakud ja mäeküljed. Mitte ainult see, et harjutused maastikul on emotsionaalsemad, lastele ja noortele meelepärasemad, nende valik mitmekesisem, vaid ka tehnika põhijoonte õppimine on siin kiirem ja edukam. Hüpped üle tõeliste kraavide, madalate takistuste, põõsaste ning mätaste, hüpped alla liivaauku või kõrgemaile esemeile ning vallidele annavad harjutustele konkreetae eesmärgi ja tagavad õpitava tehnikaelemendi parima täitmise
16. Mis on barhaan? poolkuukujuline luide kõrbes, kumerusega vastu tuult 17. Mis on paraboolluide e mõrdluide? Paraboolluide ehk mõrdluide on poolkuukujuline luide, mille nõgus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Iseloomulikud niiske (e humiidse) kliimaga aladele. 18. Mis on korrasioon? tuuleerosioon on tuule kulutav tegevus, mis toimub tuule poolt kaasahaaratud setteosakeste abil 19. Mida nimetatakse badlandiks? Badland on viljatu ala, millesse on uuristunud jäärakud 20. Mis on kuesta? kaldu asetsevate kivimikihtide erinevast kulumiskindlusest tulenev pikaajalise kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm 21. Mis on polügonaalpinnas? Polügonaalpinnas on lõhedega hulknurkseteks osadeks jaotunud pinnas 22. Mis on termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst? igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine. 23. Mis on palsasoo
Pikematel nõlvadel ja tugevate vihmade aja ühinevad nõlva mööda allavalguvad veenired suuremateks vooludeks, mis kujundavad uurdeid ja liigestavad nõlvu. Uurete sügavdamisel moodustavad sügavaid ja lühikesed sälkorud, mida nim. jäärakuteks ehk ovraagideks. Nende edasist arengut pidurdada nõlvade metrastumine. Eesti suurimad ovraagid asuvad Haanja ja Oepää järsumatel nõlvadel ja veerudel. Nende sügavus võib maksimaalselt ulatuda 10 meetrini. Eestis jäärakud on enamasti kamardunud ja nim. uhteorgudeks. 2. Sängivoolutekkelised pinnavormid On kujunend kindlas sängis voolava vee uuristuse ehk lineaarse erosiooni ja kuhjava tegevuse tulemusena. Püsiva sängivoolu kujundatud suurimad kulutusvormid on jõeorud. Jõeorud liigitakse kuju ja arenguastme järgi: säng, sälk, mold, lamm, kuristik, kanjonorg. Sängorg on ainult voolusängist koosnev org. Esineb tasastel aladel, kus põhjaerosioon on nõrk.
kaugemal. Rannavallid võivad olla mõne suurema kuhjevormi (maasääre) osa. 11. Vooluveetekkelised pinnavormid, näited. On kujunenud kindla voolusängita ajutise veevoolu (vihmasadu, lumeja jääsulamisvesi) lausalise uhtmise (pinnaerosioon ja nõlvaerosioon) ja uhtesette ehk deluviaalsette kujumise tulemusena. Uurete sügavdamisel moodustuvad sügavad ja lühikesed sälkorud, mida nimetatakse jäärakuteks ehk ovraagideks. Nende edasist arengut pidurdavad nõlvade metsastumine. Eestis jäärakud on enamasti kamardunud ja nim. uhteorgudeks. On kujunenud kindlas sängis voolava vee uuristuse ehk lineaarse (joonelise) erosiooni ja kuhjava tegevuse tulemusena. Püsiva sängivoolu kujundatud suurimad kulutusvormid on jõeorud. SÄNG SÄLK MOLD LAMM KURISTIK KANJONORG Kärestik – naaberlõikudest suurema kaldega jõe osa, mille piires vool on kiirem. Kärestiku juures on jõe põhi kivisem, sest peenem materjal on ära kantud.
(õpik lk. 28) Mõhnad liivast ja kruusast koosnevad künklikud pinnavormid, mis settisid liustikega külgenenud veekogudes. (õpik lk. 28) Liivikud liustiku serva ette settinud liiva ja kruusatasandikud. Põhja-Eesti liivikud on tekkinud vee all, sulava liustiku serva ees liustikujõgede deltana. Lõuna- Eesti liivikud on tekkinud maismaal, ilma kindla sängita voolanud sulamisvees sandurid. 3. VOOLUTEKKELISED PINNAVORMID Jäärakud ehk ovraagid ilma püsiva voolusängita omavahel liituvad ja hargnevad uurded, mille tekkimist soodustab tugev vihm ja loodusliku taimkatte puudumine. Kõige suuremad voolutekkelised pinnavormid on jõeorud. Sängorg üksnes voolusängist koosnev vähearenenud org, mida leidub tasastel aladel, kus põhierosioon on nõrk. Sängorud on looklevad ja on tavaliselt ääreni vett täis. Sälkorg sängorust sügavam, V-kujulise lõikega, mida vesi täidab vaid osaliselt
Terrassid 3 võivad olla skulptuursed (kulutusterrassid), kuhjelised või soklilised. Iga terrassi kujunemise eelduseks on jõesängi lammi sisselõikumine. Eesti jõeorgudes on terrassid kujunenud kitsaste, enamasti mõnekümne kuni mõnesja meetri laiuste lõikudena piki jõge. Suhteliselt sügavad ja lühikesed sälkorud – jäärakud ehk ovraagid. Eestis on jäärakuid vähe. Enamasti on nad kamardunud ja neid nimetatakse uhtorgudeks ehk balkadeks. 16. Jõgede toitumine, külje- ja põhjaerosioon, erosioonibaas, jõe pikiprofiil, jõe dünaamiline tasakaal ja seda takistavad faktorid Jõed toituvad valgaladelt jõkke voolavatest ainetest. Valgala on aga ala, kust kandub vesi jõesüst. Jõesängis voolav vesi uuristab nii kaldaid kui ka põhja. Toimub nii külje- kui ka põhjaerosioon
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni ...
Raudna, Auksi-Võistre-Karula, Ärma, Õisu-Rimmu, Kõpu, Loodi-Sinialliku, Halliste. Kõrgustevahed võivad olla ca 30 m. · Väikevoored ja oosid künklikum on Holstre, Hummuli, Tuhalaane ja Kärstna ümbrus. Väikevoored eelkõige kõrgustiku servaalal. Sinialliku oos asub ürgoru põhjas Haanja kõrgustik · Jätkub Lätis Aluksne kõrgustikuna · Valdab irdjääs kujunenud reljeef · Nõlvu liigestavad arvukad jäärakud (tsorid) · Jää sulamisvee äravooluorud HAANJA KÕRGUSTIKUL ON AINULT ORUD (?); MITTE ÜRGORUD (Kütiorg, Pärlijõe, Rõuge ja Piusa) · Kõrgem on keskosa, künagstikud Holstal, Meremäel, Luhamaal · Kütiorg kõige sügavam org Eestis Otepää kõrgustik · Piiritleb 100 m kõrgusjoon · Kõrgustiku jagab kaheks Pühajärve nõgu · Servaaladel suured orud, tihti järvederohked (kooraste, Voki-Truuta, Urvaste)
lagunemisel. Peened mullaosad ummistavad poorid teiste mullaagregaatide vahel. nii halveneb vee mulda imendumine ja ka mulla õhustatus. Inflatsiooni halvenemine suurendab pinnavoogusid, see aga viib edasisele erosiooni arenemisele. Mööda mulla pinda liikudes haarab vesi kaasa peenemad mullaosakesed. Pinnavee ühinemisel ojakesteks suureneb vee voolukiirus, tugevus ja seega ka võime kanda rohkem ja suuremaid mullaosakesi. Moodustuvad nn. ovraagid e. uhtorud v. jäärakud. Ovraagi sügavus võib ületada 10 m, pikkus ulatuda mitme km-ni. Tugevate vihmade tagajärjel ovraag pikeneb ja haruneb, tükeldab põllupinda ning rikub teid jm. rajatisi. Esimesena uhutakse ära kõige peenemad mullaosakesed ja huumus, järele jäävad jäme liiv, kivid. Mida tugevam on veevool või tuul, seda suuremaid osakesi ära kantakse. Erosiooni põhjused 1. Kündmine küntakse selleks, et hävitada umbrohtusid, parandada õhustatust ja infiltratsiooni. Liiga
annaabi.ee 
