Põlevkivi tuuakse tehasesse autodega või vagunitega ja süsi laevaga Kunda sadama kaudu. Kipsi tuuakse tsemendi tardumisaja reguleerimiseks, mis tuuakse laevaga Hispaaniast. Turg Kunda Nordic Tsemendi peamised eksportturud on Venemaa, Soome ja Läti. Kaupu on vahetatud 21 riigiga, kaugeimad neist USA, Maroko, Togo ja Gaana. Peamine lähetuste piirkond on siiski Läänemere ümbrus. Jäätmed Puhastusseadmete jääkmuda, 4 300 t kuivainet/aastas Sõelumisjääk 1 500 t kuivainet/aastas Keskkonnlale mõjuvad tolmud halvasti, kahjustades taime riiki ja häirides inimesi hallika tolmuga. Seotud ettevõtted AS Kunda Nordic Tsement moodustati 1992. aastal ning kuulub HeidelbergCement Groupi koosseisu. Tööjõud 2009. aastal töötas ettevõttes keskmiselt 259 töötajat, kelle palgakulu koos juhatusele makstud tasudega summas 1,7 miljonit krooni, moodustas 97 miljonit krooni. Kasutatud materjal :
tasemel. Vajalik on süsteemile orienteeritud lähenemine. Bioloogiliste ehk orgaaniliste jäätmete osakaal keskmiselt olemjäätmetes: Biolagunevad jäätmed on: o Põllumajanduslikust tootmisest taimse päritoluga o Sõnnik o Biolagunev materjal linnakeskkonnast (haljastusest, toitlustusest) o Puidutööstusest o Tööstuslikud jäätmed o Reoveepuhastusel tekkinud jääkmuda o Muud orgaanilised jäätmed Tavalisemad põllumajandusest taimse päritoluga jäätmed on: o Põhk teravilja tootmisel o Heinajäägid o Köögivilja tootmisel tekkinud jäägid o Sõnnik Loomade sõnnikutootlikkus tonni sõnnikut (ilma aluspanuta) aastas 400kg looma kohta keskmiselt on: o Broileritel 4,5t o Lammastel 6 t o Hobustel 8 t o Lihaveistel 8,5 t o Piimaveistel 12t o Sead 16t
(puiduhake ja -jäätmed, energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, hundinui, põhk, turvas jne.) Energiavõsa 1. Võsana kasvatatakse kiirelt kasvavaid puittaimi (paju), mille 2-3 aastaseid puitunud võrseid kasutatakse hakituna ja kuivatatuna soojuse tootmiseks. 2. Energiavõsa ei saasta keskkonda süsihappegaasiga 3. Energiavõsa kasvatamisel annab ära kasutada mitte ainult mineraalväetisi, vaid ka reovett või reoveepuhastis tekkivat jääkmuda. 4. Energiavõsa kasvupinda-väheväärtuslikku põllumaad on küllaga. Biogaasi saamine toodetakse metsa harvendusraiega saadavast peenpuidust või kiirkasvuliste paju või muude puuliikide kasvatamisel, koristades saaki lühikeste ajavahemike järel. Biokütuse õlikultuurid Rapsist ja rüpsist saadav õli sobib biodiisli tooraineks. Õlipalmist biodiisli tootmine on suurendanud survet keskkonnale ja vähendanud toidukultuuride kasvatamiseks sobiliku maa pindala. II rühm
Teatud tootmisvete käitluseks(nt reovee perioodilise äravoolu puhul) sobivad nad praegugi. Biotiigid jaotatakse fakultatiivseteks, aeroobseteks ja anaeroobseteks. Fakultatiivsetes tiikides on ülemistes veekihtides aeroobne ja alumistes veekihtides anaeroobne keskkond. Aeroobses tiigis leidub kogu veemassis vaba lahustunud hapnikku. Anaeroobsete tiikide reodtuskoormus on nii kõrge, et vaba hapnik puudub kogu veemassis. 12. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Reoveepuhastuses tekib sete(muda), mille käitlus, so ettevalmistus kas kasutamiseks või ladustamiseks toimub reoveepuhastusjaamas. Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses ladustamiseks. Muda veesisaldus on liiga suur, ta sisaldab patogeenseid mikroorganisme ja levitab ebameeldivat haisu. Muda käitlemine koosneb järgnevatest protsessidest:tihendamine, stabiliseerimine, konditsioneerimine, tahendamine ja lõppkäitlemine. 13
.....................................................................................................17 12.Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel.....................................................19 13.Fosfori ja lämmastiku ärastus reovetest.......................................................................20 14.Reovete looduslikud puhastid......................................................................................21 15.Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus.........................................................22 16.Jäätmete definitsioon ja liigitamine, jäätmekäitlemise eesmärgid...............................24 17.Jäätmete eeltöötlemise meetodid..................................................................................26 18.Olmejäätmete lõppkäitlemise viisid.............................................................................27 20.Eesti keskkonnakaitse seadusandlus...............................
maastikumuutused. Kuna energiakultuurid nagu kõik teisedki põllukultuurid on maksimaalselt saagikad piisava vee ning toitainete kättesaadavuse korral, tuleks mullaviljakuse stabiilsuse tagamiseks teavitada kasvatajaid kultuuridele sobivatest väetise- ning kastmisnormidest. Energiakultuuride väetamisel on erinevalt toidu- ning söödakultuuridest sobilik kasutada lisatoitainete allikana reovett või reoveepuhastite jääkmuda juhul, kui nende raskemetallide sisaldus on kontrollitud. Selline võimalus aitab kindlasti tõsta energiakultuuride majanduslikku tasuvust, kuna üha kallinevate mineraalväetiste kasutuskulud on võimalik asendada reoainete utiliseerimisest saadava lisatuluga. Konkreetse energiakultuuri valik sõltub nii sobilikkusest kasvukohale kui ka soovitavast kasutusotstarbest. Kuigi põhimõtteliselt on võimalik energiat nii soojuseks,
reaktori alaossa heljuvkiht. Reovesi juhitakse reaktorisse selle alaosast ja gaas eraldatakse ülaosast. Reaktori töö põhineb granuleeritud muda settimisomadustel, mille tõttu muda püsib hõljuvas kihis. Anaeroobses filtris moodustavad bakterid täidise pinnale biokile. Inertse kandja keevkihiga reaktoris kinnituvad bakterid kandjamaterjalile. Reovesi retsirkuleerib intensiivselt, millega viiakse inertne kandja reaktoris heljuvasse olekusse. 9. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Muda sisaldab reoveest eraldatud reoaineid ja puhastusprotsessides kasutatud kemikaale. Peamisteks mudakäitluse meetoditeks on tihendamine, stabiliseerimine ja tahendamine (kuivatamine), misjärel muda veetakse välja kasutamiseks või lõppladustamiseks. Muda tihendamisel vähendatakse tema veesisaldust, millega väheneb ka muda maht ja hõlbustub järgnev käitlus. Tihendamisel tõuseb muda kuivainesisaldus 2-3 kordseks
Q - vooluhulk, m3/d V - biopuhasti maht, m3 S - reovee BHT, kg BHT/m3 X - muda tahke faasi kontsentratsioon, kg/m3 Olenevalt mudakoormusest jagunevad aktiivmuda puhastid: - kõrge koormusega, 0,8 - 1,5 kgBHT/kg muda*d - normaalkoormusega, 0,3 - 0,7 " - madala koormusega, 0,1 - 0,3 " 44 Muda vanus on muda viibeaeg biopuhastis, ööpäevades (d), mis määratakse puhastussüsteemis oleva ja sealt ööpäevas kõrvaldatava muda hulga suhtega. c = V*X/(Qw *Xw + Q*Xc) c - muda vanus, d Qw - jääkmuda hulk, m3/d Xw - jääkmuda tahke aine sisaldus, kg/m3 Xc - tahke aine kontsentratsioon puhastatud vees, kg/m3 Kõrgelt koormatud muda vanus on 1 - 3 d - normaalne muda 3 - 7 d - vähekoormatud muda 7 -15 d - aeglaselt aereeritud muda 15 d Hapnikutarve Aeroobne protsess vajab pidevalt hapnikku saasteainete lagundamiseks. Hapnikusisaldus ei tohi langeda alla 1-2 mg/l. Hapnikutarve oleneb muda koormatusest. Hapnikku vajatakse seda rohkem, mida väiksem on muda koormus, kuna siis kulub
11. Nimeta tänapäeva traditsioonilise reoveepuhastuse etapid? Mis on selle suurimad keskkonnaprobleemid? • Mehhaaniline puhastus (viiakse välja suured vees lahustumatud osad, mis ilmselt pole orgaanika) • Ladustamine koos aereerimisega (bakterite abil lagunevad orgaanilised ained, tulemuseks CO2, N2) • Keemiline puhastus (Fe(III) sulfaat reageerib P-ga ja sadestub jääkmudana, vette jääb SO4) Probleemid – tekib fosforirikas jääkmuda 12. Kuidas toodetakse tänapäeval lämmastikväetisi? (H saadakse ammoniaagist) Haber–Boschi protsess – N2 + 3H2 —> 2 NH3 – Kõrgel rõhul ja temperatuuril 13.Kust pärines taimekasvatuses kasutatav N sajand tagasi? Sõjatööstusest? sõnnikust 14. Millised on põllumajandusajaloo peamised etapid? 1. Neoliitiline revolutsioon - Taimekasvatuse algus, alepõllundus 2. Püsipõllu teke - Varane pronksiaeg ~800 BC 3
erinevates etappides eraldatud muda pumbatakse mudatöötlusjaama; 8 muda kääritatakse metaantankides, kus bakterite toimel orgaaniline aine laguneb (viibeaeg keskmiselt 25 päeva); 9 muda anaeroobse stabiliseerimise käigus eraldub rohkesti metaani sisaldavat biogaasi, mida kasutatakse mudatöötlemisjaama tehnoloogilises protsessis, samuti bioloogilises puhastusprotsessis vajaliku õhu tootmiseks ning hoonete kütmiseks; 10 muda käitlusüksuses jääkmuda stabiliseeritakse ja kuivatakse ning segatakse tugiainetega; 11 81 % muda komposteeritakse ja 19 % viiakse prügimäele; 12 saadud komposti kasutatakse väärtusliku orgaanilise väetisena. Väikepuhastid ( mõnisada inimest) kasutatakse sobivate pinnasetingimuste puhul pinnaspuhasteid, millele vooluhulgal kuni 25 m3 päevas eelneb vee setitamine septikus. Septik on 1- 3 kambriline lihtne setiti, kus väljasadenenud sete käärib samas kambris mitme kuu vältel ja
Neid tiike kasutatakse rohkelt heljumit sisaldava vee eelpuhastuseks. Tiigi põhja settiv heljum moodustab settekihi, mis vajab perioodilist eemaldamist. Puhastamine võib toimuda mitmeaastase vahega. Kõrgel veetemperatuuril laguneb põhjasete anaeroobselt, mille tulemusena eraldub gaasiline metaan. Gaasimullid võivad tõsta pinnale mudahelbeid. Teiselt poolt mineraliseerib anaeroobne lagunemine muda ja seega mudakogus väheneb. 13. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Reoveepuhastuses tekib sete (muda), mille käitlus, s.o ettevalmistus kas kasutamiseks või ladustamiseks toimub reoveepuhastusjaamas. Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses (nt prügilas) ladustamiseks. Muda veesisaldus on liiga suur, ta sisaldab patogeenseid mikroorganisme ja levitab ebameeldivat haisu. Neid puudusi vähendatakse või kõrvaldatakse muda käitlemisega. Muda käitlemine koosneb järgnevatest protsessidest:
Raskmetallid, Hg, Cd, Pb, Zn, Cu, Cr jt. Mikroobne reostus · Müra · Närilised, linnud Jäätmekaitluse strateegia 1. Jäätmete tekke vältimine 2. Jäätmete koguse ja ohtlike jäätmete minimiseer. 3. Jäätmete käitlemine · Otsene taaskasutamine · Jäätmete töötlemine taaskasutamiseks · Bioloogiline taaskasutamine (kompost.) · Energeetiline taaskasutamine -põletam. 4. Ohutu hoiustamine taaskasutamiseks · Ladustamine prügilatesse · Jääkmuda reoveesetted Jäätmekaitluskoha valikul vaja arvestada: · Kujunevate jäätmete iseloom, kogused, nende paiknemine, jäätmete tekke prognoos · Jäätmekäitluse tehnilisedja majanduslikud võim. · Ala lood. tingimused, keskkonnasituats. ja piirangud · Transpordigeograafiline asend (jäätmete ja teedevõrgu omavaheline seos (müra). · Sotsiaalne situatsioon ja avalik arvamus. Erinevatel elanikegruppidel võivad käitluskoha suhtes olla erinevad vastuseisu põhjused, näiteks:
sobivad nad praegugi. Biotiigid jaotatakse fakultatiivseteks, aeroobseteks ja anaeroobseteks. Fakultatiivsetes tiikides on ülemistes veekihtides aeroobne ja alumistes veekihtides anaeroobne keskkond. Aeroobses tiigis leidub kogu veemassis vaba lahustunud hapnikku. Sisuliset ilma tagasusmudata aktiivmudaseadmed. Anaeroobsete tiikide reostuskoormus on nii kõrge, et vaba hapnik puudub kogu veemassis. 13. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Reoveepuhastuses tekib sete(muda), mille käitlus, so ettevalmistus kas kasutamiseks või ladustamiseks toimub reoveepuhastusjaamas. Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses ladustamiseks. Muda veesisaldus on liiga suur, ta sisaldab patogeenseid mikroorganisme ja levitab ebameeldivat haisu. Muda käitlemine koosneb järgnevatest protsessidest: tihendamine, stabiliseerimine, konditsioneerimine, tahendamine ja lõppkäitlemine.
Hapnikutarve Aeroobne protsess vajab pidevalt hapnikku saasteainete lagundamiseks. Hapnikusisaldus ei tohi langeda alla 1-2 mg/l. Hapnikutarve oleneb muda koormatusest. Normaalselt koormatud biopuhasti energiakulu on 1 kWh/kg BHT. Mudaindeks Muda sadenemisomadusi hinnatakse mudaindeksiga, ehk muda settimisarvu ja muda tahke aine sisalduse suhtega. Mida väiksem on mudaindeks, seda paremini muda settib. Tavaliselt on mudaindeksi väärtus 100 - 200 ml/g. Biopuhastusprotsessis tekkiva jääkmuda hulk sõltub protsessi koormatusest. Normaalselt koormatud protsessis on muda teke eraldunud BHT ühiku kohta suhteliselt püsiv 1 kg muda/kgBHT ja puhastatud veega kaasakantava muda kontsentratsioon on alla 20 mg/l. Puhastuse efektiivsus BHT järgi oleneb muda koormustasemest: - koormatud muda efektiivsus on 60 - 70% - normaalkoormusega töötamisel - 80 - 90% - vähekoormatud olukorras - 85 - 95% - pikaajalise hapendamise protsessis - 90 - 99%. 11. Reovete looduslikud puhastid
(vähemalt 1-2 mg/l). Hapnikutarve oleneb muda koormatusest. Normaalselt koormatud biopuhasti energiakulu on 1 kWh/kg BHT. Hapnikku vajatakse seda rohkem, mida väiksem on muda koormus, kuna siis kulub suur osa hapnikust aktiivmuda lagundamisele. mudaindeks muda sadenemisomaduste hindamiseks ehk muda settimisarvu ja muda tahke aine sisalduse suhe. Mida väiksem on mudaindeks, seda paremini muda settib. Tavaliselt on mudaindeksi väärtus 100 - 200 ml/g. Biopuhastusprotsessis tekkiva jääkmuda hulk sõltub protsessi koormatusest. Puhastuse efektiivsus BHT järgi oleneb muda koormustasemest: - koormatud muda efektiivsus on 60 - 70% - normaalkoormusega töötamisel - 80 - 90% - vähekoormatud olukorras - 85 - 95% - pikaajalise hapendamise protsessis - 90 - 99%. 8. Reovete anaeroobne puhastamine Vastus: Anaeroobsetes protsessides puhastatakse reovett hapnikuvabas keskkonnas. Anaeroobsed bakterid kasutavad paljunemiseks ja elutegevuseks reovees olevaid orgaanilisi ühendeid.
(vähemalt 1-2 mg/l). Hapnikutarve oleneb muda koormatusest. Normaalselt koormatud biopuhasti energiakulu on 1 kWh/kg BHT. Hapnikku vajatakse seda rohkem, mida väiksem on muda koormus, kuna siis kulub suur osa hapnikust aktiivmuda lagundamisele. mudaindeks – muda sadenemisomaduste hindamiseks ehk muda settimisarvu ja muda tahke aine sisalduse suhe. Mida väiksem on mudaindeks, seda paremini muda settib. Tavaliselt on mudaindeksi väärtus 100 - 200 ml/g. Biopuhastusprotsessis tekkiva jääkmuda hulk sõltub protsessi koormatusest. Puhastuse efektiivsus BHT järgi oleneb muda koormustasemest: - koormatud muda efektiivsus on 60 - 70% - normaalkoormusega töötamisel - 80 - 90% - vähekoormatud olukorras - 85 - 95% - pikaajalise hapendamise protsessis - 90 - 99%. 8. Reovete anaeroobne puhastamine Vastus: Anaeroobsetes protsessides puhastatakse reovett hapnikuvabas keskkonnas. Anaeroobsed bakterid kasutavad paljunemiseks ja elutegevuseks reovees olevaid orgaanilisi ühendeid.
* pHKCl ei tohiks olla <2,5 rabaturvas on happeline, st. enne kasutamist neutraliseeritakse * ei tohiks olla ülekuumenenud, tekivad fenoolsed ühendid, mis on taimedele toksilised Aiandusturbal ei või olla poolkoksistumise tunnuseid. t° ei tohi tõusta üle 50°C., KOMPOSTID Turvast, eeskätt madalsooturvast kasutatakse kompostide valmistamiseks. Kompostiks kasutatakse kõiksuguseid org. materjale - taimejäägid jmt.; biojäätmed, jääkmuda jne. Tuleb vältida raskmetallidega saastunud materjale. Ei tohiks isekuumeneda. Et kompost laguneks on vaja kindlaid keskkonnatingimusi: * kuivaine 20-35% *C:N 20...35:1 * pHKCl 6-7 * tuhasus <25% * lagunemisaste >20% 19. märts 2008 Komposti niiskusesisaldust reguleeritakse vastavalt vajadusele kastmise (põud) või katmisega
lagundamiseks. Aereerimise eesmärgiks on varustada baktereid hapnikuga ja segada aktiivmuda heitveega. b) Sedimentatsioonimahuti aktiivmuda setitamiseks. Osa settinud aktiivmuda läheb tagasi aeratsioonimahutisse, ülejäänud eemaldatakse süsteemist. Süsteemist eemaldamine on oluline, et hoida tasakaalus heitveel leiduvaid orgaanilisi toitaineid ja seda lagundavate mikroorganismide arvu. 9. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Muda sisaldab reoveest eraldatud reoaineid ja puhastusprotsessides kasutatud keemikaale. Muda kogus ja omadused soltuvad reovee omadustest ja veepuhastusprotsessidest. Muda võib liigitada selle tekkeprotsessist lähtudes järgmiselt: - toormuda: käitlemata muda; - mehaaniline muda: eelsetitamisel tekkiv muda; - bioloogiline muda: biopuhastusprotsessis tekkiv muda; - segamuda: mehaaniline ja/või bioloogilis-keemilise muda segu;
looduslähedasi tehismärgalasid, kus kasutatakse ära maapinna ja taimestiku isepuhastusvõimet. Peale eelnevat mehaanilist puhastamist juhitakse reovesi kas madalasse tiiki, kus kasvavad taimed, või taimestikuga täidetud väljale. Vesi voolab paralleelselt maapinnaga, filtreerudes taimejuurte vahelt läbi. Puhastusprotsess on kõige efektiivsem suvel. Eestis on rajatud märgalapuhasti Kuusiku asulasse Rapla maakonnas. 13.Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Muda sisaldab reoveest eraldatud reoaineid ja puhastusprotsessides kasutatud keemikaale. Muda kogus ja omadused sõltuvad reovee omadustest ja veepuhastusprotsessidest. Muda võib liigitada selle tekkeprotsessist lähtudes järgmiselt: toormuda: käitlemata muda; mehaaniline muda: eelsetitamisel tekkiv muda; bioloogiline muda: biopuhastusprotsessis tekkiv muda; segamuda: mehaaniline ja/või bioloogilis-keemilise muda segu;
Hapnikutarve oleneb muda koormatusest. Normaalselt koormatud biopuhasti energiakulu on 1 kWh/kg BHT. Hapnikku vajatakse seda rohkem, mida väiksem on muda koormus, kuna siis kulub suur osa hapnikust aktiivmuda lagundamisele. mudaindeks muda sadenemisomaduste hindamiseks ehk muda settimisarvu ja muda tahke aine sisalduse suhe. Mida väiksem on mudaindeks, seda paremini muda settib. Tavaliselt on mudaindeksi väärtus 100 - 200 ml/g. Biopuhastusprotsessis tekkiva jääkmuda hulk sõltub protsessi koormatusest. Puhastuse efektiivsus BHT järgi oleneb muda koormustasemest: - koormatud muda efektiivsus on 60 - 70% - normaalkoormusega töötamisel - 80 - 90% - vähekoormatud olukorras - 85 - 95% - pikaajalise hapendamise protsessis - 90 - 99%. 9. Reovete anaeroobne puhastamine Anaeroobsetes protsessides puhastatakse reovett hapnikuvabas keskkonnas. Anaeroobsed bakterid kasutavad paljunemiseks ja elutegevuseks reovees olevaid orgaanilisi ühendeid.
annaabi.ee 
