• Porgand sisaldab 5-7% suhkrut, rohkesti karotiini, millest tuleneb oranžpunane värvus, C-, B- ja E-vitamiine ning mineraalaineid. Kõrgema toiteväärtusega on väiksema südamikuga porgandid. • Söö porgandit, saad magneesiumi, kaltsiumi ja fosforit. Kaalikas • Kaalikas on ristõieliste sugukonna kapsasrohu perekonda kuuluv kaheaastane taim. Kaalikas on arvatavasti saadud kapsa ja naeri ristamisel. • Kaalika juurikat kasutatakse toorelt, keedetult, küpsetatult, hautatult. Eestis kasvatatakse kaalikat palju. Eristatakse valge- ja kollaseviljalisi sorte. • Toitumisalased faktid Hulk koguse kohta: • 100 g 100g • Lipiidid 0,2 g Kolesterool 0 mg • Naatrium 12 mg Kaalium 305 mg • Sahhariidid 9 g Kiudained 2,3 g • Suhkrud 4,5 g Valgud 1,1 g Peet (punapeet) • Punapeet ehk söögipeet on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim.
koosnedes enamasti 2-11 lehest. Taime risoom on jäme ja aromaatne. Sirmjas sariõisik on suhteliselt tihe ja harunev. Õied on enamasti valged või roosad. Palderjan õitseb enamasti juunist augustini. Harilik palderjan on tuntud ka ravimtaimena. See sisaldab isovaleerianhapet, estreid, park- ja limaaineid. Palderjan toimib rahustavalt ja krampe leevendavalt. Taim aitab paljude närvisüsteemi haiguste puhul, soodustab und, ning aitab stressi vastu. Ravimina kasutatakse juurikat koos juurtega. Taim on veidi mürgine, mistõttu suures koguses või pikaajalisel tarvitamisel võib tekkida peavalu, rahutus, unetus, erutusseisund, silmapupillide laienemine ja ebakorrapärane südametegevus.
Külvisügavused · Kerge muld Tomat 0,3-0,4 cm Kapsas, kaalikas 1-1,5 cm Sibul, till 1,5-2,5 cm Peet 2,5-4 cm Aedhernes kõrvits 4-5cm Aeduba 4-5cm · Rasked mullad Tomat Kapsas, kaalikas 0,5-1 cm Sibul, till 1-2 cm Peet 2-3cm Aedhernes, kõrvits 3-4 Aeduba 3-4cm 2 kt Juurköögiviljad Redis: · Kuulub ristõeliste sugukonda, rõika perekonda · On aedrõika teisend · 1. A taim · Toiduks tarvitame juurikat (koorimata) · Seeme hakkab idanema 1-3 C · Kasvu temperatuur on 12-18 C · Tõusmed taluvad -3- -4 C külma · Vajab kobedaid muldi · Ei talu värsket sõnnikut · Külvatakse mitu korda veg. Perioodi jooksul (esimene kord aprilli lõppul) Rõigas: · Kuulub ristõeliste sugukonda · Esineb ühe ja kahe a. taimi. Eestis kasvatatakse 1.a taime · Meil kasvatatakse musta koorega talirõigast · Toiteväärtus kõrgem kui redisel
Mparem. Selle töölehe täitmiseks on Sul aega 40 minutit! Suur kivi ja väike poiss Albert on kümneaastane. Ta on korralik ja usin koolijüts. Ühel päeval, kui poiss üksi kodus oli, otsustas ta aeda koristama hakata. Sealt leidis ta aga ühe suure kivi, mis oli maa sisse vajunud, kuid just kohal, kuhu oleks pidanud teerada tulema. Nüüd otsustas ta kivi välja võtta aga kuidas? Äkki tuli talle meelde, et vanaisa oli kord mahalõigatud õunapuu juurikat kangiga välja kangutanud. Ta läks kuuri, tõi kangi ja labida ja hakkas hoolega tööle. Ta kangutas ja kangutas, aga kivi ei teinud väljagi. Kang vajus maasse ja pea oli rassimisest märg, kuid kivi ei tõusnud mitte sentimeetritki. 1. Miks kevadisel mullal ei olnud võimalik kangi abil kivi maa seest niisama lihtsalt välja saada? Mida tegi Albert sinu arvates valesti või jättis tegemata, et tal ei õnnestunud edukalt oma tööga toime tulla
Margus tahab joosta ja teda kallistada kuid takistab ennast, sest peremees on lusika käest pannud ja suundub Tiina poole. Ta küsib et kus siis tüdruk on olnud need neli päeva ? Tiina vastab et metsas. Sellepeale ütleb peremees, et kas sa oled mingi metslane et metsas elad. Kas kodu ei leidnud üles? Tiina vastab selle peale et metsas on nii hea sambla sisse nutta ja mõelda elu üle järgi. Pereema küsib et mis sa seal ka sõid? Tiina vastab et midagi ei söönud korjasin paar juurikat ja sõin metsmarju. Ta vajub vanaema juurde põlvili maha et ta talle halastaks kuid tüdruk tõugatakse eemale ning ta otsustab neile kõik näkku öelda. Kui ta on lõpetanud siis ta kutsub Margust endaga kaasa kuid Margus peab seda võimatuks ning Tiina puhkeb kõvasti nutma ja kaob joostes metsa. Möödub viis aastat ning Tammaru peremees ja perenaine on juba mulla alla läinud kuid vanaema on ikka veel elus aga nüüd juba täitsa pime. Mari ja Margus on paari pandud
Hoida külmas kohas. 10 kg kurkide kohta võtta 400 g soola. * Marineeritud kurgid. 1. Kaaned ja purgid steriliseerida. Purgi põhja panna vürtsid, purk täita kurkidega, valada kolmel korral peale keev marinaad, viimase korra ajal kaanetada purgid kinni, keerata purk ümber ja jahutada. 3-liitrisele purgile kulub: 1 spl äädikhapet (või 3 spl söögiäädikat), 3 spl jämedat soola, 3 spl suhkrut (väikse kuhjaga), 1 küüslauguküün, mädarõigast (1 leht või 3-5 cm juurikat), 2-3 mustsõstralehte, 3-4 kirsilehte. 2. Kurgid panna tihedalt purki, igasse purki panna 1-3 küüslauguküünt, 1-2 peenestatud sibulat, tükike mädarõigast, tillioks. Valada peale keev marinaad. Pastöriseeritakse 95 °С juures 1-2 l purke 15-20 minutit, 3 l purke 30-35 minutit. Kaanetada. 10 kg kurkide kohta võtta 150-200 g tillivarsi koos seemnetega, 500-800 g sibulat, 15-20 g mädarõikajuurt, 1 küüslauk. Marinaad:
Põltsamaa Eesti juustu, 5-6 kartulit, 350 g 35% vahukoort, soola, pipart Keeda kartulid. Eemalda kapsalehed peast. Pane kapsalehed kergelt soolatud vette 10 -15 minutiks keema. Keedetud kapsalehed lase külma vee alt läbi ja nõruta. Prae viilutatud fenkol, sibulad, peekon, seened ja salveilehed omavahel läbi. Tambi kartulid pudrunuiaga veidi puruks. Sega kõik koostisained omavahel ja maitsesta soola ning pipraga. Lõika kapsalehel keskmist juurikat veidi õhemaks. Määri vorm võiga. Täida kapsalehed täidisega, voldi kokku ja aseta vormi. Puista rullid üle riivitud juustuga ja vala peale vahukoor. Küpseta 200 kraadises kuumuses ca 20-30 minutit KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks saime me teada, et Eesti toidulaud on tänapäeval üpriski küllusrikas. Meie omatoodang on üpris suur ja lai. Leidsime ka huvitavaid fakte meie ajaloost ja toidukommetest. Me nägime, mida on eestlased metsast korjanud ja mida teinud
1. Agraarajastu jaguneb kolmeks: korilus, varaagraarne ja hilisagraarne. Koriluses korjati marju, seeni, juurikat ja muud taolist jura. Varaagraarses kas oldi paiksed ja hariti põldu või rännati ringi ja karjatati koduloomi. Hilisagraarses jäädi paikseks ja karjakasvatus ning põlluharimine koondusid kokku. Võeti kasutusele uued tehnoloogiad nagu veoloomade kasutus, põlispõllundus ja veoloomade sõnniku kasutamine. Selles ühiskonnas tegeldi kalanduse, metsanduse ja jahindusega, asju toodeti endale ja
Lehtpeet e mangold 2-aastane Vajab palju vett Mulla suhtes pole eriti Ettekasvatada Kindlasti peab kastma, ei Saaki koristatakse Maltsaline Ei ole nõudlik valguse suhtes nõudlik Soojal kevadel külvatakse tohi väga kuivaks maa jääda. perioodiliselt Ei moodusta lihakat juurikat Varjus või poolvarjus Kuid kasvab paremini otse kasvumaale samal ajal Aga on põuale vastupidav Lõigates tarvitatakse ainult Toiduks kasutatakse lehti ja kasvades on lehed ja varred viljakamatel muldadel kui söögipeet väliseid lehti
MÄNGUKÄIK: Lapsed Kui laps näeb pildil puuvilja, mis kasvab puu otsas, siis peab ta tõusma püsti ja imiteerima puud. Seda saab teha mitmeti, näiteks: sirgelt püsti nagu puutüvi ning käed üles kõveralt nagu oksad. Kui laps näeb pildil maa pealseid vilju, marju, aedvilju, siis peavad lapsed istuma toolile ja imiteerima põõsast või vilja ennast. Kui laps näeb pildil juurvilja, mis kasvab maa all, siis laps peab kükitama ja imiteerima mugulat või juurikat või vastavat vilja, mis pildil näidatud. Õpetaja Õpetaja näitab ühekaupa mängukaarte ning lausub: ,,Mõista mõista, kus ma kasvan, kas puu otsas, maa peal või maa all?''. Kui lapsed on vastava kuju võtnud, siis võtab õpetaja uue kaardi ja lausub uuesti mängupealkirja ja nii edasi, kuniks kaardid otsas. EESMÄRK: 33
Porgandikoristi koosneb kaeveorganist, kitkumisseadmest, pealsete eemaldamise seadmest, vahe- ja laadimiskonveierist. Kaeveorganiteks on kaevekäpp ja kaevesahk. Kaevekäpad (joonis 10.30, a) nõrgestavad mulla kobestamisega peedijuurikate ja mulla vahelist sidet ning kergitavad juurikaid pisut ülespoole. Käpad on kitkuvkombaini koostisosad ja asuvad kitkumisseadmete sektsioonide all. Kaevesaha ülesandeks on juurika väljasurumine või -kaevamine, mõjutades seejuures juurikat mitte osaliselt, vaid mulla kaudu. Sellega välditakse mehaanilisi vigastusi. Kaevesahkadega on varustatud kaevavkombainid ja juurikakoristid. Kaevesahku liigitatakse peamiselt kahe tunnuse alusel (joonis 10.30): 1) suhtelise liikumise järgi: passiiv- ja aktiivsahad (aktiivsahad pöörlevad või võnguvad); 2) üldkuju järgi: tasand-, ketas-, hark- ning ühendsahad (eelmiste ühendid). Tasandsahk koosneb kahest tööpinnast, mis on kujutatavad vastastikku asetsevate
annaabi.ee 
