Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ettevalmistavad harjutused *Veeremine kägarasendis seljale ja ette *Veeremine kägarasendis seljale ja ette, veere lõpul ette lüüa käteplaks *Toengkägarast veere taha seljale, asetada käed taha tireli asendisse ja hooga tagasi lähteasendisse *Tirel ette selililamangusse ja kiiresti tõusta püsti *Toengkägarast veere taha turiseisu, jalad kõverdatud Juurdeviivad harjutused *Algseisust laskuda kiiresti kükki ja haarata kätega säärtest põlveliigese alt 11 *Selililamangust tõusta istesse ja haarata ümber põlvede *Algseisust toengkägar ja veere taha seljale ja uuesti lähteasendisse tagasi *Kägaras veered ette ja taha *Selililamangust kägariste ja tõus püsti.Alguses käte abiga, pärast ilma Tirel ette õpetamise järjekord *Tirel ette toengkägarast *Tirel ette algseisust
erinevatele kõrgustele rippuma ja laste ülesanne on mattide pealt hüpata õhupallideni ja käelabaga pallid ära puutuma. Juurdeviivad harjutused õige 2. Mattidel hüppamine ja 5 min 3-4 kaupa, vastavalt mattide hüppetenika maandumine suurusele arendamiseks 3. Seljaga mati poole seistes 5 hüpet Kaugus matist 2 pöida. paigalt üleshüpe ja Õpilased hüppavad maandumine õlgadele. kordamööda. Oluline
marss“ „Ühed paremapoolse torbiku juurde, marss“. 1) Võetakse paari, seisavad saali keskel, ühed hakkavad ühele poole minema, teised teisele poole, söödavad teineteisele. Lõpus peavad mõlemas korvi viskama üks kord. (max 2 katset) Tagasi joostes, söödavad palli uuele paarile. 2) Saali otsas, ristsamm, väiksem pall (max 3 katset), tagasi hüpates nagu jänes. 3) Lõpetamine. 3. Tirel ette või tirel taha – juurdeviivad ja ettevalmistavad harjutused ja tehnika. ALUSTUSEKS: 1. Sooritage peaga liigutusi neljas erinevas suunas (v: ette, taha, paremale, vasakule) 2. Liikuge kägarasendis kolmel erineval viisil (v: kägarkõnd, kägarhüpped, samad kuid erinevate käte asenditega) 3. Sooritage veereid kolmel erineval viisil (sirge kehaga, üks jalg kõverdatult, kägaraasendis veere kõrvale, harkistest veere seljale ja tagasi harkistesse) 4
neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ettevalmistavad harjutused · Veeremine kägarasendis seljale ja ette · Veeremine kägarasendis seljale ja ette, veere lõpul ette lüüa käteplaks · Toengkägarast veere taha seljale, asetada käed taha tireli asendisse ja hooga tagasi lähteasendisse · Tirel ette selililamangusse ja kiiresti tõusta püsti · Toengkägarast veere taha turiseisu, jalad kõverdatud Juurdeviivad harjutused · Algseisust laskuda kiiresti kükki ja haarata kätega säärtest põlveliigese alt · Selililamangust tõusta istesse ja haarata ümber põlvede · Algseisust toengkägar ja veere taha seljale ja uuesti lähteasendisse tagasi · Kägaras veereda ette ja taha · Selililamangust kägariste ja tõus püsti. Alguses käte abiga, pärast ilma Tirel ette õpetamise järjekord · Tirel ette toengkägarast · Tirel ette algseisust
SISUKORD: I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus 1.2. Jõukohasus 1.3. Süstemaatilisus 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne liikumiskiirus 7.4
Palli tabamine toimub otsmiku ees silmade kohal. Kõik sõrmed puudutavad palli, kuid põhiliselt toetub pall pöialdele ja kahele esimesele sõrmele. Peopesad palli ei puuduta. Järgneb söödu sooritamine. Kõigepealt sirutuvad jalad, siis kere ja käed. Mida pikemalt käed palli saadavad, seda täpsem on sööt. Söödu lõpul jalad sirutuvad, keharaskus kandub päkkadele. Mida pikem on sööt, seda rohkem tuleb kasutada jalgade jõudu. Juurdeviivad harjutused : · Jooks (liikumine juurdevõtusammudega külgsuunas, selg ees jooks), peatumine söödu lähteasendisse. · Sõrmede ja käte asendit ning tööd saab alguses õppida ilma liikumiseta, sest kogu tähelepanu on suunatud käte tegevusele. · Palli ülesvise vähemalt 4 m kõrgusele. Pärast palli põrget põrandale tuleb liikuda palli alla ja püüda pall söödu lähteasendisse. Palli võib visata endale ette, aga võib visata ka paarilisele.
Pedagoogikas käivad vahend ja meetod käsikäes. Vahenditeks on mitmesugused liigutustegevused nagu spordiharjutused, võimlemisharjutus ja sportmängud. Kõiki liigutustegevusi koos nimetatakse spordipraktikas kehalisteks harjutusteks. Liigutustegevused kui õppetreeninguülesannete lahendamise vahendid on oma tähtsuselt, kas peamised või abistavad. Peamisteks on enamasti oma valitud spordiala harjutused. Abistavad aga srtuktuurilt lihtsamad, ettevalmistavad, juurdeviivad, spetsiaalsed ja imiteerivad harjutused. Peamised harjutamise meetodid: kordusmeetod - ühe ja sama tegevuse mitmekordne kordamine puhke pauside järel, mis kindlustavad optimaalse valmisoleku järgnevaks tegevuseks; tervikmeetod - harjutuse õppimine ühtse tervikuna; osameetod - tervikliku tegevuse jagamine osadeks Liigutusoskuste õpetamisel tuleb otsustada, kas õpetada oskust tervikuna või on see liiga komplitseeritud
2) Nurkiste, käed ülal, paariline toetab keha raskusega üles tõstetud kätele. 3) Algseisust sirge keha raskuse kandmine ette pöidadele, pöidade survega hoida keha tasakaalus (analoogse survega reguleeritakse tasakaalu ka kätelseisus sõrmedega. Eelnevaid harjutusi saab kasutada sihtvõimlemises nii kätelseisu õppimisel kui ka arendamisel. Järgnevalt tuuakse välja erinevaid juurdeviivaid harjutusi, mida sooritada enne kätelseisu tervikpoosi õppimist või sooritamist. Juurdeviivad harjutused (Hein 1995: 20): 1. Toenglamang jalad varbseina 3-4 varval. Asetada jalad järk-järgult kõrgemale samaaegse käte lähenemisega varbseinale, jõuda kätelseisu vastu varbseina. 2. Algseis, käed ülal. Ühe jala hoo ja teise tõukega sooritada kätelseis abiga või vastu seina. 3. Kätelseis abiga. Abistaja toetab sooritajat erinevatest kehaosadest, toetus läheneb kaugemast punktsist järjest lähemale kätelseisu toetuspunktile.
Kasutatakse ettevalmistusperioodi esimesel etapil, nendega alustatakse tihti mesotsüklit; 80 2. Arendavas mikrotsüklis on suur summaarne koormuse maht. Nende peamiseks ülesandeks on organismi adaptatsiooniprotsesside stimuleerimine, peamiste ettevalmistusülesannete lahendamine. Nad on peamisteks ettevalmistusperioodil, kasutatakse ka võistlusperioodil; 3. Juurdeviivad mikrotsüklid on vajalikud võistlusteks vahetul ettevalmistamisel. Nende sisuks on eelseisvate võistluste rezhiimi jäljendamine, võistlusvalmiduse ja psühholoogilise häälestatuse saavutamine. Tihti on sisuks ka aktiivne puhkus; 4. Taastavate mikrotsüklitega lõpeb tavaliselt arendavate mikrotsüklite seeria. Neid planeeritakse ka pärast pingelisi võistlusi. Ülesandeks tagada optimaalsed tingimused
lahendamise vahendid on oma tähtsuselt: mitmesugused peamised enamasti oma valitud spordiala harjutus (kõrgushüpe, jooksjal jooksmi- liigutustegevused ne jne); (spordiharju- tused, võiml- abistavad struktuurilt lihtsamad ettevalmistavad, juurdeviivad, spetsiaalsed, imi- emisharjutus, teerivad jt harjutused (jooksjal jalgpall, jalgpalluril jooksmine jne). sportmängud jt) Õpetamise meetod spordis on harjutamise meetod süstemaatiline ja sihipärane õpitava kordamine. Peamised harjutamise meetodid on:
annaabi.ee 
