ülistamine ja selle "õiguste" kuulutamine 1932 natsiparteist sai Riigipäeva suurim erakond 30 jaan. 1933 sai H. Adolf Hitler Saksamaa kantsleriks Hitler kuulutati Juhiks Führer `iks Hitlerilik kord- *parlament varjusurmas * natslik propagandan *opositsiooni tagakiusamine *inimeste ettevalmistamine sõjaks *juutide tagakiusamine 1 aprill 1933 boikott juutide äridele 1935 juutidelt võeti kodakondsus, keelati abielluda mittejuudiga Judenfrei- juudivaba riik 1937- Hiina ja Jaapani sõda 1935 sõjaväekohustus Saksamaal- Wehrmacht 1936- Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936-1939-> Hispaania kodusõda- kindral Francisco Franco 12. märts 1938 Saksa väed ületasid Austria piiri vastupanuta ja Austriast sai Saksa riigi osa 29. sept. 1938 Munchenis kohtumine- Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa -> Saksamaa nõudmised rahuldati ja Sudeetide piirkond anti talle. 15
peatselt algas ka rahvuslaste, anglofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Võrreldes Nõukogude okupatsiooniga oli terroriohvreid siiski palju vähem. Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse, ennekõike juutide täielikku hävitamist. Sõja eel Eestis elanud juutide enamik oli põgenenud koos Punaarmeega venemaale, kuid siiski jäi siia maha umbes 1000 juudi rahvusest inimest. 1 juulil 1942 raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile: ,,Eesti on juudivaba." Alates 1942 aastast hakkasid saksalsed tooma Eestisse juure teistest Euroopa riikidest ja rajasid nende jaoks 20 koonduslaagrit. Hinnanguliselt hukati Eestis umbes 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hävitasid natsid ka mustlasi. Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest, hinnanguliselt kuni 15 000 inimest, moodustasid nõukogude sõjavangid. Enamik neist suri vangilaagris nälja, haiguste ja kehvade elutingimuste tõttu, osa hukati. EESTLASED SÕDIVATE POOLTE RELVAJÕUDUDES
Kui algul olid repressioonid suunatud kommunistide ja teiste kollaborandite vastu, hiljem rahvuslaste jt vangistamine. Repressioonid said tõelise hoo alles pärast Saksa julgeolekuteenistuse loomist Eestis. Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse, ennekõike juutide täielikku hävitamist. Hukati ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta ainuüksi rahvusliku kultuuri alusel süstemaatiliselt kõik juudi rahvusest isikud. 1. 07. 1942 raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile: ,, Eesti on juudivaba ,,. Alates 1942. a. hakkasid sakslased tooma Eestisse juute teistest Euroopa riikidest ja rajasid nende jaoks 20 koonduslaagrit. Hukati kokku u. 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hukati mustlasi ~800. Suurima arvu hukatutest moodustasid sõjavangid. ~15 000. Muudatused elus- olus ja kultuuris : Normid, puudus tarbeesemetest. Puukingad ! Saksa propaganda. Saksa keele osatähtsuse tõus koolides, koolimajad Saksa sõjaväe kasutuses. Saksakeelne asjaajamine. Eesti rahvuslaste tegevus O. Tief.
hiljem rahvuslaste, angolofiilide ja sõjavastaste vastu võrreldes NL okupatsiooniga oli terroriohvreid siiski palju vähem rassiteooria juutide täielik hävitamine hukati ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta rahvusliku kuuluvuse alusel süstemaatiliselt kõik juudi rahvusest isikud Eestisse oli jäänud umbes 1000 juudi rahvusest meest, naist ja last 1. juulil 1942 raporteeriti: "Eesti on juudivaba." alates 1942 hakati Eestisse tooma juute teistest Euroopa riikidest ja nende jaoks rajati 20 koonduslaagrit hukati umbes 10 000 Euroopa juuti sama süstemaatiliselt hävitati ka mustlasi, umbes 800 inimest, ajalooline etniline grupp lakkas olemast nõukogude sõjavangid 15 000 hukkunut. Enamik suri vangilaagris haiguste, nälja ja kahvade elutingimuste tõttu, osa hukati Eestlased sõdivate poolte relvajõududes: Saksa poolel:
Üldine elatustase langes, aktiivselt tegutsesid spekulandid. Nõukogude okupatsiooni tõttu kannatanute abistamiseks asutasid eestlased Eesti Rahva Ühisabi. Repressioonid Kehtestati terroriresiim kommunismi kahtlusega inimeste, juutide ja mustlaste suhtes. Hukati ligikaudu 8000 eesti elanikku + 1500 nõukogude sõjavangi. Loodi koonduslaagrid, kus hukati ligikaud 10 000 teiste riikide juuti. 01.07.1942 raporteeriti Hitlerile, et Eesti on juudivaba. Eestlased erinevates relvajõududes Eesti SSleegion : 1942 Ebapopulaarne Sundvärbamisega 11 000 meest Saksamaa Omakaitse: 40 000 meest 19411942 äkki Saksa okupatsioonivõimude korraldusel Ida ja politseipataljonid: Vabatahtlikud Venemaa territooriumil rindevõitluses, partisaniliikumise mahasurumises ja valveteenistuses. 10 000 12 000 eestlast. Eesti leegion: 1942 Vabatahtlike värbamine RelvaSSi raames Ähvardas läbi kukkuda. 1943 allüksus pataljon Narva. Soomepoisid
Moodustati ka Eesti omavalitsus, mida juhtis Hjalmar Mäe. Majandusolud, mis Eestil olid, olid kehvad. Alguses oli selle segamini keeranud NSVL, seejärel Saksa okupatsiooni ajal kasutati ressursse hoopis Saksa sõja edendamiseks. Kõigel olid normid. Riigistatud asutusi ei tagastatud rahvale, see oli neile aga suur pettumus. Eestlased ja sakslased said hästi läbi, kuid siiski olid repressioonid. Koonduslaagritesse saadeti juudid ja mustlased Eesti oli esimene ja ainus juudivaba riik. Seejärel toodi siia juute, et neid siin hävitada. Alguses oli repressioonid põhiliselt NSVL-iga koostööd teinute vastu, seejärel aga kõigi vastu. Tapeti palju inimesi. Mille poolest sarnasesid Saksa okupatsioon 1941-1944 ja NSVL okupatsioon 1940-1941? Sarnasused: Mõlemas olid repressioonid. Erinev oli vaid see, kes repressioonide küüsi langes. Majandus oli rakendatud okupeeriva riigi huvides.
4) antisemitism- Hitleri arvates olid juudid kõigis Saksamaad osaks saadavates hädades süüdi. ning neid hakati taga kiusama. Juudid ei võinud töötada õpetajatena, kultuuritöötajatena, 1935. aastal võeti vastu Nürnbergi seadused , mille tulemusena võeti juutidelt kodakondsus, neil keelati abielluda mittejuutidega ja asutati Getod. Aasta- aastalt diskrimineerimine süvenes: juudid ei tohtinud isegi istuda pargipinkidel, eesmärgiks oli et Saksamaast saaks juudivaba riik ning tagada aaria rassi üleolek. - antisemiidid on juudi vihkajad, seda oli ka A.Hitler. 5) geto- linnaosa kus on sunnitud elama vähemusgrupid nt juudid, eesmärgiks oli eraldada alamrahvas aaria rassist. Asutati ligikaudu 400 getot, Getodele olid iseloomulikud näljahädad ja haiguste levik. 6) rassipuhtus- Sakslaste eneseväärikuse taastamiseks hakati hävitama juute, okupeerima nende maad, sest sakslastel olevat liiga vähe eluruumi.
Esmalt olid repressioonid suunatud kommunistidele. Hiljem ka rahvuslastele, anglofiilidele, sõjavastastele. Natside rassiteooria nõudis eelkõige juutide täielikku hävitamist. Ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta hukati kõik juudi rahvusest isikud. Enamik sõja eel Eestis elanud juute põgene Punaarmee lahkudes Venemaale. Mitmed eestlased püüdsid juutide kaitseks välja astuda, kuid katsed jäid edutuks. 1. juulil 1942 raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile: ,,Eesti on juudivaba." Alates 1942. aastast hakkasid sakslased tooma juute teistest Euroopa riikidest. Rajati 20 koonduslaagrit. Eestis hukati keskmiselt 10 000 Euroopa juuti. Natsid hävitasid ka mustlasi. Sõja eel oli mustlasi Eestis umbes 800, kuid peaaegu kõik tapeti. Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest moodustasid nõukogude sõjavangid (umbes 15 000). Enamik neist suri vangilaagris nälja, haiguste ja kehvade elutingimuste tõttu, osa hukati. Eestlased sõdivate poolte relvajõududes
rahva elatustaseme tõus Hitleri välispoliitika Saksamaa lahkub Rahvasteliidust, 1935.a. seati sisse üldine sõjaväekohustus, loodi oma lennuvägi ja sõjalaevastik. WERMACHT. Samal aastal ka Inglise-Saksa mereleping, mille alusel Saksamaa võib omada sõjalaevu ja laevastikku. 1936.a. sõlmiti Itaalia ja Sks sõjalise koostöö leping Berliin-Rooma telg. 1938 Austria anschluss Antisemitism juudivastasus, Saksamaa peab olema judenfrei ehk juudivaba. Juudid tuli eristada, nad kandsid kuusnurk märki rinnas. Ei tohtinud teatud ametites töötada. 1935.a. võeti neilt ära kodakondsus, pidid lahkuma riigiametitest. Keelustati juutide ja mitte juutide abielud. 1938 kristallöö 10. Miks kujunes ühtedes Euroopa riikides kahe maailmsõja vahelisel perioodil diktatuur, teised aga säilitasid demokraatia? Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, sest oli demokraatlike
Tuntuks sai see pogromm Kristalliöö (Kristallnacht) nime all. Nädal hiljem keelustati juudi lastel avalikes koolides õppimine ning juudi ärimeeste ettevõtted hakkasid riigipoolsete piirangute ja maksude tõttu pankrotistuma. Kristalliööd peetakse holokausti alguseks. Tõsisem juutide hävitamine algas II maailmasõja ajal. 20.01.1942 toimus Berliinis Wannsee konverents, kus otsustati ,,juudiküsimuse lõplik lahendus". Eesmärgiks oli juudivaba (Judenfrei) ühiskond, mistõttu ka okupeeritud maades tuli juudid likvideerida. Esimesena ja (endistest) riikidest ainsana kuulutati Judenfrei'ks Eesti (detsembris 1941). Omaette teema on koonduslaagrites toimunud inimkatsed, mille teostamisel kõige kurikuulsamaks on saanud 1943-1945 Auschwitzis tegutsenud arst, Surmaingli (Todesengel) hüüdnime pälvinud Josef Mengele. Mengele erilisteks huvialadeks olid kaksikud (väidetavalt
jaotamisele, kusjuures eelistati kommunistliku reziimi ohvrite ja Saksa sõjaväes teenivate eestlaste perekondi, samuti paljulapselisi peresid. Repressioonid ja genotsiid · Saksa okupatsiooni aastail hukati umbes 7800 Eesti elanikku. Enamik ohvreid olid eestlased. · Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse, ennekõike juutide täielikku hävitamist. · 1.juulil 1942 raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile: ,,Eesti on juudivaba''. Hinnanguliselt hukati Eestis kokku umbes 10 000 Euroota juuti. Sama süstemaatiliselt hävitasid natsid mustlasi · Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest, hinnanguliselt kuni 15 000 inimest, moodustasid nõukogude sõjavangid. Enamik neist suri vangilaagris nälja, haiguste ja kehvade elutingimuste tõttu, osa hukati Eestlased sõdivate poolte relvajõududes · Suvesõja päevil osales umbes 1500 eestlast Saksa sõjaväe koosseisus võitluses Punaarmee vastu
Saksamaa 131 800 Ostmark 43 700 Idaalad 420 000 Kindralkubermang 2 284 000 Bialystok 400 000 Böömi ja Määri protektoraat 74 200 Eesti juudivaba Läti 3 500 Leedu 34 000 Belgia 43 000 Taani 5 600 Prantsusmaa: okupeeritud ala 165 000 okupeerimata ala 700 000 Kreeka 69 600
annaabi.ee 
