metskassid ja teised kiskjad on hävinud Sakslased Saksa rahvas on kujunenud germaanlaste hõimuliitude segunemisel. Kuigi igas piirkonnas on kohalikul rahval säilinud oma kombestik ja eneseteadvus, seob neid kõiki tugev saksa rahva ühtsustunne. Viimastel aastakümnetel on Saksamaa elanikkond rikastunud sisserännanud võõrtöölised eelkõige Türgist,Itaaliast ,Balkanimaadest ja Hispaaniast. Usutunnistustel on umbes 45% katoliiklased; on ka islami- ja juudiusulisi. Kõige tihedama asutusega on Reini jõe keskjooksu ümbrus; Saksamaa ida osas elab suhteliselt vähe inimesi; 86% riigi elanikest on linlased.
a.). Rahvaarv suurenes 1999.a. 240 000 inimese võrra, neist 191 000 on prantsuse kodanikud ja 49 000 migrandid. Sündivus 1 000 elaniku kohta 13,0 ja suremus 5,9. 2 Rahvastiku usundiline jaotus: roomakatoliiklased 47,5 mln; moslemid 3 mln; protestante 1,0 mln ja juudiusulisi 0,7 mln............................................................................................................ 10 3.Majandus.....................................................................................................................................11 3.1 Põllumajandus..........................................................................................................................11 3.2 Tööstus..............................................................................
metsades veel sellised imetajad nagu karud, ilvesed ja metskassid (ja mõned veel), kuid nüüdseks on nad hävinud. Rahvastik Sakslased on kujunenud germaanlaste hõimuliitude segunemisel. Igas piirkonnas on kohalikul rahval oma kombestik ja eneseteadvus, kuid neid seob tugev saksa rahva ühtsustunne. Viimastel aastakümnetel on Saksamaale rännanud inimesed Türgist, Itaaliast, Balkanimaadest ja Hispaaniast. Suurem jaolt on sakslased luterlased ja katoliiklased, kuid on ka islami-ja juudiusulisi. 86% riigi elanikest elavad linnas. Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik[1]. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal[viide?]. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta. Keskmine eluiga on 79,9 aastat. Ühe ema kohta on 1,4 last ja suremus 7,9 1000 inimese kohta aastal 2009. Need näitajad on ühed maailma madalaimad.[2] 91% elanikkonnast moodustavad sakslased. 2004. aasta seisuga registreeriti
Usundid Saksamaal on valitsevaks usundiks kristlus. Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. Protestante on 38% ja katoliiklasi 34%. Pärast teist maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa islami. Saksamaa moslemite arvu hinnatakse 4-5 miljonile. See on umbes 3% rahvastikust. Saksa demograafide uuringute järgi saab Saksamaast aastaks 2050 islami riik. Saksamaal on ka 0,1% juudiusulisi. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas. Näiteks Hamburgis on rohkem moseesid kui üheski teises Euroopa linnas.
kodakondsuse omandanud ning 5,6% on välismaalased. Pealinnas Pariisis elab 2,2 miljonit, koos eeslinnadega hinnanguliselt aga 5 miljonit elanikku Keskmine eluiga on meestel 76,8 aastat ja naistel 83,8 aastat. Kõige rohkem prantslasi on vanusevahemikus 20-59. Mehed moodustavad rahvastikust 48,4% ja naised 51,6% . Sündimus 1 000 elaniku kohta 13,0 ja suremus 5,9. Rahvastiku usundiline jaotus: roomakatoliiklased 47,5 mln; moslemid 3 mln; protestante 1,0 mln ja juudiusulisi 0,7 mln. 5 MAJANDUS Prantsuse majanduse tugevateks külgedeks võib pidada lennuki-, auto- ja toiduainetööstuse konkurentsivõimet, suhteliselt madalat inflatsiooni, kõrget töökultuuri ja kvalifitseeritud tööjõudu kuid majanduse nõrkadeks külgedeks võib pidada Euroopa keskmisest suuremat töötust ja tööturu jäikust, ekspordi liigset
Keskmine asustustihedus on 107 in/km². Linnaelanikkond moodustas rahvastikust 74%. Keskmine eluiga: 78,2 aastat, sh meestel 74,2 aastat naistel 82,2 aastat (1998.a.). Rahvaarv suurenes 1999.a. 240 000 inimese võrra, neist 191 000 on prantsuse kodanikud ja 49 000 migrandid. Sündivus 1 000 elaniku kohta 13,0 ja suremus 5,9. Rahvastiku usundiline jaotus: roomakatoliiklased 47,5 mln moslemid 3 mln protestante 1,0 mln juudiusulisi 0,7 mln. Valitsemisvorm (riigikorraldus) Prantsusmaa on parlamentaarse-presidentaalse demokraatia ühendusega vabariik. Nn. Viies vabariik põhineb 1958.a. referendumil vastu võetud ja 1962.a. täiendatud konstitutsioonil, mis sätestas presidentaalse kallakuga demokraatia. Alates 07.05.1995.a. on presidendiks Jacques Chirac (RPR Rassemblement Pour la République). President valitakse otsestel valimistel uue korra järgi 5 aastaks. Järgmised valimised toimuvad 2002.a. aprill-mai
Usundid Saksamaal on valitsevaks usundiks kristlus. Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. Protestante on 38% ja katoliiklasi 34%. Pärast teist maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa islami. Saksamaa moslemite arvu hinnatakse 4-5 miljonile. See on umbes 3% rahvastikust. Saksa demograafide uuringute järgi saab Saksamaast aastaks 2050 islami riik. Saksamaal on ka 0,1% juudiusulisi. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas. Näiteks Hamburgis on rohkem moseesid kui üheski teises Euroopa linnas. Linnad Pindalalt suuremad ja majanduslikult edukamad liidumaad on Nodrhein-Westfalen, Baden- Württemberg ja Baieri. Saksamaal nagu ka teistes arenenud riikides moodustas aastal 2000 linnarahvastiku 76% rahvastikust. Prauguseks on see arv kindlasti tõusnud.
· (22,4%) 30-44 a · (16,4%) 45-59 a · (13,6%) 60-74 a · (6,1%) 75+ a Keskmine eluiga on Prantsusmaal meestel 75 aastat ja naistel 83 aastat. Sündivus 1 000 elaniku kohta on 12,1 ja suremus 9,09. Rahvastiku keskmine vanus 2005.a. on 38 aastat. Mehed moodustavad rahvastikust 48,6%, naised 51,4%. Prantslased on kaasaegse rahvastiku tüüpi.Rahvastiku usundiline jaotus roomakatoliiklasi 83%-88%; moslemeid hinnanguliselt 5%-10%; protestante 2%, juudiusulisi 1%. SKT Keskmine Täis- Põllu- Imiku- inimese Sündimus Suremu eluiga kasvanute majanduses Kuulub suremus kohta, () s () sünnihetkest haridustase hõivatud rühma ()
praegu olevat 220000. Vaesest kirdeosast sisserännanud kannatavad riigi suuremates linnades märgatava diskrimineerimise all. 7 Brasiilia on tavapäraselt perekeskne sügavalt katoliiklik riik. Brasiiliat loetakse maailma suurimaks katoliiklikuks riigiks. Enamik brasiillasi on ustav Rooma kirikule, kuid ühendab katoliku usu Aafrika usundite tavadega. Üha rohkem brasiillasi kuulub protestantlikesse kirikutesse; on ka juudiusulisi ja teiste usundite tunnistajaid. Kõigest veerand brasiillasi elab maal ning on palju miljonilinnu. Linnaperes on tihti rohkem pingeid. Palju kirdeosast lahkujaid hülgab oma perekonna. Brasiilia naistel on aastast 1934 valimisõigus, ent töövõtul ja poliitikas diskrimineeritakse neid ikka veel. Naiste huvide arvestamiseks ja kaitseks on asutatud vastav ministeerium. Joonis 8. Brasiilia rahvastikupüramiid 2002. Joonis 9. Brasiilia rahvastikupüramiid.
peab). Sedavõrd, kui Vana Testament ka kristlaste identiteeti määrab, on ka kristlased juudid. On aga olnud ka kristlaste suundi, kes Vana Testamenti täiesti tarbetuks, aegunud ja väärtusetuks raamatuks pidasid. Samas ei ela juba ammu ka juudi rahvusest inimesi, kes suudaksid oma identiteeti üksnes Tooraga seostada. Mõnel see mingil eluetapil ehk õnnestub, aga täielikult mitte kunagi. Ja alates meie ajaarvamise algusest, kui loodi Uus Testament, on see otse või kaudsemal teel ka juudiusulisi mõjutanud. Selles mõttes pole juba ammu ka sajaprotsendilisi juute. Veel enam võib seda öelda geneetilises mõttes, sest nagu määratleb Eesti Entsüklopeedia, on juudid „rühm vanaheebrea rahvast lähtunud, antropoloogiliselt tugevasti segunenud rahvaid, kes elavad hajusalt paljudel maadel“ – pange tähele mitmuse vormi, „rühm rahvaid“. Ennast juudina defineerinud 20. sajandi kirjanikest on teinud ilma põhiliselt jidiši taustaga aškenazi juutide
annaabi.ee 
