Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"jutustamis" - 10 õppematerjali

jutustamis - ja kirjutamisviis on tavaline ja lihtne, välditakse ülespuhutust ja liigset kunstipära.
Modernse kirjanduse eripära võrreldes varasemaga
2
docx

Modernse kirjanduse eripära võrreldes varasemaga

huviobjekte. Modernlistlikud tegelased võivad mõjuda samuti nihestatult ja segadusse ajavalt. Modernistid huvitusid üha vähem sündmustest nende traditsioonilises tähenduses. Modernistlikus jutustavas proosas pöörati tähelepanu vaatepunkti ning jutustajapositsiooni kominatsioonide mitmekesistamisele. Eelkõige eksperimenteerisid kirjanikud piiratud vaatepunktiga. Modernistliku kirjandusteose maailm Modernistliku kirjanduse eksperimendid jutustamis tehnikaga muutusid lugeja suhet jutustava tekstiga. Modernistliku jutustajasse ei saa suhtuda samasuguse usalduse ja hooletusega nagu realistliku jutustajasse. 20. Sajandi algusest peale eemaldus ilukirjandus üha enam eesmärgist kõneleda sellest, kuidas asjad maailmas päriselt on. Modernistlik arusaam keelest Uusi kunstilisi vorme otsiti nii kõlas kui ka kirjapildis. Luuleteksti puhul oldi üha vähem rahul traditsiooniliste riimi- ja rütmiskeemidega

Kirjandus → Kirjandus
3 allalaadimist
Romaani teooria
6
doc

Romaani teooria

Siirdkõnele lähedane on sisemonoloog.Sisemonoloogi kõrval eksisteerib ka sisedialoog. Sisedialoogi kasutatakse tegeliku dialoogi taustaks. See tähendab, et me loeme raamatust kahe tegelase vahelist kõnet ja selle kõrval veel nende mõtteid. Mina romaanis saab lugeja teada kõikidest sündmustest minategelase vaate punktist ja see tekitab mulje, et jutustatav on autori enesega juhtunud. On romaane, kus minategelane ei ole peategelane( Keisri hull). Abstraktse jutustamis vormi puhul jutustab autor oma kangelastest kolmandas isikus. (Kõike teadev jutustaja või osaline või täielik minek tegelase vaatepunktile) Vaatepunkti küsimus on oluline igas jutustavas ehk eepilises teoses, eriti aga suurtes romaanides kus on mitu keskset tegelast ja mitu paralleelset tegevusliini. Romaanide erinevad temaatiliselt, mahult, sündmuste draamatilisuse astmelt, kompositsiooni printsiibilt, jutustamise viisilt, autori seisukoha edastamise viisilt jne.

Kirjandus → Kirjandus
17 allalaadimist
Maailmakirjanduse kordamisküsimused
17
odt

Maailmakirjanduse kordamisküsimused

sügavusega. Vene romantismi iseloomustasid erilisus ­ tavapärasus, suurus ­ tühisus, mäss ­ alandlikkus, igavikuline ­ ajalik, egoism ­ altruism, usu puudumine ­ religioossus, kurjus - headus. 6. Realismi põhilised teemad ehk kujutamisained; realismi peamised zanrid; inimesekäsitus realistlikus romaanis (ühiskondlik-ajalooliste tegurite tähtsus), realistliku romaani teke ja arenemine (tähtsamad autorid, teosed); jutustamis- ja kujutamisviis realistlikus kirjanduses. Realism ja romantism kui kirjandusvoolud ja kui üleajastuline loometüüp. Realism kirjanduses tähendab nii reaalsusele lähedast kujutusviisi kui ka kirjandusvoolu, milles kirjanduse lähedus tõsielule seatakse omaette eesmärgiks. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust.

Kirjandus → Maailmakirjanduse...
107 allalaadimist
Charles Dickens
13
doc

Charles Dickens

Dickensi oma lapsepõlve kogemusi. Selles teoses näitab ta suurepäraselt, kuidas on võimalik kujutada meeleolusid, tundeid ja elamusi. Eriti kriitiliselt kirjutab ta lapstööjõust ja laste ära kasutamisest. Teoses "Suured lootused" tematiseerib Dickens 19. sajandi Inglismaa paksu atmosfääri. Ta joonistab detailse pildi tolleaegsest ühiskonnast ja selle arusaamistest. Kritiseerib tugevalt arusaamist dzentelmeni ­ ideest. Selle kõige juures kasutab kirjanikk uskumatut jutustamis viisi. Kõik Dickensi romaanid on võrdlemisi dramaatilised ja kurvad, kuid haaravad lugejat ekstreemselt kaasa. Ta käsitles enamuses oma töödes tolleaegses ühiskonnas eksisteerivaid probleeme ja tahtis sellega lugejat mitte ainult mõtlema panna vaid ka midagi ette võtma. Praeguse aja inimesele võivad need probleemid väga kauged tunduda, kuid külmaks ei jäta need meist kedagi. Oma teostele sai Dickens inspiratsiooni oma enda elust ja ka lapsepõlves läbiloetud raamatutest.

Eesti keel → Eesti keel
50 allalaadimist
Eesti keel ja kirjandus
60
pdf

Eesti keel ja kirjandus

liiki lõppude lisamine, eri vaatepunktist jutustamine, jutustades tsitaatide kasutamine, kokkuvõtlik jutustamine faabula ja/või süee järgi. Tutvumine elektroonilise meedia (raadio, televisioon, internet) erinevate jutustamis- viisidega. Teksti tõlgendamine, analüüs ja Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine mõistmine Teose mõistmist toetavad tegevused Teose/loo kui terviku mõistmist toetavad tegevused Küsimuste koostamine: fakti-, järeldamis-, idee (peamõte), analüüsi- ja hindamisküsimused. Küsimustele kompositsioon,

Kirjandus → Kirjandus
44 allalaadimist
Ajalugu läbi aegade
40
doc

Ajalugu läbi aegade

millele on tikitud normannide vallutus retk inglismaal. Ja Hastingisi lahing 1066a mis oli otsustava mõjuga. Linal on 623 inimest 202 hobust 46 puud, 52 koera üle 500 muu looma, 37 ehitist,41 laeva, ja 2000 ladina keelset sõna. Valmis 11 saj. Katetraari sisse õnnistamiseks. Tellija oli william vallutaja poolvend piiskop odo. TV lk 10-11 õ lk 48-50 Ristiusu kiriku kujunemine Kateeder/katedraal ­ jumala koda kus oli piiskopi jutustamis tool. Kaanan/kanoonik/toomkapiifel- jumalateenistuse tähtsuse uurimine Visitatsioon- külastuseajad kui piskop käis oma kirikutes ja kloostrites külastusi tegemas, kontrollis et kõik asjad peaksid reglitele. Kümnis- maa inimeste maksud algselt oli see ükskümnendik saagist. Sakramendid- rituaalsed toimingud mida võis ainult preester läbi viia. See pidi andma uskilikele edasi armu. Missa- võis läbi viia vaid preester. Pühitsemise teenistus.

Ajalugu → Ajalugu
145 allalaadimist
Sidusa kõne arendamine SKAP lapsel
132
pdf

Sidusa kõne arendamine SKAP lapsel

Kuna eelkooliealistel Tekstiloomeoskuse õpetamine 31 lastel endil on raskusi adekvaatselt hinnata oma jutustusi, on vajalik täiskasvanu toetus ja metakognitiivsete strateegiate kasutamine. See aitab lastel mõista, missugune on hea jutt ning mis mitte. Metakognitiivsete oskuste õpetamine sisaldab teadmisi planeerimise ja eneseanalüüsi kohta. Nende metastrateegiate kasutamine parandab oluliselt ka jutustamis- oskust (Kaderavek jt, 2004). Ka antud töös on keeleliselt ja semantiliselt sidusa jutu tun- nuste teadvustamiseks kasutatud lapsele metakognitiivsete oskuste õpetamist. On teada, et suuline tekstiloome toetub laste kogemustele, esemete ja nähtuste vaatlusele ning piltidele (Traumann, 2009). Koolieelses eas kasutataksegi tekstiloome- oskuse arendamiseks peamiselt jutustamist isikliku kogemuse põhjal ning jutustamist sü- žeepildi või pildiseeria järgi

Pedagoogika → Erivajadustega laste...
92 allalaadimist
Kirjanduse eksam
55
doc

Kirjanduse eksam

Hilisem looming muutus väga napisõnaliseks. Põhiteema elava kaitsmine ,,Sa hapramast hapram" luuletus: Pilt nr 7 Eduard Vilde 1865 ­ 1933 Sündis ta põhja eestis. Alustas oma loomingut kerge sisulistega jutustustega. Avaldas jutustusi aja lehtedes ,,Musta mantliga mees." Vildel oli jutustamis oskus käe sees(fabuleerimis oskus). 1895 Esimene romaan ,,Külmale maale" ­ kriitilise realismi olemas olu(elu tõepärane kujutamine). ,,Otsene kui ka sümboolne" ­ peateg. vaene Jaan, kes raskete olude pärast peab varastama. Jääb aga vahele ­ siberisse. Siis kirjutab ta ajaloolise triloogia ,,Mahtra sõda." Peale seda toob ta uue raamatu riiulitele ja selleks on 1 osaline ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja 3 osalise ,,Prohvaet Maltsvet"(1902 ­ 1908)

Kirjandus → Kirjandus
91 allalaadimist
Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
74
pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

Teises peatükis iseloomustan Vilepi kui kirjaniku isiksust, tema vaateid laste- kirjandusele ja tema kirjanduslikku kujunemist. Selles peatükis on eraldi analüüsitud Vilepi raamatute illustratsioone ja nende tähtsust tema loomingus. Kolmandas ja neljandas peatükis analüüsin põhjalikumalt Vilepi lasteproosat ja 3 lasteluulet, mis on ilmunud aastatel 2002-2007. Eraldi peatun Vilepi jutustamis- ja värsitehnikal. Oma bakalaureusetöös lähtun välisautoritest ennekõike Hans-Heino Ewersi teoreetilistest seisukohtadest ja Peter Hunti poolt toimetatud erinevate lastekirjanduse uurijate esseede kogumikest. Eesti autoritest toetun filosoofiadoktor Mare Müürsepa töödele ning Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse (ELTK) almanahhis Nukits ja ELTK toimetistes ilmunud uurimuslikele töödele. ELTK-lt on saadud kõik arvandmed,

Kirjandus → Kirjandus
76 allalaadimist
Õpetajaraamat
120
pdf

Õpetajaraamat

· arendada oskust tähelepanelikult kuulata ja mõista eestikeelset kõnet tuttavates olukordades; · julgustada vajaduse ja võimaluse korral kasutama eestikeelseid väljendeid; · sisendada usku oma keelevõimekusse; · arendada õiget hääldust ja intonatsiooni; · tutvustada uut sõnavara õppekavas ette nähtud teemade raames; · harjutada uue sõnavara kasutamist töölehtedel kujutatut kirjeldades ning nende põhjal vesteldes; · arendada jutustamis- ja vestlusoskust tuttavates situatsioonides; · arendada oskust asju ja nähtusi võrrelda, seostada, järjestada, üldistada; · seostada keeleõpetus seda toetava liikumisega (liikumismängud, sõrmemängud, pantomiim, tants jms). 8 Õpetajaraamat Lasteaias keeleõpet alustades peame olema kursis lapse ealiste iseärasuste ja aren- gu eeldatavate tulemustega

Eesti keel → Eesti keel
94 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun