huviobjekte. Modernlistlikud tegelased võivad mõjuda samuti nihestatult ja segadusse ajavalt. Modernistid huvitusid üha vähem sündmustest nende traditsioonilises tähenduses. Modernistlikus jutustavas proosas pöörati tähelepanu vaatepunkti ning jutustajapositsiooni kominatsioonide mitmekesistamisele. Eelkõige eksperimenteerisid kirjanikud piiratud vaatepunktiga. Modernistliku kirjandusteose maailm Modernistliku kirjanduse eksperimendid jutustamis tehnikaga muutusid lugeja suhet jutustava tekstiga. Modernistliku jutustajasse ei saa suhtuda samasuguse usalduse ja hooletusega nagu realistliku jutustajasse. 20. Sajandi algusest peale eemaldus ilukirjandus üha enam eesmärgist kõneleda sellest, kuidas asjad maailmas päriselt on. Modernistlik arusaam keelest Uusi kunstilisi vorme otsiti nii kõlas kui ka kirjapildis. Luuleteksti puhul oldi üha vähem rahul traditsiooniliste riimi- ja rütmiskeemidega
Siirdkõnele lähedane on sisemonoloog.Sisemonoloogi kõrval eksisteerib ka sisedialoog. Sisedialoogi kasutatakse tegeliku dialoogi taustaks. See tähendab, et me loeme raamatust kahe tegelase vahelist kõnet ja selle kõrval veel nende mõtteid. Mina romaanis saab lugeja teada kõikidest sündmustest minategelase vaate punktist ja see tekitab mulje, et jutustatav on autori enesega juhtunud. On romaane, kus minategelane ei ole peategelane( Keisri hull). Abstraktse jutustamis vormi puhul jutustab autor oma kangelastest kolmandas isikus. (Kõike teadev jutustaja või osaline või täielik minek tegelase vaatepunktile) Vaatepunkti küsimus on oluline igas jutustavas ehk eepilises teoses, eriti aga suurtes romaanides kus on mitu keskset tegelast ja mitu paralleelset tegevusliini. Romaanide erinevad temaatiliselt, mahult, sündmuste draamatilisuse astmelt, kompositsiooni printsiibilt, jutustamise viisilt, autori seisukoha edastamise viisilt jne.
sügavusega. Vene romantismi iseloomustasid erilisus tavapärasus, suurus tühisus, mäss alandlikkus, igavikuline ajalik, egoism altruism, usu puudumine religioossus, kurjus - headus. 6. Realismi põhilised teemad ehk kujutamisained; realismi peamised zanrid; inimesekäsitus realistlikus romaanis (ühiskondlik-ajalooliste tegurite tähtsus), realistliku romaani teke ja arenemine (tähtsamad autorid, teosed); jutustamis- ja kujutamisviis realistlikus kirjanduses. Realism ja romantism kui kirjandusvoolud ja kui üleajastuline loometüüp. Realism kirjanduses tähendab nii reaalsusele lähedast kujutusviisi kui ka kirjandusvoolu, milles kirjanduse lähedus tõsielule seatakse omaette eesmärgiks. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust.
Dickensi oma lapsepõlve kogemusi. Selles teoses näitab ta suurepäraselt, kuidas on võimalik kujutada meeleolusid, tundeid ja elamusi. Eriti kriitiliselt kirjutab ta lapstööjõust ja laste ära kasutamisest. Teoses "Suured lootused" tematiseerib Dickens 19. sajandi Inglismaa paksu atmosfääri. Ta joonistab detailse pildi tolleaegsest ühiskonnast ja selle arusaamistest. Kritiseerib tugevalt arusaamist dzentelmeni ideest. Selle kõige juures kasutab kirjanikk uskumatut jutustamis viisi. Kõik Dickensi romaanid on võrdlemisi dramaatilised ja kurvad, kuid haaravad lugejat ekstreemselt kaasa. Ta käsitles enamuses oma töödes tolleaegses ühiskonnas eksisteerivaid probleeme ja tahtis sellega lugejat mitte ainult mõtlema panna vaid ka midagi ette võtma. Praeguse aja inimesele võivad need probleemid väga kauged tunduda, kuid külmaks ei jäta need meist kedagi. Oma teostele sai Dickens inspiratsiooni oma enda elust ja ka lapsepõlves läbiloetud raamatutest.
liiki lõppude lisamine, eri vaatepunktist jutustamine, jutustades tsitaatide kasutamine, kokkuvõtlik jutustamine faabula ja/või süee järgi. Tutvumine elektroonilise meedia (raadio, televisioon, internet) erinevate jutustamis- viisidega. Teksti tõlgendamine, analüüs ja Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine mõistmine Teose mõistmist toetavad tegevused Teose/loo kui terviku mõistmist toetavad tegevused Küsimuste koostamine: fakti-, järeldamis-, idee (peamõte), analüüsi- ja hindamisküsimused. Küsimustele kompositsioon,
millele on tikitud normannide vallutus retk inglismaal. Ja Hastingisi lahing 1066a mis oli otsustava mõjuga. Linal on 623 inimest 202 hobust 46 puud, 52 koera üle 500 muu looma, 37 ehitist,41 laeva, ja 2000 ladina keelset sõna. Valmis 11 saj. Katetraari sisse õnnistamiseks. Tellija oli william vallutaja poolvend piiskop odo. TV lk 10-11 õ lk 48-50 Ristiusu kiriku kujunemine Kateeder/katedraal jumala koda kus oli piiskopi jutustamis tool. Kaanan/kanoonik/toomkapiifel- jumalateenistuse tähtsuse uurimine Visitatsioon- külastuseajad kui piskop käis oma kirikutes ja kloostrites külastusi tegemas, kontrollis et kõik asjad peaksid reglitele. Kümnis- maa inimeste maksud algselt oli see ükskümnendik saagist. Sakramendid- rituaalsed toimingud mida võis ainult preester läbi viia. See pidi andma uskilikele edasi armu. Missa- võis läbi viia vaid preester. Pühitsemise teenistus.
Kuna eelkooliealistel Tekstiloomeoskuse õpetamine 31 lastel endil on raskusi adekvaatselt hinnata oma jutustusi, on vajalik täiskasvanu toetus ja metakognitiivsete strateegiate kasutamine. See aitab lastel mõista, missugune on hea jutt ning mis mitte. Metakognitiivsete oskuste õpetamine sisaldab teadmisi planeerimise ja eneseanalüüsi kohta. Nende metastrateegiate kasutamine parandab oluliselt ka jutustamis- oskust (Kaderavek jt, 2004). Ka antud töös on keeleliselt ja semantiliselt sidusa jutu tun- nuste teadvustamiseks kasutatud lapsele metakognitiivsete oskuste õpetamist. On teada, et suuline tekstiloome toetub laste kogemustele, esemete ja nähtuste vaatlusele ning piltidele (Traumann, 2009). Koolieelses eas kasutataksegi tekstiloome- oskuse arendamiseks peamiselt jutustamist isikliku kogemuse põhjal ning jutustamist sü- žeepildi või pildiseeria järgi
Hilisem looming muutus väga napisõnaliseks. Põhiteema elava kaitsmine ,,Sa hapramast hapram" luuletus: Pilt nr 7 Eduard Vilde 1865 1933 Sündis ta põhja eestis. Alustas oma loomingut kerge sisulistega jutustustega. Avaldas jutustusi aja lehtedes ,,Musta mantliga mees." Vildel oli jutustamis oskus käe sees(fabuleerimis oskus). 1895 Esimene romaan ,,Külmale maale" kriitilise realismi olemas olu(elu tõepärane kujutamine). ,,Otsene kui ka sümboolne" peateg. vaene Jaan, kes raskete olude pärast peab varastama. Jääb aga vahele siberisse. Siis kirjutab ta ajaloolise triloogia ,,Mahtra sõda." Peale seda toob ta uue raamatu riiulitele ja selleks on 1 osaline ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja 3 osalise ,,Prohvaet Maltsvet"(1902 1908)
Teises peatükis iseloomustan Vilepi kui kirjaniku isiksust, tema vaateid laste- kirjandusele ja tema kirjanduslikku kujunemist. Selles peatükis on eraldi analüüsitud Vilepi raamatute illustratsioone ja nende tähtsust tema loomingus. Kolmandas ja neljandas peatükis analüüsin põhjalikumalt Vilepi lasteproosat ja 3 lasteluulet, mis on ilmunud aastatel 2002-2007. Eraldi peatun Vilepi jutustamis- ja värsitehnikal. Oma bakalaureusetöös lähtun välisautoritest ennekõike Hans-Heino Ewersi teoreetilistest seisukohtadest ja Peter Hunti poolt toimetatud erinevate lastekirjanduse uurijate esseede kogumikest. Eesti autoritest toetun filosoofiadoktor Mare Müürsepa töödele ning Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse (ELTK) almanahhis Nukits ja ELTK toimetistes ilmunud uurimuslikele töödele. ELTK-lt on saadud kõik arvandmed,
· arendada oskust tähelepanelikult kuulata ja mõista eestikeelset kõnet tuttavates olukordades; · julgustada vajaduse ja võimaluse korral kasutama eestikeelseid väljendeid; · sisendada usku oma keelevõimekusse; · arendada õiget hääldust ja intonatsiooni; · tutvustada uut sõnavara õppekavas ette nähtud teemade raames; · harjutada uue sõnavara kasutamist töölehtedel kujutatut kirjeldades ning nende põhjal vesteldes; · arendada jutustamis- ja vestlusoskust tuttavates situatsioonides; · arendada oskust asju ja nähtusi võrrelda, seostada, järjestada, üldistada; · seostada keeleõpetus seda toetava liikumisega (liikumismängud, sõrmemängud, pantomiim, tants jms). 8 Õpetajaraamat Lasteaias keeleõpet alustades peame olema kursis lapse ealiste iseärasuste ja aren- gu eeldatavate tulemustega