tegelasi ning nende tähtsust eesti kirjandusele FR.R.KREUTZWALD 1803 1882 Ametilt arst Rahvuseepos ,,Kalevipoeg" looja Muinasjuttude kirjutaja. Reinuvader Rebase lugude autor Rahvavalgustuslik tegevus LYDIA KOIDULA 1843 1886 Luuletaja, hüüdnimeks Emajõe ööbik Viljeles isamaaluulet Koidula jutukirjanikuna (külajutud) Eesti näitekirjanduse looja 1. Eestikeelne näidend ,,Saaremaa onupoeg" J.V. JANNSEN 1819 1890 Laulu ja mänguseltsi,,Vane muine" asutaja ,,Perno Postimees" asutaja Jutuja laululooming I eesti üldlaulupeo organiseerija Pani aluse Eesti Põllumeeste Seltsile C.R.Jakobson 1841 1882 C.R. Jakobsoni tegevus Kooliõpikud
lahti lasta. 1. üldlaulupeol lauldi laulu „Mu isamaa on minu arm“ Laul on populaarne, sest see laul oli NSV ajal Eesti hümn Kirjavahetus F. R. Kreutzwaldiga Eesti teater sündis 1870. aastal Tartus, kui etendati Lydia Koidula näidend „Saaremaa onupoeg“ Näidendid „Saaremaa onupoeg“, „Kosjaviinad“, „Kosjakased’’,„Säärane mulk“ Koidula stiil arenes jutukirjanikuna, sest ta lapsed surid Ta abiellus ja tal sündis kaks tütart ning kaks poega Koidula suri 11. august 1886 Kroonlinnas Kirjanik maeti algselt Kroonlinna, kuid 1946 aastal toodi ta põrm Tallinna, sest Eesti oli kirjaniku kodumaa
Näidend on rajatud armastusintriigile. Selles seatakse vastamisi arukas, mehine, viisakas, heasüdamlik, haritud Männiku Märt ning arg, kaval, rahaahne, toores, punapäine ja rõugearmiline Erastu Enn. Näidendi lahendus on õpetlik: Märt päästab Maie isa Peeter Pindi rumalast tangumüümise loost, kosib Maie ja ostab talu. Erastu enn kui kroonust kõrvalehoidja pannakse aga vangi. Koidula on kirjutanud veel kaks näidendit (,,Kosjakassed", 1870 ja ,,Kosjaviinad", 1880). Jutukirjanikuna jätkas Koidula oma isa J.V.Jannseni alustatud õpetlike külajuttude traditsooni. Tema jutuloomingust on õnnestunumad ,,enne ukse lukkutamist" (röögib talupoegade väljarändamisest), ,,Tammiste küla ,,wesketondid"" (jutustab veskipoisist, kes püüab kuritöid varjata vagadusmaskiga; kõik 1868) ning ,,Loigu perenaine" (1881), mille sisuks on häsdas antud lubaduste hiljem unustamine. Võrreldes Jannseniga, on Koidula jutulooming realistlikum ja põhineb rohkem Eesti oludel
Kõrvemaal. · 10-lapselise pere 4. Poeg · Kodutalu järgi võttis perekonnanimeks Tammsaare · Õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis sai mõjutusi luuletaja Jakob Tammelt · Hugo Treffneri eragümnaasium · Tartu Ülikool juura ei lõpeta, sest haigestus · Viiulimäng ja muusikaarmastus · Vene kirjanduse põhjalik tundmine · Haigusaastad Koitjärvel ja Kaukaasias (1911-1919) · Abiellus, elas Kadriorus Looming. · Sai tuntuks jutukirjanikuna esialgu teemaks maa- ja külaelu (,,Vanad ja Noored", ,,Kilbivere Kustas"), ülikoolis õppides kirjutas noorte haritlaste elust (,,Üle Piiri", ,,Kärbes") · 1920-1930 ilmus 14 raamatut · Romaanid ,,Kõrboja Peremees", Tõde ja Õigus", ,,Elu ja armastus", ,,Ma armastasin sakslast", ,,Põrgupõhja uus vanapagan" · Näidend ,,Juudit" Tähtsus: · Realism saavutas täisküpsuse · Sügavate filosoofiliste probleemide püstitaja
Toob välja ka et kõik ulus on määratud närbuma. ,,Väikesed poeemid proosas" Mõned tekstid on luuletused proosas, mõned lähemal miniatuurile. Fookuses on linn, Pariis, ja selle inimesed. Teost peetakse impressionistide linnavaadete vasteks kirjanduses Autori hingeseisundid - igatsus, unelmad, üksindus, igavus, iroonia, viha ja armastus. Edgar Allan Poe Oli ameerika romantiline kirjanik, luuletaja, toimetaja ning kirjanduskriitik. Ta oli luuletaja, kuid oli ka kuulsaks saanud jutukirjanikuna. Ulmejutu ja õudusjutu rajaja. Üks põhiteemasid on lein ja armastus varalahkunud noore neiu vastu. Nt. ,, Kaaren" Peategelane leinab Leonooret. Siis tuleb tema tuppa kaaren, kes sümboliseerib kurbust ja masendust. Selles meeleolus teos ka lõppeb. Kaaren ütleb kogu aeg ,,never more". Sõnum: Kui oleme kaotanud kalli inimese, on sellest rakse üle saada. Novellid: Peategelaseks on sageli erilised inimesed, kellel on mingi kinnisidee, mis teeb nad hulluks. Teine teema on elusalt matmine.
täiendõpet. Saksamaal oli Koidula peamisteks huviobjektideks Goethe, Schilleri ja Lessingi töödega seotud mälestusmärkide, muuseumide ja teatrite külastamine. Kroonlinna tagasi jõudes Lydia tervis halveneb, kuid ta võtab oma deviisiks ,,kannata ja tööta!''. Oma kirjas õele kirjutas ta, et tema juuksed on juba peaaegu kõik hallid. Samas just nendel aastatel loob Koidula hulga uusi meisterlikke luuletusi kui ka areneb jutukirjanikuna. 1882 aastal haigestus Koidula vähktõppe- see haigus on esinenud mitmel pool tema ema suguvõsas ning sellesse suri mõni aasta hiljem ka Koidula õde Eugenie. Uueks löögiks tema tervisele on poja Maxi sünd ja surm, siis keldriluugist alla kukkumine.1885. aastal viibis Koidula ravil Saaremaal, kaasas oli ka lapsed. Ravil olles hakkas Koidula end paremini tundma ning suundus tagasi Kroonlinna. Siis otsustas Koidula leida oma lastele kasvataja, kes nende
s II poolel, tuginedes positivistlikule filosoofiale. Positivism pidas kõige olulisemateks pos teadmisi, mida kinnitavad katseandmed, uuringud ja eksperimendid; N-st arenes välja 20.s dokumentaalromaan ning oli eelkäijaks ka 20. s süvapsühholoogilisele romaanile. 19.s luule,sümbolism- luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest; sümbolit ei pea üheselt mõistma; artistlikudmängulised võtted. E.A.Poe- tuntud jutukirjanikuna, aga ka luulega; "Kaaren ja teisi luuletusi" 19.s lõpu drama- kõrvuti mitu stiili: naturalistlik-realistlik, sümbolistlik ja impressionistlik aeg, mil kujunesid välja ka modernismi eeldused ja toimus areng kirjanduse psühholoogilise süvenemise suunas, Needsamad tendentsid leidsid aset ka drkirjanduses. H.Ibens- "Peer Gynt", "Nukumaja". Keskaeg- 5-15saj. Varakeskaeg- vanimad keskaegsed kloostrid, vanade käsikirjade uurimine, rahvuvah keel, lad keel- haritud inimene
suri leetritesse ja see oli kõigepealt Koidulale endale kui ka teistele pereliikmetele suureks tragöödiaks. Kui Koidula tagasi Kroonlinna suundus, võttis ta oma poja haualt siidkotikese- täie mulda. Kroonlinna tagasi jõudes Lydia tervis halveneb, kuid ta võtab oma deviisiks ,,kannata ja tööta!''. Oma kirjas õele kirjutas ta, et tema juuksed on juba peaaegu kõik hallid. Samas just nendel aastatel loob Koidula hulga uusi meisterlikke luuletusi kui ka areneb jutukirjanikuna. Aastal 1880 kirjutas Koidula oma viimase näidendi ,,Kosjaviinad'' ja hoolitses ühtlasi andumusega ka oma laste eest. Tiheda eepilise toodangu kõrval elustavad ka Koidula luule parimad harrastused: patriootiline isamaaluule annab selliseid uusi saavutusi nagu ,,Igatsus'', "Teretus'', ,,Jutt'', ,,Ma kannan leina'', Enne surma Eestimaale''. Samuti jätkub ka lasteluule harrastus, millest kõige populaarsemaks sai ,,Hälli ääres''.
Tartus aga juhtuski selline õnnetus Koidula poeg Hans-Voldemar suri leetritesse ja see oli nii Koidulale endale kui ka teistele pereliikmetele väga suureks tragöödiaks. Kui Koidula tagasi Kroonlinna suundus, võttis ta siidkotikese täie mulda oma poja haualt. Kroonlinna tagasi jõudes Lydia tervis halveneb. Oma kirjas õele kirjutas Lydia, et tema juuksed on juba peaaegu kõik hallid. Kui just nendel aastatel lõi Koidula väga häid luuletusi ja ta arendas oma oskusi jutukirjanikuna. 1880. aastal kirjutas Koidula oma viimase näidendi, mille nimi oli ,,Kosjaviinad''. Lydia 7 Koidula viimastel aastatel juhtub aga palju kurbi sündmusi: Ta isa, Papa Jannsen jäi töövõimetuks(1880. aastal). Hiljem (1882. aastal) haigestus Koidula vähktõppe. See haigus on esinenud paljudel Koidula ema sugulastel ja mõni aasta hiljem suri ka Lydia õde, Eugenie. Vähktõvest sai Koidula võitu Peterburi
Tartus aga juhtuski selline õnnetus Koidula poeg Hans-Voldemar suri leetritesse ja see oli nii Koidulale endale kui ka teistele pereliikmetele väga suureks tragöödiaks. Kui Koidula tagasi Kroonlinna suundus, võttis ta siidkotikese täie mulda oma poja haualt. Kroonlinna tagasi jõudes Lydia tervis halveneb. Oma kirjas õele kirjutas Lydia, et tema juuksed on juba peaaegu kõik hallid. Kui just nendel aastatel lõi Koidula väga häid luuletusi ja ta arendas oma oskusi jutukirjanikuna. 1880. aastal kirjutas Koidula oma viimase näidendi, mille nimi oli ,,Kosjaviinad''. Lydia 11 Koidula viimastel aastatel juhtub aga palju kurbi sündmusi: Ta isa, Papa Jannsen jäi töövõimetuks(1880. aastal). Hiljem (1882. aastal) haigestus Koidula vähktõppe. See haigus on esinenud paljudel Koidula ema sugulastel ja mõni aasta hiljem suri ka Lydia õde, Eugenie. Vähktõvest sai Koidula võitu Peterburi
käsiraha" ning veid hiljem teeb ettevalmistusi romaani ,,Vanemate patud" koostamiseks. Kodukohas võtab Vilde liigesereuma uue suuna, kirjanik on mõneks ajaks voodisse aheldatud ja kirjatöö seiskub mõneks ajaks. Mõne kuu möödudes jõuab ka Vilde kaasa Karjakülla ja et seista Tallinna kultuurieluga tihedas kontaktis, asus Vilde koos abikaasa ja ämmaga 1893. aastal Tallinna elama. Tallinnas töötab ta väga produktiivselt mitmel alal: nii ajalehekirjasaatjana kui ka jutukirjanikuna. Esimesse loominguperioodi jääb veel eesti näitemängu edendamine. Berliinist tagasi tulles tundis Vilde lavakunsti ja moodsat näitekirjandust paremini kui üksi teine teatritegelane Eestis. Ta hakkas osa võtma ,,Lootuse" ja ,,Estonia" koosolekutest ja olengutest ning andis oma panuse selle edendamisse. Esimese loominguperioodi võib kokku võtta nii: neli romaani, umbes kolmkümmend juttu, üle neljakümne humoreski (nii saksa kui ka eesti keeles) ja mõnikümmend pikemat
Seal kujunesid välja Vilde sotsialistlikud vaated. · Kirjanduslikult mõjutasid teda Zola, Flaubert'i, Hauptmanni ja Balzaci naturalistlikud ja realistlikud teosed ning rohkeid kunstielamusi pakkunud teater. · Pärast 1917. aasta revolutsiooni tuli Vilde kodumaale. Eesti Vabariigi algaastail tegutses ta veel mõnda aega poliitikuna (oli Eesti saadik Berliinis), et siis tagasitõmbunult pühenduda vaid kirjandusele. · Ta alustas jutukirjanikuna. Põnevusjuttude algataja eesti kirjanduses. · Ta õpetas eesti rahva lugema. Ajalooline triloogia: 1) ,,Mahtra sõda"1902 2) ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid"1903 3) ,,Prohvet Maltsvet"1905-1908 Looming: · Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("Musta mantliga mees", 1886, "Kuhu päike ei paista", 1888;
annaabi.ee 
