See toimus küllalt kiirelt, äsja linnakodanikuks saanud isik teenis oma igapäevast leiba lihtsa töögaaga tema järeltulija võis sotsiaalsel redelil aga ülespoole ronida, näiteks käsitööliseks, sellega kaasnes ajaolu, et ta puutus rohkem kokku sakslastega ning saksastus rutem. See aitas kaasa eesti keele arengule. Samuti juurdusid linnas kiiremini uued kombed, kui maal. Kuna linnarahvas oskas saksa keelt, saadi paremini aru ka jutlustest ning Piibli sisust. Maal asendasid inimesed oma kõrgemad jumalad kristliku jumalaga ja pühakutega, pookides neile külge omadusi, mis olid muinasusundi jumalatel. Samuti austati maal salaja edasi vanu pühapaiku. Uued kombed juurdusid väga visalt maarahva seas. Kuna maarahvas ei saandu saksa keelst aru taheti luua kõrgem kool, kus saaksid õppida linnakodanike ja maarahva lapsed, kes levitaksid eesti keeleset jumalasõna, kahjuks jäi see mõte katki.
Uuemas rahvalaulus koonduvad värsiread salmidesse. Koos sellega asendub regilaulule omane algriim lõppriimiga. Üldised olid riimilise rahvalaulu teemad järgmised: · Talupoeg ja mõisnik, räägib talupoja ja mõisniku suhetest omavahel. · Küla diferentseerumine, koormamine raske tööga ja halb toitlustamine annab sellele rühmale laulu ainet. · Kirikukirjanduse-vastane satiir, Aadu Hint on seda kasutanud. See jutustab palvetest, kirikuteenistusest, jutlustest. · Külalaulud, nad puudutavad palju lokaalseid pisisündmusi. · Vangilaulud, enamasti on nad mina vormis ja vang jutustab oma raiskuläinud elust. · Töölislaulud, laulavad kõrgemate ülemuste kukutamisest. Näiteks: Ja keiser riideid kannab, kel servad punased, see neile julgust annab, kel käed on verised.
faktid,suutrad tanka - vormi skeem 57577 lühike luuletus haiku - zen-budismist ja taoismist mõjutatud loodusluule (575) monogatari - jutustus (otsetõlge on 'asjadest vestma') renga - seosvärss Araabia, pärsia, turgi: Qasda - araabia vanim kirjandus zanr, leiutaja Imru-ul Quais 6.saj Ghazal (gazeel) islami kirjanduszanr 7 saj. põhiteemaks on lootusetu, idealistlik armastus, enesepiinamine surmani. Nt. Hazif, Jamil Qur'n - islami pühakiri, pärineb 7saj Muhamedi jutlustest, koosneb 114 ptk e suuradest al-Mu'allaqt - olulised qasidad, mis tikiti riidele madh - panegüüriline luule hamr -veiniluule, esindaja Abu Nuias zuhd - askeetlik luule, esindaja Abu l-Atahya Layla ja Madznun - araabia luuletaja, tõlkes ta nimi 'hull'. Uzriitliku suuna rajaja arab.luules. läks naise pärast hulluks. Ab Nuws - araabia luuletaja, joogi- ja lembeluule. Arab. Kirjanduse uuendusstiili viljeleja al-Farb - ,,Õilis linn", araabia kirjanik
Katkekismus oli lühike usuõpik. Esitas kristliku õpetuse olulisema ainestiku kokkusurutud kujul. Martin Lutheri väike katekismuse järgi on kujunenud eesti rahva eetilised tõekspidamised. Baltisaksa kirjanikud(keele arendajad) Georg Müller oli abipastor, kes kirjutas eesti keelseid jutlusi. Tema koostatud on 39 jutlust. Tegemist on esimese suurema eestikeelse kirjaliku mälestisega, milles kajastuvad meie maa ja rahva ajalugu, katk ja selle laastavad tagajärjed. Jutlustest saab teada, et Pühavaimu koguduse juures tegutses ka eestikeelne kool. Heinrich Stahl Oli silmapaistvam trükitud kirikukirjanduse esindaja. Mees oli pärit Tallinnast ja omandas Saksamaa ülikoolides usuteaduliku hariduse ja töötas kirkuõpetajana mitmes Põhja-Eesti kogudustes. 1632 rajati Tartu ülikool, kus pandi alus eesti keelekorraldusele. Kirjanikud Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Ettekandes "Die Sage vom Kallewi poeg"
See aeg ei olnud Eestis ka ühtegi trükikoda. Sellest ajast on säilinud käsitsi kirjutatud vaimulikke tekste, näiteks kirikuõpetajate jutlusi. Üks neist on Tallinna Pühavaimu kiriku abipastorilt Georg Müllerilt. Tema 1600-1606 aastatel 39 peetud jutlust on avaldatud 1891.aasta kultuuriloolase Villem Reimani toimetusel. (See on esimene suurem eestikeelne kirjalik mälestis, mis kajastas maad, rahvast, ajalugu, katku, kombeid ja kultuuri.) Nendest jutlustest saame teada, et Pühavaimu koguduse juures tegutses eestikeelne kool. Samuti on suureks kõneaineks nendest jutlustes laulmine. Mülleri jutlused on sisukad ja kindla kavaga. Nendest algabki meie ilukirjanduse proosa. Jutlus usuline kõne, millega vaimulik juhib koguduse mõttekäiku Piibli alusel. See on jumalateenistuse keskne osa. Juhuluule. Ajapikku sugenes kirikulaulu kõrvale eestikeelne ilmalik luule, mis sai alguse nn juhuluulest. Sellekohane harrastus hakkas levima Eestis peamiselt
Tungiti Püha Olavi ja Püha Vaimu kirikusse, karjudes: ,,See oli Jumala tahe! Au Jumalale igavesti!" Kolme tunniga purustati kõik pühapildid, altarid, altarimaalid ja pühakujud. Ka altaririistad, kullast kellukesed, karikad, pateenid, altarikatted, missarüüd ja küünlad. (Arbusow 1921: 357.) Tartus algas rüüstetegevus 1525. aasta jaanuaril, mõned kuud pärast kasuksepp Hofmanni saabumist Tartusse. 7. jaanuaril 1525. aastal on dateeritud rüüste algus. Hofmanni jutlustest tiivustatud fanaatiline rahvahulk liikus Maarja koguduse kirikusse, viskas välja teenistust pidava preestri ja lauljad ning alustas kõige selle purustamist, mis seostus roomakatoliku kiriku regaalidega. Seejärel suundusid linlased Jaani koguduse kirikusse, kiskusid maha altarid, purustasid pühapildid ja tegid maatasa oreli. Järgmisena langes ohvriks dominiiklaste Püha Maarja Magdaleena klooster, kus nad needsid munki ja võisid teha hullematki
kirikuraamatud, kuhu märgiti sündinud, armulaual käinud, abiellujad ja surnud. Georg Müller sünd. umbes 1570, tegutses koolmeistrina Tallinnas. 1601. a alates Tallinna Pühavaimu kirikus abiõpetaja, kelle 39 eestikeelse jutluse tekstid on säilinud. Tema jutlused näitavad, et ta tundis antiikautoreid ja reformatsiooniteolooge ning oli oma aja kohta haritud mees. Tema jutlustes on esmakordselt eesti keeles esitatud tähelepanekuid kaasaegsest elust ja juhtumustest Tallinnas. Jutlustest selgub, et tema ajal ringles pastorite hulgas Piiblist ja koraalidest tehtud eestikeelseid tõlkeid, milliseid ta kasutas ja mis olid aluseks ka Stahtli käsiraamatule. Kindralkuberner 1629 aastal sõlmiti Poola ja Rootsi vahel Altmarki külas vaherahu. Kogu Mandri-Eesti oli sellega allutatud Rootsi võimule. Poolakatelt ja venelastelt vallutatud aladest moodustati kindralkubermang keskusega Tartus. Kindralkuberneriks
Abd al-Wahid ibu Zayd(suri 750) asutas esimesena sufi kloostri Mar Abadan Iraanis, millel oli ka kindluse funktsioon. Asus jõe ääres, pidi kaitsma jõge piraatide eest. Marokos hakati selliseid ehitisi nimetama ribat'eks. Sufi on võtnud justkui ülesandeks siin maailmas jõuda juba paradiisi. Naissufi Rabi'a al-'Adawiyya (801) tõi sisse armastuse aspekti. Bagdadi koolkond: Harit ibu al-Muhasibi (suri 857) Bagdadi koolkonna rajaja. Nende jutlustest osa on laiemale ringile enesealnalüüsi(sufismi) teemadel ja teine osa kinnisele ringile vaid suuliselt. Seisundid: 1) joobumus ja 2)kainus mingil hetkel peaks askeesi jälgides tekkima hetk joovastust ja kohe järgnema kainus. See joovastus peaks olema jääv. See kulminatsioon saabus Mansur al-Hallaj (suri 922): ,,Mina olen tõde" (ana ala-hagg).Ta mõisteti surma, kuid mitte ainult nende lauste tõttu, vaid ta ei tahtnud kinni pidada kinnise
Tema koostatud 28 39 jutlust on peetud aastail 1600 – 1606. Käsikiri avaldati 1891. Aastal kultuuriloolase Villem Reimani toimetusel. Tegemist on esimese suurema eestikeelse kirjaliku mälestisega, milles kajastuvad meie maa ja rahva ajalugu, katk ja selle laastavad tagajärjed, kombed ja kultuuriprobleemid. Eestikeelse teksti kõrval leidub neis saksa- ja ladinakeelseid märkmeid ning tsitaate. Jutlustest saame teada, et Pühavaimu koguduse juures tegutses ka eestikeelne kool, mille õpilasi (Schole Poisit) ta hea laulmise poolest kogudusele eeskujuks seadis. Laulmine on kõneaineks üsna mitmes jutluses. G. Müller väidab, et laulu abil võib inimene endast „kuradi kaugele ajada“. Kirikulaule polevat raske õppida. Nende kohta aga, kes „maekwat kut ned Lambat“, ütles ta, et „sedda eb kyta mina matte“.
aastal. Põhiline edu 13. sajandi jooksul. Ka rekonkistat ennast peeti üheks oluliseks ristisõjaks, kuigi üle Euroopa sinna inimesi kokku ei kogutud. Ristisõjad on ka albisõjad, samuti hussiitide vastu 15. sajandi alguses, aga ka türklaste vastased sõjad 14,15,16 sajandil. Ketserlikud õpetused, nende kohta käivate allikate usaldusväärsus Ketserlus sai alguse 1000.aasta paiku. Üksikuid usust kõrvalekaldujaid oli varemgi, aga siis piisas piiskopi jutlustest, et inimesed õigesse usku tagasi keerata. 11.sajandi alguses hakkasid inimesed aga ise piiblit uurima ja tõlgendama ning oma teadmisi teistele edasi andma. Oli tekkinud uus vaade õndsusele. Hakati kahtlema kiriku õpetuses. Kui kõige tähtsam oli üksikisiku hingeõnnistus siis ei saanud alanud subjektivismiajastul jätta nii tähtsat küsimust muretult preestri kätte nagu seni. Hakati nõudma, et kirik tõestaks oma sõnumi õigust.
annaabi.ee 
