maaisandate ja Saksa vürstideni. • Reformatsioonile tekkis uusi juhte, nt Jean Calvin, kes uskus et inimese saatus on algusest peale määratud. Kalvinistide usk levis Prantsusmaal, Šveitsis, Hollandis ja Šotimaal. • Anglikaani kiriku lõi Inglismaa kuningas Henry VIII REFORMATSIOON LIIVIMAAL • Idee levis muudesse Euroopa riikidesse • Liivimaale jõudsid ruttu, esimesest teated aastast 1522 (Andreas Knopken) • Liivimaale tuli jutlustajaid, kes kihutasid rahvast üles rahutustele, kuid kord taastati üsna ruttu. Ulatuslikku talusõda Liivimaal ei toimunud. •Eestlastele seati sisse eraldi kirik - Tallinnas Püha Vaimu kirik. REFORMATSIOON LIIVIMAAL • Linnade raed korraldasid kirikuelu ümber- teenistusi hakati pidama saksa keeles, loodi katekismus (lühike usuõpetuse käsiraamat) , mis on ühtlasi esimene säilinud eestikeelne raamat. •Kiriku sissetulekute haldamiseks loodi fond, mille kaudu kirkuelu krraldati.
Rootsiajal said Eesti rahvas nautida pikka rahu ja rahvaarv taastus Haldusjaotus Rootsivõim jaotas Eesti ja Läti kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti) ja Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja- Läti) Kubermange valitsesid kindral kubernerid, kes allusid otse kuningale Baltisakslaste huve kaitsesid rüütelkonnad baltisaksa mõisnike omavalitsus üksus [Linnad ja rüütelkonnad toetasid Lutheri-meelseid jutlustajaid ja kiriku ümberkorraldamist] Mõisate reduktsioon Aastal 1680 viis Karl XI Balti provintsides läbi mõisate reduktsiooni ehk riigistamise [erakätesse läinud mõisad, endised omanikud jäid rentniku seisusesse] Eestimaa kubermangus läks riigile umbes pool mõisatest; Liivimaal u 80% Reduktsioon muutis paljude talupoegade elu kergemaks Riigile läinud mõisates kanti talupoegade kohustused vakuraamatusse Linnad ja kaubandus Rootsi ajaks lisanud 2 uut linna Valga ja Kuressare
Tervikpiibel ilmus 1739. aastal põhjaeesti keeles. Kätlin Perri 11a Rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaste- ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Eestisse toodi hernhuutlikud ideed Saksa rändkäsitööliste kaudu ning siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Hernhuutlaste jaoks oli oluline usuvagadus, alandlikkus ja kõlblus, nad moodustasid omaette kogudusi ja valisid omale ise jutlustajaid. Kogunemisi peeti sageli lageda taeva all. Suuremad ning rikkamad kogudused ehitasid endile palvemajad. Liikumine oli kõige hoogsam Saaremaal. Paljud kirikuõpetajad suhtusid sellesse liikumisse pooldavalt, kuna nii tuli rahvas religioonile lähemale. Talupoegade eeliseks aitas hernhuutlus kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, nad kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust
pärast, kuidas suhtuti kloostritesse aga mujal Eestis, pole teada. Saksamaalt imporditud reformatsioon jõudis Liivimaale üsna kiiresti -- esimesed luterlikud jutlustajad hakkasid tegutsema juba 1520. aastate algul, kogu protsess aga kujunes mitme aastakümne pikkuseks. Sajandi teiseks pooleks oli küll muudetud kirikukorraldus, sisulised muutused usulistes tõekspidamistes olid aga kohati väga visad levima.Üldiselt toetasid aadel ja Ordu katoliiklikke institutsioone, linnad aga luterlikke jutlustajaid, kes hakkasid Tallinnas ja Tartus järjepidevalt tegutsema alates 1523. aastast. Kihutustöö kulmineerus pildirüüstetega 1524. aasta sügisel Tallinnas ja eriti ägedalt 1525. aasta algul Tartus, kus rüüstati lisaks kogudusekirikutele ja kloostritele ka toomhärrade elamuid. Pildirüüstet ei saa pidada tõsisemaks usutunnete väljenduseks, vaid pigem kihutustööst ajendatud väljaelamiseks, milles osales lihtrahvas ja
3.Iseloomusta vennastekoguduste liikumist ja selle mõjusid. Jõudis Eestisse Saksamaalt rändkäsitööliste kaudu. Levis talupoegade hulgas aga ka mõnede mõisnike hulgas. Vennastekogudused propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Vennastekogudused ei löönud luteri kirikust lahku, kuid pidasid oma palvekoosolekuid, moodustasid oma kogudusi, ehitasid palvemaju ja valisid endale innukamate palvevendade seast jutlustajaid. Vennastekogudustes pandi suurt rõhku lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisele, tõlgiti usule äratavat kirjandust ja püüti ka ise kirjutada. Selle mõjud vähenes kuritegevus, mõnes paigas kadus see sootuks. Tehti usinamalt tööd, oldi kõlbelisemad. Koos vennastekogudusega levis kirjaoskus. Samas hävitati vanad ehted, ohvripaigad, keelati ära peod, torupillimäng, kirevad riided, lõbustused. Eestlane oli tumedates riietes tõsine inimene. Masendav. 4
Hingehoiutöös vajasid need vennad kohalike usklike, nn ,,kohalike töötegijate" abi, kes nad järk-järgult ka välja vahetasid.9 Vennastekoguduste liikumine osutus eestlaste seas äärmiselt populaarseks. Pärast Zinzendorfi külaskäiku Liivimaale liitus väga palju eestlasi vennastekogudusega. 1742. aastaks oli vennastekogudusel Liivimaal 13-14 tuhat organiseeritud liiget.10 Siinsete talupoegade seas kerkis esile mõjukaid jutlustajaid, kes põimisid enda teksti sisse kriitikat nii mõisa kui ka ametliku kiriku vastu. Eelpool mainitu tekitas ametivõimudes ärevust, kes nägid selles ohtu. Hernhuutlasi süüdistati luteri kiriku ametlikule korrale ja õpetusele vastandumises, vaimulikkonna autoriteedi õõnestamises ning rahva moraali ja vaimsuse 6 R. Põldmäe, Vennastekoguduse kirjandus, 33. 7 M. Laur, Eesti ajalugu, 141. 8 A. Võsa, Vennastekoguduse mõju, 242-243. 9 Paul Neustupny
Arbusowi väitel jõudis uus õpetus Preisimaale alles 1523. aasta suvel ning võib ainult oletada, et Hasse just seal Lutheri õpetusest kuulis, selle omaks võttis. Kuidas ja mis põhjusel ta Tallinnasse asus, ei ole samuti õnnestunud välja selgitada. (Arbusow 1921:282.) Teada on aga, et Oleviste kogudus kutsus Hasse endale jutlustajaks vastu koguduse patroonkloostri Mihkli kloostri tahet preester Reinhold Gristi asemele. Kolmas teadaolev (see tähendab, et jutlustajaid oli enamgi, andmed vaid puuduvad) evangeelne jutlustaja oli Pühavaimu kirikus Heinrich Bockhold. Nii Lange kui ka Hasse ja Bockholdi surmadaatumiteks on 1531, surma põhjuseks ilmselt katk. Tallinna raad asus kiiresti toetama usureformaatoreid, see annab mõtlemisainet. Näiteks võrdluseks: Lübecki raad aastal 1524, viidates Wormsi ediktile, keelas oma linnas reformatsiooni-ideede kuulutamise, 1525 järgnesid keelamistega Hamburg, Lüneburg ja Rostock
selgitada ja arusaadavaks muuta. 1739.a. ilmus esimene eesti keeles piibeli täielik tõlge. Selle suure töö viis lõpule Jüri kirikuõpetaja Anton-Thor Helle. 18.saj keskpaigas levis Eestimaal ja Liivimaal hernhuutlus e. vennastekoguduste liikumine. See on liikumine, mis propageeris sotsiaalset võrdlust ja ühtekuuluvus tunnet,mis levis talurahva hulgas kiiresti. Baltikumi tõid selle saksa rändkäsitöölised. Vennastekogudused ehitasid endale ise palvemaju ja valisid jutlustajaid. Vennastekogudustes valitsesid kõrged moraali nõuded. Kohtades ,kus olid vennastekogudused vähenesid vargused, rahvas ei käinud enam kõrtsis, mõisapõllul töödati usinamalt. Teiselt poolt tõi liikumine kaasa usulise fanatismi, loobuti ehete kandmises, kirevaist rahvarõivaist ning riietuti musta. Igasugused maised lõbustused, nt pulmas tantsimine, kuulutati patuks . 18.saj teisel poolel jõidis Baltikumi valgustusliikumine. Populaarsust kogusid
-Pildirüüsted 1524-5 Liivimaal ikaldus, mis põhjustas rahutusi. Inimesed valgusid linnadesse, ning Luterliku kihutustöö tulemusel toimusid Riia, Tallinnas, Tartus, Uus-Pärnus nn pildirüüsted, kus linlased röövisid ja rüüstasid kogudusekirikute ning kerjusordude konventide kirikute sisustust. Pildirüüstete järel hakkas raad kirikuelu ümber korraldama. Raad võttis kiriku varad arvele, sundis kerjusvendade konvente ja kogudusekirikuid vastu võtma luterlikke jutlustajaid ning hakkas ümbes korraldama hoolekandesüsteemi. Loodi ühislaegast, mille vahenditest tuli palka maksta evangeelsetele vaimulikele ja toetada vaestehoolekannet. Riias, Tallinnas ja tartus hakati kerjusvendi linnast välja ajama. Linnade raed hakkasid evangeeliumiusu õpetajaid kaitsma, vasturääkijaid ähvardas karistus. Luterliku jutlustamise algus Liivimaal. Eri poliitiliste ja sotsiaalsete suhe reformatsiooni. Pildirüüsted. Luterlik kirikukirjandus.
aastakümne pikkuseks. Sajandi teiseks pooleks oli küll muudetud kirikukorraldus, sisulised muutused usulistes tõekspidamistes toimusid aga aeglaselt. Veel 18. sajandilgi kurtsid luterlikud kirikuõpetajad maal oma koguduseliikmete katoliiklike kommete üle Pildirüüstete järel hakati linnades kirikuelu järk-järgult ümber korraldama -- raad võttis arvele kiriku varad, sundis kloostreid ja kogudusekirikuid vastu võtma luterlikke jutlustajaid ning hakkas järk-järgult ümber korraldama hoolekandesüsteemi. Rõhuasetus eesti keele omandamisele vaimulike seas võis pärast reformatsiooni seoses vana katoliikliku vaimulikkonna väljatõrjumisega ning sisserännanud jutlustajate tegevusega koguni taanduda -- polnud ju vastsaabunud luterlikel vaimulikel mingeid kogemusi siinse põlisrahvaga ega ka tema keele oskust. 1535. aastast on säilinud esimesed katked eestikeelsest trükisest, nn
kirikute sisustust. 1524-1526 toimus kogu Liivimaal pildirüüsteid 10's linnas. Riias rüüstati Peetri kirikut, Tallinnas dominiiklaste konvendikirik, Oleviste ja Pühavaimu kirikud, Tartus rünnati toomhärrade elamuid. Pildirüüstete järel hakati linnades kirikuelu järk-järgult ümber korraldama: 1) Raad võttis arvele kiriku varad, 2) Sundis kerjusvendade konvente ja kogudusekirikuid vastu võtma luterlikke jutlustajaid, 3) Hakkas ümber korraldama hoolekandesüsteemi. Loodi ühislaegas, mis pidi oma sissetulekud saama varasematest katoliku kiriku sissetulekutest (rentidest), mille vahenditest tuli maksta palka evangeelsetele vaimulikele ja toetada vaestehoolekannet. Katoliku piiskopid ja toomkapiitlid jäid esialgu tegutsema. Maale luterlikud ümberkorraldused ei tulnud niipea. Riia algatusel likvideeriti dominiiklaste ja frantsisklaste konvendid (Tallinn, Tartu) - Opositsioon evangeelsetele jutlustajatele.
ajaks oli tema grupp lagunenud. Kirjanduse põhjal ca 12 000 inimest liikumisest haaratud. Lätlased on eestlastest aktiivsemad, ka Saaremaal ja Läänemaal on liikumine üsna tugev olnud, väidetavalt Järva- ja Virumaa üsna leiged. Kirikuringkondadele olevat eelkõige pahameelt tekitanud võltsprohvetid. Kirikule ei meeldinud, et palvemajad on rahvast täis, aga pühapäeval on kirikud üsna tühjad. Esimeseks piiravaks sammuks, mis kehtestati, et Saksamaalt ei tohi rohkem jutlustajaid tulla. Rüütelkondade tasandil mõjub karskus ja kasinus mõisamajandusele halvasti. Ka rüütelkondade Maapäeval oli üheks teemaks, et mõisate lisasissetulekud kõrtside näol on kaduma läinud. Vagatsemine olevat ka töökultuuri mõjutama hakanud. 1740. aastatel arutatakse tõsiselt, kuidas seda ohjata. Probleemist kui sellisest on teavitatud ka Peterburi keskvõime. Võimule tulnud keisrinna Jelizaveta võtab asja väga tõsiselt. 16.04.1743
annaabi.ee 
