nimelt hakkab ta kirjutama raamatut Sokratesest ja ohvrilaeva sõidust Delose saarele. Justuse töö nurjub kuna tal mõte ei jookse. Justus tutvub naabertänavast pärist mustlastüdruku Isabellaga (päris nimi Isebel). Isabella on 20 aastane ilus neiu kelle ema peab väikest nurgapoodi ning isa on tal surnud. Isabella ise armastab muusikat ja on hea klaverikunstnik. Isabella on pooleldi juut ning ta ema väidab, et ka Prantslane. Justusel ja Isebelil tekib armusuhe ning nad mõlemad elavad fantaasiais kus 30- päeva pärast lahkub ohvrilaev Delose saarele, nad leppisid kokku, et 30- päeva pärast nad enam ei suhtle ning nende illusioon lõppeb ning nad asuvad elama enda tavalist elu. Isebel on Martin Justusele nagu inspiratsiooniallikas, kuid samas ajab see tüdruk Justuse pea sassi. Justus ei suuda ikka veel enda töö juurde asuda.
sügisest. Ema ja tütar on veidi pettunud ,kuid lepivad. Ptk. 3 2 nädalat on juba möödunud. Töö on nii kaugel ,et Sokrates on vangis ja ootab surma, mis lükkus edasi 30 päevaks, sest ohvrilaev ei olnud veel tagasi tulnud. 7 meest, 7 naist ohverdavad end Delosel ja tulevad 30 päeva pärast tagasi, seni on kõik mõrvad jms. keelatud. Sokrates kirjutab hümni Apollonile, ja hakkab luuletama enne surma. Siis jookseb Justusel mõte kinni ja ta ei tea enam ,millest kirjutada. Näeb B. Mändi unes. Ptk. 4 Raamat on täpselt samas seisukorras, seda pole edasi kirjutatud. Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Räägib jalutama minnes naabriga matustest ja kuidas too tahab end lasta matta. Kohtab juuditari Isabellat , kelle ema on kirjatarvete poes müüja.
sügisest. Ema ja tütar on veidi pettunud ,kuid lepivad. Ptk. 3 2 nädalat on juba möödunud. Töö on nii kaugel ,et Sokrates on vangis ja ootab surma, mis lükkus edasi 30 päevaks, sest ohvrilaev ei olnud veel tagasi tulnud. 7 meest, 7 naist ohverdavad end Delosel ja tulevad 30 päeva pärast tagasi, seni on kõik mõrvad jms. keelatud. Sokrates kirjutab hümni Apollonile, ja hakkab luuletama enne surma. Siis jookseb Justusel mõte kinni ja ta ei tea enam ,millest kirjutada. Näeb B. Mändi unes. Ptk. 4 Raamat on täpselt samas seisukorras, seda pole edasi kirjutatud. Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Räägib jalutama minnes naabriga matustest ja kuidas too tahab end lasta matta. Kohtab juuditari Isabellat , kelle ema on kirjatarvete poes müüja.
kuid õpetaja oli hiljem avastanud, et Boris oli oma tööd maha kirjutanud vähe tuntud ajaloolase Sterdjaevi raamatust. Justus ütls seda ka Männile ning too vastas talle jultunult, et miks Justus siis talle 2 ei pannud. Koolis oli kaks kuju: Kreutzwald ja Sokrates. Direktor oli küll soovinud Platoni büsti, kuid seda sel ajal saada ei olnud, nii pidi ta valima Sokratase büsti, mille ta soodsamalt sai. Justus oli kutsutud direktori juurde ning ta sai teada, et ta oli valitud inspektoriks. Justusel on planis kirjutada Sokratesest raamat. Ta jäi selle pärast suveks linna. Ta naine ja tütar aga läksid Narva-Jõesuusse puhkama. Linnas olles kohtus ta juuditar Isabellaga , kes andis klaveritunde. Nad jalutasid ning Justus rääkis, et ta kirjutamine enam ei edene ning randa jõudes osutas tüdruk laevale, mis oli sadamast just lahkunud. Ta ütles, et see on ohvrilaev. Ohvrilaev oli laev, mis viis 7 noormeest ja neidu Delose saarele, et need seal ohverdada Apollonile
ajaloolase raamatust. Justus otsis Boris Männi üles, et uurida tema alatu teo ja edasiõppimise kohta. Boris Mänd rääkis, et plaanib minna ajalugu ülikooli õppima, kuid ei tunnistanud oma tööde maha tegemist. Justus oli kutsutud direktori jutule, kus talle pakuti inspektori kohta. Justus oli veidi üllatunud, kuna talle teatati sellest viimasel koolipäeval, kuid siiski õnnelik pakkumise üle. Justusel oli koolis austaja, Meeta Räägu, eesti keele õpetaja. Koolist koju minnes avastas Justus, et Meeta Räägu kõnnib natuke maad tagapool tema järel. Justus kees põiktänavasse, et mitte Meeta Rääguga kontakti sattuda. Koju jõudes rääkis Justus oma naisele ja tütrele ametikõrgendusest ja plaanist suvevaheajal kirjutada raamat Sokratesest. Naine kutsust meest Narva-Jõesuu puhkama, mida nad iga aasta suvel tegid, kuid mees keeldus, tuues ettekäändeks raamatu kirjutamise
Justus ja Juhan võitlesid aga viimase piisani , murdsid koerad maha ning rahustasid Monat . Kui Mona Liisa oli enamvähem rahunenud jätkasid nad enda teekonda . Kui nad koju jõudsid olid nenede vanemad juba väga Rõõmsad et lapsed tagasi tulid . Laste emad ja isad tänasid Juhanit et too lapsed tagasi koju tõi . Moona Liisa rääkis emale kui vapper oli Justus et Moona Liisa eest hoolitses ja ema tänas selle eest Justust ja palus Justusel võtta oma tütar Moona Liisa omale naiseks . Nädala pärast abielusid Moona Liisa ja Justus Õnnelikult kirikus . Ja nad läksid elama oma maja mille Justus ise ehitas.Kui hästi mäletan , said nad pulmakingiks patuudi, millel Justus hüppas igapäev vähemalt 7 tundi jutti koos lastega .Mona Liisale aga meeldis palju poseerida.Ta käis tööl modelliagentuuris,kus teda maaliti .Kuid all olev pilt on temast siiamaani kõige normaalsem välja tulnud ! Perekond kujunes neil suureks
". Näeb enne ka Isebeli surnukeha. Ta oli end lasknud otse südamesse, enesetapp, nagu ta isa oli kogu elu ähvardanud end tappa, nüüd tegi seda tema tütar. Tuleb välja ,et Isebelil oli probleeme isast lahti laskmisega ja tema surmaga leppimisega, ta oli raske iseloomuga ja temaga oli pidevalt probleeme. Ptk.11. Justus kõnnib ringi nagu zombi, kõikides vanades kohtades, kus Isebeliga käisid varem. Ta mõtiskleb ,kas oleks pidanud talle järele jooksma , oleks ehk saanud teda peatada. Justusel tekib tunne, et peab politsei uurija Märt Saani, joovad õlu ja räägivad Isebellist. Varjab oma käe haavu.Lahkudes meenuvad talle kunagised armukesed. Otsib kunagist armsamat Lydiat, kes tuleb välja ,et on abiellunud, mõtleb veel ,et ehk tagab too oma meest petta, aga Lydial oli just paar nädalat tagasi laps sündinud.Istub kohvikus, joob. Koju minnes ei saa magama jääda ,sest laes on kapsaussi kookon, mis teda häirib. Ptk. 12.
löö iga kord veel elus läbi. 2....elumõtte otsimine...õpetaja, kuna mingit teist lahendust ei olnud ja ta tahtis abielluda tolle väikekodanlasest pürjeri tütrega, keda armastas ja lootis ümber kasvatada... näiliselt õnnestus tal see, esimestel aastatel... aga see oli ainult näiline... kas inimest sai üldse muuta, kui ta oma naistki muuta ei saanud ja see tütartki kasvatas, nagu tahtis... 3. Jah, martin Justusel oli see teadlik eskapism lomekümneks päevaks- pagemine reaalelu eest, ummikusse jooksnud tööst, hangunud perekonnaelust, isoleeritusest, üksindusest. Ja oma moraalitunde uinutamiseks kasutas ta seda poeetilist visiooni Delosele sõitvast laevast, mille Isebel oli esile mananud ja mis kolmekümne päeva looksul pidi laskma valitseda elu. 4.,,Kompromissiks ei saa mind keegi sundida," ütles Isebel uhkelt. ,,Elu ise sunnib sind, su oma reaalsus," arvas Martin. 5
turvalist. Martin Justus oli aga häiritud suhetes oma tütrega. Isabel täitis selle tühja koha. Laev oli saabunud Deloselt määratust varem. Isabel ei vaadanud minema tormates isegi tagasi. Marin Justus mõtles veel tüdrukule järele joosta, kuid otsustas ümber. Järgmisel hommikul kuulis ta poes armastatu surmast. Veel korra pidi mees teda nägema. Juuditari ema oli liigutatud õpetaja külaskäigust- oleks ta vaid teadnud! Martin Justusel tekkisid süümepiinad: ehk oleks ta pidanud neiule järele minema, siis oleks Isabel veel elus või poleks pidanud üldse suhet lõpetama. Samuti piinas teda kartus, et keegi teab nende suhtest, sest üks endine õpilane oli kord neid märganud. Enesesüüdistused ei lase ka matustele minna. Martin Justus saadab vaid kaastundeavalduse ning sõidab pere juurde Narva-Jõesuu. Ta otsustab rääkida oma tütrega. Astrid on alguses sokeeritud, kuid mõistab isa ning andestab
Viimasel koolipäeval ütles direktor Martin Justusele: ,,Teie teate juba-see inspektori küsimus,mis meil veel on lahendamata.Kandideerige ametlikult,esitage palvekiri Haridusministeeriumile ja mul on heameel teile teatada,et uuest õppeaastast loodetavasti olete teie kinnitatud inspektori kohale."Pärast viimast koolipäeva läks Justus koju, tema naine ja tütar olid juba söönud, aga temale oli kaetud koht. Astrid soovis, et isa tema ja emaga puhkusele Narva-jõesuusse tuleks, kuid Justusel oli mitmeid ettekäändeid: esiteks oli tal vaja suvega valmis kirjutada Sokratesest raamat ja on ettevalmistusi teha inspektori tööks. Tütar ja ema leppisid sellega, et ta nendega puhkusele ei sõida. Kui naine ja tütar oli puhkusele sõitnud hakkas Justus raamatut kirjutama.Kaks nädalat oli ta äärmise intensiivsusega töötanud.Tõusis hommikul kell kaheksa,keetis endale kohvi ja mune ning asus siis kirjutamisele.Kell üks tegi ta lõunavaheaja ja läks nurgapealsesse poodi,et
edasiõppimise kohta. Boris Mänd rääkis, et plaanib minna ajalugu ülikooli õppima, kuid ei tunnistanud oma tööde maha tegemist. too vastas talle jultunult, et miks Justus siis talle 2 ei pannud poiss on päris kurb ja kohkund, et õpetaja sellest teab. Justus oli kutsutud direktori jutule, kus talle pakuti inspektori kohta. Justus oli veidi üllatunud, kuna talle teatati sellest viimasel koolipäeval, kuid siiski õnnelik pakkumise üle. Justusel oli koolis austaja, Meeta Räägu, eesti keele õpetaja. Koolist koju minnes avastas Justus, et Meeta Räägu kõnnib natuke maad tagapool tema järel. Justus kees põiktänavasse, et mitte Meeta Rääguga kontakti sattuda. Martin Justus, Tal on naine ja tütar, 16.a. Astrid Tallinna erakooli õpetaja, ajalooõpetaja ja ka 12 klassijuhataja elu on ummikusse jooksnud - töö ja eraelu ei paku enam piisavalt põnevust, inimesed
Sama printsiibi on M.Justus seadnud esikohale ka oma elus. Justussaadabperekonnasuvitama,jääbiselinnakäsikirjagatöötama.Ta jääbraskustesse Sokaratese viimaste elupäevade mõtestamisega. Oma elu viimaseid päevi ei pühenda Sokrates mitte mõistuse, vaid muusade teenimisele. M.Justus armub äkitselt noorde klaverimängijasse Isebeli hetkel, kui viimane on teinud otsuse oma elu lõpetada. Justuse "Ohvrilaeva" teekonna mõjul lükkab temagi oma kohtuotsuse 30 päeva edasi. Justusel pole jõudu loobuda oma senisest elust ja tulevasest karjäärist, temas jääb peale ikkagi mõistuseinimene. Isebel sooritab enesetapu veel enne kui 30 päeva on möödas. Justus pöördub oma endise elu juurde tagasi. "Ohvrilaev" ei ole hinnanguline romaan. Justuse valikut ei mõisteta hukka. Romaan rõhutab elu hingelise poole tähtsust vaimuharimise kõrval. Ilmar Laaban (1921 -2000) ..onvastuolulineluuletaja,oli jubavarakultsihiteadlik sürrealist.Temaluulekogu"Ankruketilõpp
Platonile kirjeltades Sokratese viimaseid päevi, on umbusklik sellest mida platon räägib kuna need on vastu Sokratese põhiloomusega. Nagu näiteks Platon väidab, et Sokratesel oli pikk arutelu sellest mis juhtub peale surma kuid Martin teab, et Sokrates uskus, et jumalad ei anna kunagi teada inimestele seda, mida nad neile ilmutada ei taha. PEATÜKK NELI Kapsaussid tulevad aknalaule keda see suvi eriti palju on ületee naabri peenraid laastamas,ja ka parvedega tema juurde tulemas. Martin Justusel ei tule kirjutamine täna välja kuna on tuppikus ja ei tea kuidas jätkada sealt kus eile pooleli jättis, ehk ohvrilaev on sõitnud Delose saareni ja Sokratesel on 30 päeva jäänud elada. Siis vahtides aknast välja näeb ta 45 aastase tuletõrje pealikku matuserongi kes vaid neil aastat temast varem. Ta otsustab ka ise jalutama minna, ületee aga peatub ta pilk mullas töötava naise peal kes naeratab talle. Tänavanurgal istub vana jutukas
imestavat noore juuditari surma üle. Isebel oli end kadunud isa brauninguga maha lasknud. Martin on shokis, ta nagu ei usu, et Isebel tõeliselt sellest elust lahkus. Rääkides neiu emaga, proua Solovjeviga, kuuleb Justus, et Isebel jättis endast maha vaid read: ,,Laev on jõudnud Deloselt tagasi." Isebeli ema süüdistab end tüdruku surmas, sest oli eelneval päeval tütarlapsega tülitsenud Kadrioru korterisse kaasa minemise pärast. · Martin Justusel on sisekriis seoses Isebeli surmaga, ta arutleb asjade üle, mida oleks võinud teha teisiti näiteks pakkuda neiule armastust ja abielu, kuid üldiselt ei süüdista mees end naise surmas, vaid üritab kõike mõistuslikult seletada. Martin tunneb, et tahab kellegagi vestelda, seetõttu otsib ta üles endise kolleegi, kriminaalametnik Märt Saani. Martin arutab Märdiga Isebeli surma üle, mainib ka,
annaabi.ee 
