1.2. Riigisisene õigus ja rahvusvaheline õigus Kui riigisisene õigus keskendub üksikisikutele ja valitsusasutustele, siis rahvusvahelise õiguse eesmärgiks on ekvivalentsete ja suveräänsete riikide omavahelisi suhteid reguleerida. Rahvusvaheline õigus baseerub horisontaalsüsteemil, mis tähendab, et puudub keskvõim, tsentraliseeritud jõu kasutamine ning ülimuslik parlament, tsentraliseeritud valitsus ja kohustusliku jurisdiktsiooniga kohus. „Riigisisese õiguse ja rahvusvahelise õiguse peamine erinevus seisneb selles, et esimese kehtestab suveräänne võim legitiimse jõuga, mis suudab tagada seaduste järgimise ja nende rikkujate karistamise, teise puhul aga puudub samasugune üldiselt tunnustatud suveräänne võim ning rahvusvahelise õiguse jõustamine sõltub kokkulepetest, kõlbelisest keelitamisest või ühe riigi või riikide rühma jõu kasutamisest õigusrikkuja vastu.“ (Diplomaatia, 2015)
Maksukuritegu on maksudeklaratsiooni mitteesitamine või maksudest kõrvale hoidumine või maksuobjekti varjamine või muud kriminaalmenetluses ettenähtavad teod. Maksumenetlus on maksumääramiseks vajalike asjaolude väljaselgitamine ning maksumääramine kas deklaratsiooni esitamise alusel või haldusakti välja andmisel; samuti maksustamine või sundkorras sissenõudmine. Maksuparadiis ehk madala maksumääraga territoorium selleks on välisriik või välisriigis asuv iseseisva jurisdiktsiooniga territoorium, kus ei ole kehtestatud juriidilise isiku teenitud või tema poolt jaotatud kasumilt maksu või on see väiksem kui samasuguselt tulult oleks tulnud kehtestada füüsilisele isikule, residendile kohaldatav tulumaks; maksustamise piiriks on 2/3 vastavast tulumaksust. Maksusumma tasumisele kuuluv või kinnipeetud maksusumma. Maksuvõlg tähtajaks tasumata või kinnipidamata maksusumma, kas osaliselt või täielikult; maksuvõlana käsitletakse ka intressivõlga ja tollivõlga.
Erinevused nt: -‐ rahvusvahelised kohtud on alalised -‐ kohtunikud on varem ära valitud -‐ menetlusreeglid ja rakendatav õigus on paika pandud -‐ rahvusvahelised kohtud ei ole alati spetsialiseerinud Kohtud saavad vaidlust lahendada ainult juhul, kui kõik osapooled nõustuvad jurisdiktsiooniga. NB! Kohtusse saab minna ainult siis, kuid mõlemad pooled on nõus ja tunnistavad seda jurisdiktsiooni. Rahvusvaheline kohus Rahvusvaheline kohus (International Court of Justice): -‐ üks ÜRO peaorganitest -‐ tegutseb ÜRO harta ja selle juurde kuuluva statuudi alusel (kohtul on
❏ Kohtulik menetlus on sarnane vahekohtule, sest annab kolmandale osapoolele tehtud õiguslikult siduva otsuse ❏ Erinevused, nt: - Rahvusvahelised kohtud on alalised - Kohtunikud on varem ära valitud - Menetlusreeglid ja rakendatav õigus on paika pandud - Rahvusvahelised kohtud ei ole alati spetsialiseerunud ❏ Kohtud saavad vaidlust lahendada ainult juhul, kui kõik osapooled nõustuvad jurisdiktsiooniga Rahvusvaheline Kohus(International Court og Justice) : ❏ Üks ÜRO peaorganitest (ÜRO-l on 6 peaorganit: peaassamblee- ja julgeolekunõukogu, hooldusnõukogu, majandus- ja sotsiaalnõukogu, rahvusvaheline kohus) ❏ Tegutseb ÜRO harta ja selle juurde kuuluva statuudi alusel ❏ Paikneb Haagis ÜRO liikmed: ❏ On ipso factoka statuudi osapooled
juriidilistele isikutele) Õigus kohustuslik kõigile subjektidele Õigus kohustuslik nendele riikidele kes on väljendanud nõusolekut Funktsioonid jaotatud seadusandliku, Ei ole võimalik võime eristada (puudub täitesaatva ja kohtuvõimu vahel parlament, tsentraliseeritud valitsus, kohustusliku jurisdiktsiooniga kohus) Õigus tagatud sunnijõuga Puudub konkreetne ja efektiivne sunnimehhanism Rahvusvahelise õiguse fundamentaalsed põhimõtted kirja pandud ÜRO hartas 1) Riikide suveräänsus ja võrdõiguslikkus a. Riikidel on ainuvõim oma territooriumi ja elanikkonna üle e avaliku võimu võib teostada ainult vastava riigi valitsus b
EL kohus on üldmõiste, mille alla kuuluvad Euroopa Kohus, Üldkohus ja Avaliku Teenistuse Kohtust. EL kohus asub Luxemburgis. Kuidas muutis Lissabon leppe jõustumine Euroopa Kohtu pädevust kriminaalõiguse valdkonnas? Enne Lissaboni lepet Euroopa Kohtul ei olnud pädevust kriminaalõiguse valdkonnas. Siis oli sammaste süsteem, Euroopa Kohtul ei olnud pädevust Liidu asju arutada, Liidu õigus oli kolmandas sambas. Suur osa liikmesriike siiski vabatahtlikult liitusid Euroopa Kohtu jurisdiktsiooniga. Need, kes olid vabatahtlikult liitunud, said eelotsuseid küsida. Lissaboni leppe jõustumise järel Euroopa Kohtul pädevus kogu õiguse suhtes. Kehtestati 5- aastane üleminekuperiood, mille järel kohus omandas täieliku pädevuse ka III samba meetmete üle. Mis on eelotsus? Millal tuleb seda siseriiklikul kohtul küsida Euroopa Kohtult? Kui küsimus puudutab EL õigust, kas kohaldamise või tõlgendamise suhtes, siis siseriiklik kohus võib küsida eelotsust
ei tehta vahet haldusõiguslike ja eraõiguslike vaidluste vahel. Osariikide kohtusüsteem. Suurem osa kohtuasjadest kuuluvad osariikide kohtute pädevusse ning föderaalkohtute pädevusse kuuluvad ainult need kohtuasjad, mis seadusega on föderalkohtute kompetentsi antud. Kohtunikke valitakse: · Üldvalimistel; · Nimetamisega osariigi seadusandliku võimu poolt; · Nimetamisega täidesaatva võimu poolt. Piiratud jurisdiktsiooniga I astme kohtud- Praktiliselt kõigis osariikides on moodustatud väiksemate kriminaal- ja tsiviilasjade läbivaatamiseks eraldi kohtud, mida nimetatakse rahukohtuks (Justice of the Peace) või magistraadikohtuks (Magistrate's Court). Rahukohtunik ei pea tavaliselt omama juriidilist haridust (ametis 2-6a) Üldjuristiktsiooniga I astme kohtud- kõige sagedamini on nende nimetus maakonnakohus (County Court). M is on põhiliseks esimese astme kohtuks
ei tehta vahet haldusõiguslike ja eraõiguslike vaidluste vahel. Osariikide kohtusüsteem. Suurem osa kohtuasjadest kuuluvad osariikide kohtute pädevusse ning föderaalkohtute pädevusse kuuluvad ainult need kohtuasjad, mis seadusega on föderalkohtute kompetentsi antud. Kohtunikke valitakse : · Üldvalimistel; · Nimetamisega osariigi seadusandliku võimu poolt; · Nimetamisega täidesaatva võimu poolt. Piiratud jurisdiktsiooniga I astme kohtud- Praktiliselt kõigis osariikides on moodustatud väiksemate kriminaal- ja tsiviilasjade läbivaatamiseks eraldi kohtud, mida nimetatakse rahukohtuks (Justice of the Peace) või magistraadikohtuks (Magistrate's Court). Rahukohtunik ei pea tavaliselt omama juriidilist haridust (ametis 2-6a) Üldjuristiktsiooniga I astme kohtud- kõige sagedamini on nende nimetus maakonnakohus (County Court). Mis on põhiliseks esimese astme kohtuks. Vaatab läbi suurema osa tsiviil- ja
Pädevusse kuuluvad 15 pretensioonid, selllest et riigid on rikkunud oma kodanike õigusi nii nagu nad konvis sätetatud on ja lisades. Praeguseks ja tänu XI protokollile võivad ka inimesed individuaalselt esitada otse kohtusse. Kohtu pädevuses on ka, et teha nõuandvaid otsusi riigile. Kohus oli loodud alguses 1959 aastal, siis kui 8 liikmesriiki oli nõustunud kohtu jurisdiktsiooniga (nüüd tunnistavad kõik EL riigid) , see oli jällegi XI protokoll 1988 aastal. Tegevusest: 10 a jooksul on kaasuste aru kahekordistunud. Nt 1990 estati 5270 avaldust, aastal 2004 esitat 40943 avaldust. See ületav esimene 30 aasta kaasused kokku. Kohus lahendas 180 kaasust esimese 30 aasta jooksul. 2000 alguses tegeleti sellega kui pikalt oli veninud tsiviil või halduskohtu tegevused. 2004 alustati läbirääkimisi reformidega, et mida teha et nii suuresti on kasvanud kaasuste arvud
Järjepidevuse puhul ei muutu riigi õigussubjektsus ega tema rahvusvahelised õigused ja kohustused. Riigi õigusjärglus ja järjepidevus ei ole praktikas alati selgelt eristatavad. Kas tegemist on õigusjärgluse või järjepidevusega, sõltub praktikas suurel määral riigi enda tahtest ning sellest, millisel määral teised riigid seda tahet tunnustavad. Jurisdiktsioon tähendab riigi õigust või võimet teostada avalikku võimu isikute, asjade ja sündmuste suhtes. Jurisdiktsiooniga seostub immuniteet, mille kohaselt ei allu teatud isikud ja institutsioonid ühe või teise riigi võimuorganite tegevusele. Jurisdiktsioon on olulisel, kuid mitte absoluutselt seotud riigi territooriumiga. Jurisdiktsioon jaguneb traditsioonilisest võimude kolmikjaotusest tulenevalt kolmeks: 1. seadusandlik tähendab riigi konstitutsiooniliste organite ülemvõimu võtta vastu riigi territooriumil kehtivaid ja siduvaid õigusakte. 2