TEGEVUSE KOHT JA AEG: Pariis, 1482. aasta. PEATEGELASTE ISELOOMUSTUSED: · Esmeralda piltilus mustlatüdruk, keda himustasid paljud. Tal oli suur süda, kuid kahjuks oli tema traagilise lõpu põhjustajaks pime armastus ilma vastuarmastuseta ühe ohvitseri vastu. · Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon, kes oli terve elu pühendanud Jumala ja teaduse teenimisele. Armastus Esmeralda vastu tegi ta aga sõgedaks, võõrutas vagast ja jumalakartlikust elust ning pani ta käituma kõige kohutavamal viisil. · Quasimodo Jumalaema kiriku kellalööja, küürakas ning kole mees, kes oli ühiskonna poolt tagakiusatud. Küürakal oli aga suur süda ning enda heaolu ja armastust alla surudes oli ta valmis kõigeks, et Esmeraldat päästa. PROBLEEMID: · Imikuna varastatud Esmeralda ema kurb saatus ja tütre soov oma ema üles leida.
Raamatu keskosas saame teada, et tegelikult kui Mefistofeles andis talle võimaluse olla taas noor, muutus Faust väga kiiresti äärmiselt egoistlikuks ja ainult enesele mõtlejaks. Teise peamise tegelase, Margareta, näitel sain teada kui lihtsalt võib üks ennast alahindav tütarlaps halvale teele minna. Neiu lasi ennast ära osta, et saaks nautida magusamat elu ning saatus maksis talle seetõttu kätte. Ta sai oma elule kohutava lõpu. Margareta muutus loo käigus jumalakartlikust neiust ahneks ning unustas oma tõekspidamised sootuks. Selline ülbus ja ükskõiksus tõid tema perekonnale, kõigile, kes olid talle tähtsad, surma. Inimloomus on äärmiselt keerulise põhjaga ja ka lihtsasti mõjutatav nagu võin Goethe teosest „Faust“ välja lugeda. Igal inimesel on ta erinev ja kujuneb välja väliste tegurite mõjutamisel. Seega ongi kõik inimesed ja nende mõttelaadid erinevad.
maha Aline vanematelt päranduseks saadud kodu. See oli kohutav öö, sest nad pidid kõrvetavast kuumusest jooksma välja jäise talve kätte. Sel ajal olid neil ka kaksikutest pojad, kes hiljem surid, sest Aline jäi peale seda õhtut palavikku ja see palavik läks piimasse üle, mis mõjus lastele surmavalt. Sündmus on nii proua kui härra Solnessi südamesse jätnud suure haava. Edasi räägib Solness sellest, millega ta oma ehituskarjääri üldse alustas. Kuna ta oli tulnud jumalakartlikust perekonnast, siis hakkas ta algselt ehitama kirikuid. Mingil hetkel ta aga tundis, et Jumal pole temaga rahul. Neil oli kombeks uue kiriku torni viia pärg ja ükskord tabas Solnessi mingi imevägi ja ta ronis ise sinna, kuigi ta pea ei talunud kõrgustes olemist, aga sel päeval võis ta vabalt ronida. See oli see sama päev, kui nad Hildega 10 aastat tagasi kohtusid. Kui ta torni tippu jõudis, avanesid tal justkui silmad ja ta sai aru, mis toimub. Ta
Alonso Don Juani taga, et kätte maksta oma õe eest, kelle Don Juan võrgutas ja kloostrist röövis. Juhuslikul kobel kohtuvad Don Carlos ja Don Juan metsas, kusjuures viimane päästab esimese elu röövlite käest. Nii võlgneb Don Carlos oma elu oma vaenlasele ja tema au sunnib oma päästja tegeliku nime teada saades tal siiski lahkuda, ehkki tema vend, Don Alonso sellele vastu on. Kui Don Juan kuju juurde õhtustama läheb, kohtavad vennad tada taas. Don Juan teeskleb kahetsust ja jumalakartlikust, näidates, kus on tee, mida mööda tä pärast õhtusööki lahkuda kavatseb. Vennad tõotavad, et nad ootavad teda seal. Viimaseks probleemiks võib välja tuua Don Juani jumalakartmatuse. Ta läheb mehe hauale, kelle ta kunagi tappis, ning palub haual olevat kuju õhtusöögile. Sganarelle on väga hirmunud, kuna nägi kuju noogutamas, kuid jällegi käsib Don Juan tal vaikida. Kuju aga ilmubki Don Juani poole ning õhtusöögi lõppedes palub don Juani enese juurde õhtustama
pühaku staatuse. Esimene novell, mille ma lugesin, rääkis mehest, kes oli suli. Ciapperello, see oli ta nimi, ei käinud kunagi kirikus ja elas oma elu vastupidi jumala õpetusele. Arvati, et pärast surma läheb ta otsejoones põrgusse. Ciapperello oli ka väga kaval, kui ta surema hakkas, laskis ta enda juurde kutsuda munga. Munk küsis temalt küsimusi ja Ciapprello luiskas nii mis jaksas, nii et lõpuks jäi temast mulje kui väga jumalakartlikust ja süütust inimesest. Kui ta suri, korraldati talle uhked matused ja lõpuks kuulutati ta isegi pühakuks. See lugu näitab, et kuigi Ciapperello oli tühipaljas suli, võitis ta läbi valede paljude inimeste austuse ja kuulutati isegi pühakuks. Minu teine loetud novell rääkis mehest, kes oli küll jõukas kuid ihkas rohkem varandust ja seetõttu kaotas kogu oma vara. Ahnus on üks seitsmest surmapatust. Kuigi see
(Wikipedia: ,,Romaani stiil, Romaani arhitektuur") 2.3.2. Maalikunst Romaani kunstis peamine oli miniatuurmaal, kuid tehti ka freskosid ja seinamaale. Romaani ajastust algab vitraazide tegemine. Maalide eesmärk oli õpetada inimestele pühakirja ja ka alandlikkust, jumalakartust. Vitraazid olid värvitud klaasid, millest oli tehtud pilt. Üldiselt kujutavad need piibli stseene ja kui valgus paistis läbi vitraazide, siis tekkisid erinevad kumad ja see tekitas inimeses jällegi jumalakartlikust. (Kunstiajalugu: ,,Romaani kunst") 2.3.3. Skulptuur Üldiselt esines lamereljeefina, kuid väga tihti kaunistati ka portaale ja sambakapiteele ning ka fassaade. Tavaliselt kujutasid piiblisündmusi. Kahte erinevat tüüpi sündmuseid kirjeldati tavaliselt, kas ähvardavaid või siis imesid. Reljeefe ei nähtud lähedalt ja seega polnud neid vaja väga täpselt töödelda. Kõik keha kujud ja muu selline on väga üldine. Piiblitegelasi
Alonso Don Juani taga, et kätte maksta oma õe eest, kelle Don Juan võrgutas ja kloostrist röövis. Juhuslikul kobel kohtuvad Don Carlos ja Don Juan metsas, kusjuures viimane päästab esimese elu röövlite käest. Nii võlgneb Don Carlos oma elu oma vaenlasele ja tema au sunnib oma päästja tegeliku nime teada saades tal siiski lahkuda, ehkki tema vend, Don Alonso sellele vastu on. Kui Don Juan kuju juurde õhtustama läheb, kohtavad vennad tada taas. Don Juan teeskleb kahetsust ja jumalakartlikust, näidates, kus on tee, mida mööda tä pärast õhtusööki lahkuda kavatseb. Vennad tõotavad, et nad ootavad teda seal. Viimaseks probleemiks võib välja tuua Don Juani jumalakartmatuse. Ta läheb mehe hauale, kelle ta kunagi tappis, ning palub haual olevat kuju õhtusöögile. Sganarelle on väga hirmunud, kuna nägi kuju noogutamas, kuid jällegi käsib Don Juan tal vaikida. Kuju aga ilmubki Don Juani poole ning õhtusöögi lõppedes palub don Juani enese juurde õhtustama
Dooria sambad on massiivsenmad, kerkivad otse templialusest ja nende ülemises otsas on lihtne koonusekujuline kapiteel. Sihvakamad ioonia sambad toetuvad aga alusele (baasile) ja nende kapiteeli kaunistavad rullispadjandikujulised voluudid. Mõlemat stiili kasutasid kreeklased paralleelselt ja vahel nad koguni põimusid samade templite ehituses. Templid olid enamasti linnriikide kõige silmapaistvamad ehitused. Nad rajati polise ühise otsusega tähistamaks kodanike jumalakartlikust ja andmaks end taevaste kaitse alla. Ühtlasi näitasid templid linnriigi jõukust ja võimsust. Kuna jumalaid oli palju ja kõik nad inimestele omal kombel vajalikud, siis oli igas linnriigis arvukalt pühamuid. Iga pühamu kuulus mõnele kindlale jumalale, kuid ta võis sisaldada ka teiste jumalate altareid ja templeid. Nii olid Zeusi pühamus Olympias kesksel kohal ka näiteks Hera tempel ja kangelase Pelopsi väike pühakoda.
Dooria sambad on massiivsenmad, kerkivad otse templialusest ja nende ülemises otsas on lihtne koonusekujuline kapiteel. Sihvakamad ioonia sambad toetuvad aga alusele (baasile) ja nende kapiteeli kaunistavad rullispadjandikujulised voluudid. Mõlemat stiili kasutasid kreeklased paralleelselt ja vahel nad koguni põimusid samade templite ehituses. Templid olid enamasti linnriikide kõige silmapaistvamad ehitused. Nad rajati polise ühise otsusega tähistamaks kodanike jumalakartlikust ja andmaks end taevaste kaitse alla. Ühtlasi näitasid templid linnriigi jõukust ja võimsust. Kuna jumalaid oli palju ja kõik nad inimestele omal kombel vajalikud, siis oli igas linnriigis arvukalt pühamuid. Iga pühamu kuulus mõnele kindlale jumalale, kuid ta võis sisaldada ka teiste jumalate altareid ja templeid. Nii olid Zeusi pühamus Olympias kesksel kohal ka näiteks Hera tempel ja kangelase Pelopsi väike pühakoda.
Faehlmann innustas oma tegevuse ja loominguga rahvakultuuri hoogsamat arengut, esimene rahvusliku liikumise ideede väljaütleja. 17. F. R. Kreutzwaldi looming. Eepos ,,Kalevipoeg" ja rahvusliku ideoloogia väljakujunemine. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) Virumaal Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa poeg, õppis Rakvere saksakeelses koolis, Tallinna kreiskoolis, 1826. aastal astus Tartu ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetades asus Võrru tööle linnaarstiks (1833-1877). jumalakartlikust kodust, saksakeelsest- ja meelsest põhiharidusest hoolimata ei kujunenud temast pietismile kuulekat ja leplikku inimest. Maailmavaadet mõjutas valgustus, ratsionalism, rahvaluule, meditsiin, loodusfilosoofilised tõekspidamised. Kirjanduslike vaadete kujunemisel oluline rahvaluule, aga samuti saksa klassikute looming, ÕES-i tegevus. Kultuurilooliselt olulised säilinud kirjavahetused Wiedemanniga, Peterburi akadeemikutega, ÕES-i
1930. aastatel oli peamine teema kollektiviseerimine [A. Kekilovi omal ajal suurt agitatsioonilist rolli mänginud jutustus ,,Asir ei pettunud"126 (1930), K. Burunovi ,,Karjapidamisest traktoristini" (1930)127, A. Nijazovi jutustus ,,Viimane öö"128 (1933), A. Durdõjevi ,,Mered"129 (1937)]; mineviku jäänukite hukkamõist [A. Durdõjev võitleb jutustuses ,,Signaal" (1936) posijate ja nende toetajate vastu130. Tema teine jutustus ,,Balla-mulla", 1940, on jumalakartlikust sepast, ent ülbest sepast, keda keda tuleb õpetada ja õpetataksegi131; Nurmurat Sarõhanovi (1906-1944) novellitsükkel ,,Viimane kibitka"132]. Rahvatraditsioonide kujutamise poolest paistab teiste teoste hulgast silma H. Sarõhanovi (1906- 1944) jutustus muusikant ,,Sukure Bahsist" (1940-41)133. Sõja aastail olid suurimate teoste hulgas olid B. Kerbabajevi nõukogude sõduri kangelaslikkusest rääkiv jutustus ,,Kurban Durda" (1942), A. Kausutovi (1903-1953) tagalakangelaslikkuse
kontrollida. Samuti olid põllumajandulikud ja klimaatilised tingimused soodsad Assüürias, ka käsitöölislikud oskused ja teedevõrgustik olid assüürlastel head, seega olid küüditamisel ka majanduslikud motiivid. Küüditamine tekitas ka religioosseid segadusi, Assüüriasse sisse toodud inimesed ei olnud jumalakartlikud. Assüüria kuningas lasi riigist välja küüditatud ülikute sealt preestri tagasi tuua et neile jumalakartlikust õpetada. 13.Lõunariik Juuda kuni kuningas Hiskija valitsusajani. Üldiseloomustus, tähtsamad sündmused ja valitsejad. Kokkupuuted Iisraeliga. Lühikokkuvõte: Pealinn oli Jeerusalem ja valitses Taaveti dünastia. Riik oli Iisraelist väiksem ja nõrgem. Suhted Iisraeliga olid sageli vaenulikud. 8. saj-i II poolel liitus Juuda Iisraeli, Damaskuse ja Egiptusega Assüüria vastu (Jootam 750 735/30), kuid sõlmis seejärel (Ahas
annaabi.ee 
