ning rahva turvalisus. Eesti riigikaitse üldine korraldus · Üksikisiku turvalisus on tihedalt seotud riigi ja ühiskonna ning globaalse julgeolekuga. · Laiapindne riigikaitse riigikaitsega on seotud erinevad eluvaldkonnad: Meditsiin Tööstus Kaubandus Kommunikatsioonid Haridussüsteem Grupitöö: Mõelge läbi ja tooge näiteid kuidas nimetatud valdkonnad on seotud riigikaitsega? · Kaasaegsed julgeolekuohud mitmekülgsed, hõlmavad nii sõjalist kui mitte-sõjalist mõõdet · Sise- ja välisjulgeolek on omavahel seotud · Jõuliselt on esile kerkinud uued julgeolekudimensioonid: küberjulgeolek, propaganda · Arengud on kiired: algselt madala intensiivsusega probleem võib eskaleeruda Eesti julgeolekut vahetult ohustavaks kriisiks, kui sellele õigeaegselt ja adekvaatselt ei reageerita · Sõjaline rünnak Sõjaline kaitse
· indikaatornäitajad- otsene oht tervisele puudub INDIKAATORNÄITAJAD · radionukliidide sisaldus: · alfa kiirgus · beeta kiirgus JÄRELVALVE · terviseamet: · suplusvesi · joogivesi VEEALLIKAD JA OHUD (ÜLEMISTE JÄRV) · oht atmosfäärist (tuumaavarii), lennujaam järve lähedal, lokaalne reostus · endogeensed ohud: mürgiste ühendite teke : sinivetikas · valgala reostus · julgeolekuohud · suurenevad kulutused madalama kvaliteediga toorvee puhastamiseks · vaujoogiveeallikas (tallinnas männiku maardlapiirkond) · Raku-Männiku järvistu vett saab kasutada 75 000 tonni ööpäevas kuni 90 päeva · hädaolukorra veevarustus kvaliteetse joogivee tagamise hind · kvaliteetse joogivee tagamise hind 575 milj. eur · veevõrkude rekonstrueerimine · tallinna piirkonnale invest aastani 2015 64milj. euri · kulud katab veetarbija PROBLEEMID
1. JULGEOLEK EESTIS JA EUROOPA LIIDUS 1.1 Eesti julgeolekustrateegia Eesti julgeoleku raamdokumendiks on Eesti Vabariigi julgeoleku poliitika alused (2004). Riigikogu poolt kiideti dokument heaks 16.06.2004 ning see annab hinnangu, milline on riigi julgeoleku olukord, määratleb julgeoleku eesmärgid ja tegevused selle saavutamiseks. Dokument on tihedalt seotud ka Euroopa julgeolekustrateegiaga. Julgeolekupoliitika eesmärgiks on tagada rahva turvalisus. Dokument määratleb julgeolekuohud Eesti julgeolekule. Välja on toodud näiteks sõjaline konflikti oht, välise surve oht, rahvusvaheline terrorismioht, organiseeritud kuritegevus ja sotsiaalsed ohud. Strateegias on eraldi välja toodud sisejulgeoleku tugevdamiseks vajalikud meetmed, seetähendab sisejulgeoleku struktuuride süsteem ja ülesanded. Sisejulgeoleku tagamine kajastub dokumendis kui ühena rahvusvahelist julgeolekut tagava tegevusena. (Kaitseministeerium. Eesti, NATO ja Euroopa
sudaan) ÜLEILMASTUMINE Üleilmastumine on sotsiaalne protsess, milles geograafilised piirangud ühiskondlikele ja kultuurilistele korraldustele vähenevad ning milles inimesed muutuvad kasvavalt teadlikuks, et need vähenevad. Valdkonnad: majanduslik, kultuuriline, poliitiline VÕTMEARENGUD:Hargimaistumine ja mitmetasandiline valitsemine Globaalprobleemide põhirühmad: Üleilmse suurusjärgu julgeolekuohud (massihävitusrelvad) Maailam arendus ja arenguväljakutsed Maakera toorainevarude kahanemise mured Üleilmsed keskkonaprobleemid Inimõigus, pagulas ning rändeprobleemid Üleilmsete nakkushaiguste tekke ja leviku oht RAHVUSVAHELISE POLIITIKA TOIMIJAD Põhilised toimijad on riigid. Teised toimijad on:
energia- ja küberjulgeolekut ning majanduse toimimist mõjutavaid faktoreid, ühiskonna sidusust tugevdavaid ja nõrgestavaid tegureid ning riigi julgeolekut otseselt mõjutavat kuritegevust, samuti ka keskkonnaturvalisust ja rahvatervist mõjutavaid arenguid. Võrreldes kehtivate julgeolekupoliitika alustega käsitleb JPA 2010 ohte rohkem põimununa ja julgeoleku mõõtme ilmnemist enamates valdkondades. Julgeolekukeskkonna hinnangust järeldub, et maailm on muutunud ennustamatumaks ning julgeolekuohud mitmekesisemaks, kuid Eesti julgeolek on NATO ja EL liikmena kindlustunud. Julgeolekupoliitika tegevussuunad JPA 2010 kolmandas peatükis sõnastatakse julgeolekupoliitika tegevussuunad, mis sätestavad valdkonniti tegevuste eesmärgi ning üldsuunised. Tegevussuundade peatükk jaguneb neljaks alapeatükiks: välispoliitika, kaitsepoliitika, turvalisuspoliitika ning ühiskonna toimepidevus ja sidusus. Välispoliitika
ÜRO maailmarahu mudel - riigid otsustavad oma siseasjade üle ise. Riikidevaheline rahu, jõu kasutamisest hoidutakse. Riikide ühine eesmärk maailmarahu ja julgeoleku saavutamine. Maailmapoliitika märksõnad: Hegemoonia - maailmasüsteemis on riik, mis domineerib teiste suhtes ja suunab rahvusvahelist poliitikat. Üleilmastumine - sotsiaalne protsess, kus geograafilised piirangud kaovad. Põhilised globaalprobleemid: üleilmse suurusjärgu julgeolekuohud; majanduslikud- ja arenguväljakutsed; toorainevarude kahanemine; keskkonnaprobleemid; inimõigusküsimused; nakkushaiguste levik ja teke; jm. Väitluses poliitilise üleilmastumise üle usuvad realistid, et riigid ei taandu ja valitsuses kehtestavad teistele toimijatele reegeleid, globalistid usuvad, et riigid taanduvad. Hargmaistumine ehk transnatsionaliseerumine: inimeste tegevuses alt üles kujunevate piiriüleste kogukondade ja hargmaiste ruumide esilekerkimine.
(kaitseväelaste elamispindadega varustamine) väljatöötamist ja kinnitamist; Muuta ajateenistust efektiivsemaks ehk vastata küsimusele, kas olemasolev ajateenistuse mudel täidab talle pandud ülesanded, või mitte; Reorganiseerida kaitseväe juhtimissüsteemi, s.h. esitada KVKS-i eelnõu Vabariigi Valitsusele selle aasta jooksul. 7. Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused 1. JULGEOLEKUPOLIITIKA EESMÄRK JA PÕHISUUNAD. JULGEOLEKUOHUD 1.1 Julgeolekupoliitika eesmärk ja põhisuunad 8 Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Eesti julgeolek tagatakse seaduse alusel kõigi välis- ning sisepoliitiliste vahenditega. Liikmesus NATOs, Euroopa Liidus ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides ning
Keskkonnavarude uuenemine vs kasutamine Kui palju maad kulutatakse inimese ,,elatamiseks"? Jõukuse ja elustiili otsene mõju Peamised julgeoleku probleemid: Peamised konfliktid külma sõja järgselt: Riikidevahelised konflikid Etnilised ja usulised konfliktid, natsionalism, separatismikatsed Kaos kokkuvarisenud impeeriumite aladel Rouge states allumatud riigid Religioosne fundamentalism Terrorism Traditsiooniline julgeolekuoht üks riik ründab teist. Uued julgeolekuohud: Poliitline ebastabiilsus nõrkades riikides (põgenikud) Rahvastik ja tervis. Vaesus ja ebavõrdsus Inimõigused Majanduslik sõltuvus Piirideülene kuritegevus Küberjulgeolek Terrorism Keskkond ja ressursid Taust ja peamised küsimused: Uusim keskkonnakaitsega seotud valdkond: Teema tõstatatud alles 1980ndate keskel. Algne hüpotees: Keskkonnakaitse ressursside vähesus põhjustab konfliktide sagenemist:
Ökofeminism - Alus radikaalsest feminismist, patriarhaalse, kontrollile suunatud ühiskonna kriitika. Looduse ekspluateerimine on sarnane naiste ajaloolise ekspluateerimisega. Keskkond ja julgeolek : Külma sõja järgsed konfliktid: nt. Etnilised ja usulised konfliktid, endiste impeeriumiosade ebastabiilsus, allumatud riigid jne. Traditsiooniline julgeolekuoht: ühe riigi kallaletung teisele riigile. Uued julgeolekuohud: poliitiline ebastabiilsus ja põgenikud, rahvastik ja tervis, majanduslik sõltuvus, piirideülene kuritegevus, terrorism, küberjulgeolek, keskkond ja ressursid. Taust ja peamised küsimused : Uusim KK-ga seonduv valdkond: teema tõstatatud alles 1980ndate keskel. Algne hüpotees: kk -ressursside vähesus põhjustab konfliktide sagenemist. Homer-Dixon: sellised konfliktid on hajutatud, piirduvad riigi regiooniga. Otsest seost ei saa esile tuua, lisaks avaldavad mõju paljud maj, pol
® Euroopa Liidu kodakondsus ja põhiõiguste harta EL-i kesksed institutsioonid n Euroopa Ülemkogu ja Ministrite Nõukogu n Euroopa Komisjon n President; välis- ja julgeolekupoliitika volinik n Euroopa Parlament n Euroopa Kohus n Esimese astme kohus n Euroopa vahemees (ombudsman) n Euroopa Keskpank n Majandus- ja sotsiaalkomitee n Keskaudiitorteenistus Globaalprobleemide põhirühmad n Üleilmse suurusjärgu julgeolekuohud (relvakasutus ja sellega ähvardamine, massihävitusrelvad) n Maailma majandus- ja arenguväljakutsed n Maakera toorainevarude kahanemise mured n Üleilmsed keskkonnaprobleemid n Inimõigus-, pagulas- ja rändeprobleemid n Üleilmsete nakkushaiguste tekke ja leviku oht n Muud üleilmse suurusjärgu mured Välispoliitika n Sisend (ühiskond+rahvusvaheline keskkond): väärtused, normid, mängureeglid, ohud, väljakutsed, võimalused, toetused,
Nende eesmärkide saavutamine tingib riigi tegevuse ümberkorraldamise julgeolekupoliitika vallas, säilitades samas järjepidevuse. «Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused» on keskpikka perspektiivi käsitlev dokument ning seda täiendatakse vastavalt sellele, kuidas muutub julgeolekukeskkond ja täpsustuvad Eesti turvalisuse tagamise võimalused. 1. JULGEOLEKUPOLIITIKA EESMÄRK JA PÕHISUUNAD. JULGEOLEKUOHUD 1.1. Julgeolekupoliitika eesmärk ja põhisuunad Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Eesti julgeolek tagatakse seaduse alusel kõigi välis- ja sisepoliitiliste vahenditega. Liikmesus NATOs, Euroopa Liidus ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides ning edukad kahe- ja mitmepoolsed suhted võimaldavad kaitsta Eesti huve ja saavutada riigi julgeolekupoliitika eesmärgi.
annaabi.ee 
