Uudise ülesehitus JUHTLÕIK JA SISSEJUHATUS Uudise algmaterjaliks on kogum eri allikate tsitaate ja parafraase, faktidetaile, autori tähelepanekuid, taustainfot jne. See kogum tuleb süstemaatiseerida ja järjestada. Euroopa- Ameerika ajakirjanduses on üks põhimall: pööratud püramiid. Sellel on kolm osa: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjal. Kasutatakse ka teisi kompositsioonimudeleid: püramiidi, kronoloogilist ülesehitust jm. Pööratud püramiidi puhul koondub olulisem info juhtlõiku. Kõige olulisem on uudise algus ehk avalõik-avalõigud(sissejuhatus, kapsel). Vahel on rõhk just lõigu asukohal. Uudise avalõiku nimetatakse leadiks. Sellel on erinevaid tüüpe: resümeeriv ehk kokkuvõttev; lugu esitav; lugeja poole pöörduv jne. Kõva uudise alguses on resümeeriv avalõik, avalõik, muid tüüpe kasutatakse olemuslugudes, pehmetes uudistes jne. Vahel on rõhk sisul. Leadiks nimetatakse ainult lõiku, mis resümeerib kõige uudisväärtuslikuma info. Leadid jagatakse
Oma arvamusest ei tohi liigselt hoolida. Arvestada tuleb KÕIGI VÕIMALIKE osapoolte huve. Uudise juhtlõik Juhtlõik sisaldab kõige olulisemat teavet, tavaliselt ühte keskset fakti Juhtlõik tõstetakse muust tekstist esile (värviline taust, rasvasem kiri vms) Juhtlõik köidab lugeja tähelepanu juhtlõik koosneb ühest lausest ega ole pikem kui 20 sõna juhtlõigus pole arvamust, loetelu ega kommentaari Hinda juhtlõiku! Kui riigi palgatud “häkkerid” ei suuda sügisel nurjata e-hääletuse pilootprojekti, saavad ID kaardi omanikud juba 2005. aastal valida mis tahes arvutist igast maailma punktist uusi linnade ja valdade volikogusid. Kai Kalamees 20.01.2004 EPL Hinda juhtlõigu ja pealkirja koosmõju! Ka Tele2 suurendab netiühenduse kiirust kaks korda Tele2 pakub alates teisipäevast kaks korda
.. arvutit ega soovi seda meediateoreetik Pippa kasutada Norris... Uudise juhtlõik Juhtlõik sisaldab kõige olulisemat teavet, tavaliselt ühte keskset fakti Juhtlõik tõstetakse muust tekstist esile (värviline taust, rasvasem kiri vms) Juhtlõik köidab lugeja tähelepanu juhtlõik koosneb ühest lausest ega ole pikem kui 20 sõna juhtlõigus pole arvamust, loetelu ega kommentaari Hinda juhtlõiku! Kui riigi palgatud "häkkerid" ei suuda sügisel nurjata ehääletuse pilootprojekti, saavad ID kaardi omanikud juba 2005. aastal valida mis tahes arvutist igast maailma punktist uusi linnade ja valdade volikogusid. Kai Kalamees 20.01.2004 EPL Hinda juhtlõigu ja pealkirja koosmõju! Ka Tele2 suurendab netiühenduse kiirust kaks korda Tele2 pakub alates teisipäevast kaks korda
· Kes tegi, kellele tehti, kellega juhtus · Mis juhtus , mida tehti · Millal toimus · Kuidas, mil viisil toimus Midagi erilist: · Süüdistatavale tuleb sõna anda · Oma arvamusest ei tohi liigselt hoolida · Arvestada tuleb kõigi võimalike osapooltega Uudise juhtlõik: · Sisaldab kõige olulisemat teavet · Tõstatakse muust tekstist esile · Köidab lugeja tähelepanu · Selles pole loetelu , arvamust · Koosneb ühest lausest Pärast juhtlõiku- põhitekst: · Selgitab juhtlõigu esitatut · Taustainfo · Perspektiiv Kuidas kirjutada põhiteksti: · Juhtlõigu materjali ei korrata · Kõike uudisküsimused peavad saama vastata · Lõik koosneb vaid 2-4 lausest · Üks lõik sisaldab vaid üht alateemat · Materjal esitatakse kahanevas järjekorras
Nii räägitakse olulisest vähe. Teiseks, tuum määrab, mille kohta otsida materjali kõige enam ja kõige enne. Lahti rääkida juhtlõik. Muud alateemad vaadatakse läbi lühidalt. Ka taust ja perspektiiv kirjutatakse keskse alateema kohta. Tuuma valimise kriteeriumid. Tuuma otsustamiseks on vaja teada, milline info sündmuses on kõige uudisväärtuslikum: mõju ühiskonnale, ebatavalisus, prominendid, konfliktid, värskus. Tuum ja faktid. Küsida: kas on olemas piisavalt fakte, et juhtlõiku valida? Mõnikord saab juba olemasolevate faktide põhjal ja osi fakte teadmata otsustada, millele keskenduda. Reporterit aitavad uudisväärtused ja püsivad hierarhiad. Juhtlõigu jaoks on vaja otsida midagi erilist, mis teeb selle sündmuse unikaalseks teiste samasuguste sündmuste hulgas. Mõnikord on fakte liiga vähe, et nende põhjal tuuma valida. Siis peab prognoosima, millised need võiksid olla. Reporter peab ruttu kontrollima,
Milliseid artikleid loetakse ja kommenteeritakse tänapäeval kõige enam? Ajalehte lugedes vaatavad meist enamus ainult pealkirju. Pealkiri peab olema tabav ning lugejas huvi äratama. Kui tiitel saab oma ülesandega hakkama, vaadatakse järgmiseks juhtlõiku. Terve artikkel loetakse läbi, kui pealkiri kui ka juhtlõik lugejale huvi pakuvad. Kõige enam loetakse päevakajalisi artikleid ning lugusid elust enesest, neile on ka kõige suurem tagasiside. Kolmanda märtsi online Postimehes ilmunud artiklit `'Toiduajakiri Köök solvas venelasi'' on võrreldes teiste samal päeval ilmunud uudistega kõige enam kommenteeritud. Põhjuseks on kindlasti see,
kommenteeriv ajakirjandusžanr Nt. OM kettaheite spordireportaaž • intervjuu – ajakirjandusžanr, kus saab intervjueerija andmeid inimes(t)e arvamuse, mõtlemise ja tunnete kohta kindlatele küsimustele vastates. Intervjuul on alati kindel eesmärk. • uudis – täpne, objektiivne, tasakaalustatud, neutraalne artikkel, mis annab edasi infot mingi kindla sündmuse või teema kohta. Sisaldab juhtlõiku. • Eesti ajakirjanduseetika koodeks – Eesti ajalehtede liidu poolt kokku pandud ja kinnitatud punktid, mida iga ajakirjanik peaks järgima. Nt. Ajakirjanik ei tohi olla kajastatava asutuse või institutsiooni teenistuses.
kaebust esitada, kuidas kumbki neist kaasusi lahendab. Eksamil tuleb Interneti abil vastata teatud arvule küsimustele. 2. Loe õpikust läbi keelelise mõjutamise peatükk. Eksamil saad teksti, milles tuleb ära tunda refereerimisverbid ning need jagada kahte rühma: neutraalsed ja hinnangulised. 3. Loe õpikust läbi juhtlõigu hindamist puudutav osa. Eksamil saad analüüsimiseks kolm juhtlõiku: sõnade, lausete ja komade arv; millistele küsimustele annab vastuse; kas infot on vähe, parasjagu või ülearu; kas pealkiri on üheselt mõistetav ja tuletatud juhtlõigust. 4. Uuri õpikust järele avaliku ja privaatse ruumi erinevused. Eksamil pead suutma otsustada, kus on inimest pildistatud, kas avalikus, poolavalikus või privaatruumis. 5. Loe õpikust läbi fotosid käsitlev osa, lisaks vaata ka, mida kirjutab fotode kohta Vahur
teemaarenduse osa. Seejärel tuleb tõsta lisamaterjali teema-arenduse järele. Nii selgub materjal, mis ei sobi. b. Teema-arenduse korrastamine. selle too tulemuseks on alateemade kaupa korrastatud ja kooskõlas materjal. Esmalt tuleb kontrollida, kas ühe alateema materjalid on kokku kogutud. Teine ülesanne on vaadata, kas juhtlõigus olev fakt on lahti räägitud ja vastav osa paikneb kohe pärast juhtlõiku. Kolmandaks kontrollida, kas kompositsioon vastab valitud struktuurimudelile ja tõsta vajadusel lauseid ringi. c. Tausta jagamine. Siis tuleb üle vaadata lisainfo, eelkõige taust. Taustainfo jagatakse uudises laiali. Tuleb kontrollida, et uudise juhtlõigus ja teema-arenduse osas oleks ainult minimaalselt taustainfot tegelaste tuvastamiseks. See info peaks olema täiendina. Pikem eraldi lausetena vormistatud taustainfo tuleb viia uudise lõppu
meedia küsimustele vastavad või teie äraolekul meediaga suhtlevad. Pressiteated Kõige parem on uudiseid kirjutada tagurpidi püramiidi põhimõttel - esimesena kokkuvõtlik lõik, mis kirjeldab edasiantavat uudist. Ülejäänud faktid reastatakse tähtsuse kahanevas järjekorras. Vastake esimeses lõigus küsimustele: Kes? Mida? Kus? Miks? Millal? ja Kuidas? Juhtlõik peaks olema iseseisev, edasi andma loo tuuma, järgnevad lõigud vaid laiendavad juhtlõiku. Pressiteadet kirjutades võite järgida valemit: · 1.TEEMA · 2.KORRALDUS · 3.KOHT, PAIK · 4.EELISED · 5.RAKENDUSED · 6.DETAILID · 7.ALLIKAS (Allikas: Jefkins, F. (1998) Public Relations. London: Pitman) Need viitavad loo võtmeelementidele: · 1.MILLEST lugu räägib · 2.KES selles tegutsevad · 3.KUS see juhtub, juhtus või on alles aset leidmas · 4.MIKS sellest uudis kirjutati - mis selle huvitavaks teeb · 5
Ülesande analüüs Analüüsi võib jagada eesmärgi nimel: faktid, arvamused, isikuse omadused/elustiil. Ehk kas intervjuu on uudis, arvamus või isikuintervjuu. Intervjuul on palju eesmärke. Intervjuul peab alati olema ainult üks põhieesmärk. Teine analüüsiobjekt on kavandatava loo teema. Enne intervjuud tuleb välja selgitada vastused sündmuse põhiküsimustele – kes, mis, kus, millal, kuidas. Kolmas asi, mida tuleb selgeks teha on loo tuum: uudise juhtlõiku minev fakt, arvamusloo põhiväide, isikuloo põhiseisukoht. Tuum on see, mille ümber uudis keerleb. Tausta uurimine Teiseks tuleks uurida allika tausta, et enne intervjuud võimalikult palju teada. Esiteks, allikad vastavad paremini kui reporter on ette valmistanud ja nende vastu huvi näitab. Teiseks, kui allikas ei taha vastata, siis tausta uurimine valmistab ette selliseks olukorraks. Tuleb mõelda, kuidas võib suhtuda allikas teemasse ning mida vastata
Põhipealkirja kirjutamine - põhipealkiri peab andma uudise resümee, meelitama lugema ja osutame kõige olulisemale infole loos. Lisaks liigendab lehekülge ja aitab pilku juhtida. Pealkirja kirjutamine kolm põhireeglit: 1. Pealkiri peab olema nii selge, et pole vaja lugeda, et saada aru, mida loos ja pealkirjas endas öelda tahetakse. 2. Pealkiri arendatakse välja juhtlõigust seda lühendades. Kui on mitu sündmust, siis keskendutakse ühele. Pealkiri võib juhtlõiku lühendada selleni, et järele jääb vaid põhitegelane ja mis juhtus. Kasulik on panna pealkirja ka sündmuse tagajärjed. Viimane tavaline kategooria pealkirjas on koht või viis. Aeg jm pole. 3. Pealkiri tehakse viimasena, kui kogu lugu on valmis ja toimetatud. On kasulik järgida mõningaid keelelisi ja vormilisi nõudeid: 1. Pealkiri on max 45 tähemärki. 2. Pealkirjas peab olema alus ja öeldisverb (eelistav aktiivne verb). Võib kasutada ka silt- pealkirju
kelle arvel. Oluline on nende huvide kaitsmine, kes ei saa enese eest ise seista ning maksimaalne kannatuste vältimine. 3. Kui eetika ja uudisväärtus vms objektiivsed mõjurid lähevad vastuollu, peab ajakirjanik eelistama seda lahendust, mis on eetilisem. 4. Tuleb kaaluda erinevaid variante, kuidas asjast kirjutada. Vahel on võimalik kirjutada lugu vaatenurgast, mis ei tõhuta ohtlikke probleeme, paigutada probleemsed faktid mitte juhtlõiku vaid kõrvalteemasse jne. 5. Inimese privaatsust rikkuv info tuleks avaldada ainult siis, kui lugeja õigus ja vajadus sündmust teada kaalub üles inimese õiguse privaatsusele. Rõhutame: oluline on lugeja vajadus, mitte huvi, põnevus vms. 6. Kui on selge, et uudise materjal põhjustab kellelegi kannatusi, peab alati küsima, kas selle materjali avaldamine aitab kaasa mõne avalikkusele olulise probleemi lahendamisele
tekstidevahelise seosena. Seos teiste tekstidega võib olla nähtamatu – väljendi abil viidatakse varasemast tuttavale, aga ei refereerita ega seletata. Tähistusfunktsiooni analüüs Teksti autor tõlgendab ja peegeldab tegelikkust läbi keeleliste valikute. Ajakirjaniku valiku tulemus on näiteks: Kelle vaatepunktist asju vaadatakse, st kes saab sõna? Keda fokuseeritakse, st kelle sõnum jõuab pealkirja ja juhtlõiku? Keda refereeritakse pikemalt, keda lühemalt? Mis järjekorras keegi sõna saab, st kes ründab, kes peab asuma kaitsele ja hakkama seletama esimese kõneleja seisukohast lähtuvalt? Kelle seisukoht ja sõnum jääb viimasena kõlama, st millele enam vastuväiteid ei saa esitada? Samad keelelised valikud, mis näitavad tegelikkust, näitavad ka autori positsiooni. Tekstis on
annaabi.ee 
