Uudiste analüüs Kolm hea pealkirjaga uudist: 1. Palin süüdistas Obamat semutsemises terroristidega www.postimees.ee Oliver Tiks 05.10.2008 1.1. Juhtlõik vastab kriteeriumitele. Vastab küsimustele: Mis? Avalikkusele esitatud teade Obama sõprussuhetest ,, terroristidega ,, Millal? Eile Kes? Sarah Palin Juhtlõigus esitatakse kõige uudisväärtuslikumad punktid, lõik tekitab lugemise vastu huvi. Juhtlõiguks on üks lause, milles on 1 koma ja 23 sõna USA...teatega, et ...terroristidega". Aktiivne tegusõna: sokeeris 1.2. Struktuur vastab kriteeriumitele. Juhtlõik on sobiv. Teema arendus on paslik. See laiendab juhtlõigus kirja pandut, materjal on esitatud loogiliselt ja igas lõigus on uus alateema. Taustamaterjalis on selgitatud uudissündmusele eelnenut.
autor ei kulutaks kogu oma aega ja energiat juhtlõigu peale. Sel juhul on tulemuseks hea juhtlõik, kuid segane ja juhuslik lugu. JUHTLÕIK Juhtlõigu tegemise probleemid saame jagada kahte suurde rühma: juhtlõiku mineva info ehk juhtlõigu sisu valimine ja juhtlõigu vormistamise põhimõtted. Sisu valimine jaguneb põhireegliks ja lisareegliteks, mida saab koondada nelja rühma: faktide hulk, faktide valimise lisareeglid, isikute, organisatsioonide ja nende nimede kasutamine juhtlõigus ning arvamuste ja allikate toomine juhtlõiku. Juhtlõigu sisu valimine Juhtlõigul on kaks eesmärki. See peab olema nii: • Resümee, mis annab lühidalt loo kõige uudisväärtuslikumad punktid, kesksed faktid, tuuma. • Lugeja huvi ja tähelepanuärataja, et lugeja tahaks lugu ka edasi lugeda. Juhtlõiguinfo valimise põhireegel Juhtlõigu mineva info valimise põhireegel on lihtne: juhtlõiku lähevad alati ja ainult sündmuse kõige usaldusväärtuslikumad faktid.
võib selle fakti uudisesse kirjutada. Süüdistatavale tuleb alati sõna anda. Oma arvamusest ei tohi liigselt hoolida. Arvestada tuleb KÕIGI VÕIMALIKE osapoolte huve. Uudise juhtlõik Juhtlõik sisaldab kõige olulisemat teavet, tavaliselt ühte keskset fakti Juhtlõik tõstetakse muust tekstist esile (värviline taust, rasvasem kiri vms) Juhtlõik köidab lugeja tähelepanu juhtlõik koosneb ühest lausest ega ole pikem kui 20 sõna juhtlõigus pole arvamust, loetelu ega kommentaari Hinda juhtlõiku! Kui riigi palgatud “häkkerid” ei suuda sügisel nurjata e-hääletuse pilootprojekti, saavad ID kaardi omanikud juba 2005. aastal valida mis tahes arvutist igast maailma punktist uusi linnade ja valdade volikogusid. Kai Kalamees 20.01.2004 EPL Hinda juhtlõigu ja pealkirja koosmõju! Ka Tele2 suurendab netiühenduse kiirust kaks korda
rahaga palgatakse valijad, kellel pole tulevane valija... arvutit ega soovi seda meediateoreetik Pippa kasutada Norris... Uudise juhtlõik Juhtlõik sisaldab kõige olulisemat teavet, tavaliselt ühte keskset fakti Juhtlõik tõstetakse muust tekstist esile (värviline taust, rasvasem kiri vms) Juhtlõik köidab lugeja tähelepanu juhtlõik koosneb ühest lausest ega ole pikem kui 20 sõna juhtlõigus pole arvamust, loetelu ega kommentaari Hinda juhtlõiku! Kui riigi palgatud "häkkerid" ei suuda sügisel nurjata ehääletuse pilootprojekti, saavad ID kaardi omanikud juba 2005. aastal valida mis tahes arvutist igast maailma punktist uusi linnade ja valdade volikogusid. Kai Kalamees 20.01.2004 EPL Hinda juhtlõigu ja pealkirja koosmõju! Ka Tele2 suurendab netiühenduse
atributeerida nii, et lugeja teaks, kes millist vaadet esindab. • Lugudes, kus info tuleb erinevalt allikatest, tuleks kõik allikad välja tuua. Kui palju ja kus atributeerida? Atributsioonide hulk. Atributsioon peab alluma loo faktidele. Faktid on loos primaarsed ja peavad saama suurema osa loo mahust. Liiga palju atributsioone raiskab ruumi. Tavaliselt on üks-kaks viidet allikale. Atributeerimise kohad. Tavaliselt ei ole kõvades uudistes vaja atributeerida juhtlõigus. Seal peavad olema faktid, mis suudavad ise enda eest seista. Kui tekib küsimusi allika kohta, siis piisab lühikesest atributsioonist, et usaldusväärsust tekitada. Juhtlõigus on atributsioon vajalik kolmel juhul: • Kui uudise allikas on tähtis-tähtsam kui see, mida teada antakse. • Kõnelugudes juhtlõigus, kus kogu juhtlõigu info pärineb kellegi sõnavõtust • Juhtlõigus, mis sisaldab süüdistust või rünnakut – kui atributsiooni pole, võib lugeja
*Pehmed uudised- inimeste eraeluga seotud või meelelahutuslik lugu 18)Mille poolest erinevad uudislugu, arvamuslugu ja jutustav lugu? Uudislugu on avalikkusele vajalik teave; arvamuslugu on kellegi seisukohta väljendav lugu; jutustav lugu on inimest tutvustav lugu 19)Uudise komponendid (3) ? Kirjelda neid Uudise komponendid on juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjalid. Juhtlõik on loo tuuma sisaldav lause; teema arendus on keskse sündmuse avamine Juhtlõik peab köitma lugeja tähelepanu. Juhtlõigus esitatakse lugejale sündmuse tuum ning püütakse tõestada, miks just see sündmus andis alust uudise kirjutamiseks.Juhtlõik annab vastuse ainult põhilistele uudisküsimustele. Teema arendus- selles osas laiendatakse juhtõigus kirjapandut ning vastatakse tavaliselt ka ülejäänud uudisküsimustele. Avatakse täielikult uudise keskne sündmus. Lisamaterjal- pärast keskse teema laiendamist puudutatakse järgemööda teisi sündmusega seotud teemasid. 20)Milline peab olema uudise pealkiri?
uudisväärtuste seisukohast ja kas on arvestatud lisakirteeriume. Seejärel tuleb mõelda, kas uudisväärtust ei saa suurendada. Siis tuleb vaadata, kas miski teeb loo kirjutamise ebaeetiliseks b. Juhtlõigu korrastamine. Esimene ülesanne on teha korda uudise juhtlõik või tuumlõik, sest kogu materjal sõltub sellest. Tuleb leida kõige uudisväärtuslikum fakt ja kontrollida, kas see on juhtlõigus. Kui juhtlõigu sisu on korras, siis tuleb kontrollida, kas juhtlõik vastab vormistureeglitele. Tavalisemad vead on need, kus on toodud mitu fakti, tarbetud detailid ja taust. Kui on toodud ebaoluline materjal, siis tuleb kirjutada uus juhtlõik. Kui lool on sissejuhatus, siis on järgmine ülesanne teha korda huvilugu. Kui tuleb teha uus tuum, siis ka uus huvilugu. 3. Uudise kompositsiooni kordategemine
sümboolse tasu nii saaksid kirjanikud suuremagi kasumi kui muidu ja ka rahvas jääks rahule. Siinkohal aga ei saa ma päris nõustuda, kuna mitte kõik inimesed ei loe raamatuid mõned teevad seda aga nii harva, et neile ei tuleks sellest ideest üldsegi kasumit. Aga nagu härra Sinijärv isegi hoiatas, oli see mõte alles oraste peal kui see kunagi ka realiseeruks, oleksid detailid kindlasti ka erandjuhtumid positiivsemateks lahendanud. Päris vastust juhtlõigus püstitatud küsimusele sellest arvamusartiklist ei saanud, kuid see pani mõtlema, kas e-raamatud on ikkagi nii hea valik. Jään arvamusele, et ei ole, kuna liiga vähe on mõeldud tuleviku üle, arvestades vahest järjekordselt ennustatava maailmalõpu saabumisega (seitsmes või kaheksas), peale mida pole raamatuid üldsegi vaja. Vestlusring sai korraldatud, erinevate inimeste arvamusi kuulatud kokkuvõtteks võib aga öelda, et midagi
Ei tohi segamini ajada fakte ja arvamusi ning segada enda hoiakuid uudiesse. • Kui erinevad uudisevaliku kriteeriumid lähevad vastuollu, siis lahendab eetiline ajakirjanik need eetikast lähtudes. Uudise ülesehitus • Eetilise uudise juhtlõik ja sissejuhatus esitavad olulisi sündmusi, mitte ei paku lugejale kõmu või sensatsiooni. • Eetiline uudis ei paku juhtlõigus ajakirjaniku enda arvamusi, seisukohti, hinnanguid. • Eetiline uudis esitab teemasid nii, et lugeja saaks aru, mis on tähtis ja mis vähetähtis. • Eetiline uudis ei jäta lugeja ootusi täitmata, ei vihja ilma faktideta. • Eetiline uudis peab faktid ja arvamused lahus. Kujutamise kunst • Eetilisest uudisest saab lugeja teada, kes on info allikad, milline on nende kaugus infost ja suhe sündmusega. Ei tohi varjata allika seotust sündmusega.
anekdootlikeni. - Näidata inimeste emotsioone. - Anda aega lugejale hinge tõmmata. - Pole hea kasutada arve. - Autor ei tohi ise seletada, vaid peab andma materjali nii, et lugeja oskaks ja saaks ise järeldada. Pehme uudise kirjutamise erivõtted Pehmete uudiste kirjutamisel on enam vabadust kui kõvade uudiste puhul. Võtted, mida pehmetes uudistes võib lubada: 1. Pehme juhtlõik Pärisnimed. Nimi peab olema juhtlõigus, sest pehmed uudised on inimkesksed ja lugejale tuttav ja identifitseeritud. Tsitaadid. Võib kasutada tsitaati parafraasi asemel, kuid tsitaat peab siiski olema oluline mõte heas sõnastuses. Arvamused. Esitatakse kesksete tegelaste arvamusi, mitte ajakirjaniku. Kehtivad kolm põhimõtet: uudis ei tohi alata teisejärgulise infoga, tähtsaim on leida õige verb, kirjutada isikulises tegumoes. 2. Sissejuhatus
Makkett tähendab valikuid, mis on eelnevalt tehtud (tekstikiri, veerulaius, pealkirjade jm kirjas jne). Makett paneb küljendaja, toimetaja ja reporteri tööle piirid. Maketitegemine ei kuulu reporteri ja toimetaja töö hulka. Lugeja käitumist määrab see, milline info on esile tõstetud, millega püütakse lugeja tähelepanu. Tavalisemad info esiletõstmise moodused on suur pealkiri ja lisapealkirjad selle juures, foto ja teabegraafika kasutamine, olulisema info esitamine juhtlõigus, aga ka lisatekstide kasutamine suurte lugude juures (infokastid, lisalood). Seejärel määrab lugemist see, kuidas meie pilku mööda lehekülge juhitakse. Silm liigub silmatorkavate elementide poole. Hea kujundus juhib pilku nii, et see liiguks sujuvalt ülalt alla ja ei eksiks vahepeal leheküljelt välja. Et lehekülg valmis küljendada, peab toimetaja lahendama viis ülesannet: 1. Kirjutama või parandama pealkirjad, lisapealkirjad, vahepealkirjad. 2. Vajadusel tegema väljavõtted
Siis see süstemaatiliselt läbi töötada. 2. Mõelda lugu veel kord läbi uudisväärtuste seisukohast ja otsustada, kas kõik on korras. Vaadata üle ja viimistleda uudise juhtlõiku või sissejuhatust. 3. Siis teha korda uudise kompositsioon: - Esmalt tuleb vaadata, kas teema-arendusse on sattunud mitte vajalikku tausta või perspektiiv materjali ja tõsta see lõppu. - Teha korda teema-arenduse osa. Kontrollida, kas sama alateema materjalid on kokku kogutud. Teine ülesanne on vaadata, et juhtlõigus olev fakt on lahti räägitud ja kohe peale juhtlõiku. Vaadata, kas kompositsioon vastab pööratud püramiidi mudelile. - Siis tuleb üle vaadata tausta ja perspektiivi järjekord. Visand tuleb töötada läbi alateemade kaupa: tõsta lõike seni ümber kuni tulemus on loogiline ja pööratud püramiidile vastav. Hea on kasutada copy ja paste süsteemi ja paigutada lõigud kahele poole failis. Panna ka loo osadele vahepealkirju. 4
kriteeriumile: olema täpsed, tasakaalustatud ja objektiivsed. Uudisküsimused Uudises otsitakse vastuseid kuuele küsimusele. Kes tegi, kellele tehti, kellega juhtus? Mis juhtus, mida tehti? Kus toimus? Millal toimus? Kuidas, mil viisil toimus? Miks, mis põhjusel, mis eesmärgiga, millise tulemusega toimus? Kesksed on küsimused kes, mis, kus ja millal. Neile vastatakse esmajoones ja põhjalikumalt ning vastused paigutatakse loos ettepoole. Püütakse vastata juba pealkirjas ja juhtlõigus. Järgmine küsimus on kuidas. Sellele vastatakse pikemates uudistes ja uudise keskse teema kohta. räägitakse detailsemalt lahti, mil viisil sündmus toimus. Miks jääb tavalises uudises kõige nõrgemalt vastatuks ning vastus sellele paigutatakse loo lõpuossa. See vastus tuleb anda oluliste uudistegelaste, mitte aga ajakirjaniku suu läbi. See vastus esitab tavaliselt mitte fakte, vaid hüpoteese, arvamusi, seisukohti jms, mida ajakirjanik uudislood esitada ei tohi.
On võimalik osutada ja ära tunda põhitunnuseid, mille järgi saab otsustada, kas mingi tekst vastab teatud tekstiliigi tavadele. Olulised omadused on teksti tervikstruktuur (üldine ülesehitus), teksti tüüpide kombineerimisviis. - Uudise kui tekstiliigi tunnused: 1) Sündmusest jutustav pealkiri ja alapealkirjad. Pealkiri on uudise osa, mis peab sündmust edasi andma. Pealkiri võib koosneda 2 osast: põhipealkiri+alapealkiri. 2) Juhtlõik - teksti tuum on pealkirjas ja juhtlõigus. 3) Sisulõigud, kus uudise eri külgi käsitletakse täpsemalt. Sisulõikude arv on varieeruv ja sõltub tähtsusest. 4) Kokkuvõte, kommentaar – valikulised 5) Uudisel on narratiivne esitus. Narratiivis eristatakse 2 poolt: kronoloogiliselt järjestatud sündmuste kulg (= lugu ise) ja esitusviis ehk kuidas see on konstrueeritud tekstiks. Meedia veebiväljaanded ilmuvad enam-vähem kohe pärast sündmuse toimumist, seega pole neid
annaabi.ee 
