kinnitatakse vaheröngaste abil frees ja kinnitatakse mutri või poldiga. Freesi kõrgust töölaua suhtes saab muuta alla pandavate vahe rõngaste ja spindlivertikaal suunalise nihutamise abil. Kui spidli võllile on asetatud suure läbimõõduga frees või nitu freesi, siis tuleb spindlivölli kinnitada täiendavalt tugilaagriga tööalual asetsevale kahest poolest koosnev pikk latt , mille pooli saab üksteise suhtes nihutada. Ette antav toorik surutakse töölaua ja juhtlati vastu surutite abil. Kasutatakse edr suuteid, vedru rull suruteid ja puit suruteid. Freesmasina operatsioonid I. Tooriku serva siledaks freesimine. Operatsiooni sooritamisel kasutatakse silinder freesi ja juhtlati pooled seadistatakse nii nagu rihthöövel masinal. II. Profiili freesimine. Ühe tasasselt seatud juhtlati vahelt pannakse kujufrees freesitava pofiili sügavuselt välja ulatuma III. Valtsi freesimine
PIKISAAGIMINE KETASSAEGA Pikisaagimisel lõigatakse materjal õigesse laiusesse ning see toimub rohkem või vähem paralleelselt kiudude suunaga. Detail surutakse alati vastu juhtlatti, sest vaba käega saagides võib saeketas kinni kiiluda. Plaatmaterjale saetakse samal viisil nagu puitu. Saagides peab alati kasutama kiilnuga ja terakaitset. Juhtlati seadistamine Piki töölauda ühest otsast teiseni ulatuv juhtlatt sobib hästi stabiilsete puitplaatide saagimiseks, kuid puitu saagides peitub selles alati oht. Saagides vallanduvad puidu sisepinged võivad saetee sel määral lahti painutada, et detail kiilub juhtlati ja saeketta vahele kinni ning viskub üles. Laia plaadi saagimine Laia plaati saagides hoia seda mõlema käega, lükates ühe käega tagant saagimisjoone kõrvalt ning surudes teise käega detaili
Freespingid Lembi Palgi 2009/2010 Puidu masintöötlemise tehnoloogia T Freespinkide klassifikatsioon Freespinkides töödeldakse tappe, valtse, sooni ja profiile. Need pingid jagunevad nelja gruppi: 1. Universaalfreespingid käsitsietteandega; 2. Freespingid mehaanilise etteandega; 3. Karussellfreespingid; 4. Kopeerfreespingid. Universaalfree s-pingid Universaalfreespingid võimaldavad teostada profiil-, tasa- ja kopeerfreesimist. Profiil- ja tasafreesimine toimub juhtlati abil, kopeertööde teostamiseks kasutatakse erirakist. Lisalaud võimaldab töödelda tappe. Freespink koosneb järgmistest põhiosadest : kerest, töölauast, spindliplokist, selle ajamist ja häälestusmehhanismist.Sindlibl okk võib olla kallutatav, töölauale paigaldatud lisalaud. Lisalauale on kinnitatud reguleerutav tugilatt ja toorikute kinnitusseade.Lisalaud liigub ümarjuhikutel rullide abil. Universaalfree s-pingid Tööpingi alus on karbikujuline ning on valatud
Enne krohvimist niisutatakse kõik krohvitavad seinad hästi veega. Kohe peale vee sisseimbumist tehakse sisseviskekiht. See libistatakse rihtlatiga üle, lisatakse teine kiht samalaadselt 10 mm paksuselt ning tasandatakse. Tardunud krundile kantakse viimistluskiht ja silutakse üle. Peale kuivamist hõõrutakse. 6. Kõvade pindade ettevalmistus krohvimiseks? Pinna puhastamine, sisseviskekiht, nakkekiht, põhikrohvimine, kattekrohvmine. 7. Sabloon krohvimine? - Pigaldame juhtlati kogu ruumi ulatuses, kontrollime seda. Kanname vööle üksteisejärel kõik kihid kuni ühtlase tõmmise saamiseni, sablooni lükkame juhtlattide vahel edasi. Kanname pinnale vedela viimistuluskihi. Üksikud kohad, mis jäid viimistleme käsitsi. Eemaldame juhtlati, puhastame servad. 8. Eriotstarbelised krohvid, nimeta? - akustilised,veetihedad,röntgenkiirgus takistavad jne 9. Nimeta dekoratiivseid krohve? punane; helepruun; hall; valge; tumehall; kollane; roheline.
Referaadis uurisin: · saagpinke · höövelpinke · lihvpinke · puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: · E. Rihvk ,,Puitehistöö koolis" · A.Gurvits ,,Laudsepatööd" · A. Jackson, David Day ,,Puutöömmeistri käsiraamat" 4 1.Saagpingid. Tavalise saagpingi põhiosa moodustab tasapinnalisest töölauast välja ulatuv seaketas. Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige puidu ja puitplaatide mõõtu saagimiseks. Kuigi tundub, saepingi funktsioon on võrdlemisi piiratud, saab sellest kõige tähtsam tööpink, mida on vaja puutöö igas etapis. Kiilnuga. Puidu ebaühtlase kuivamise tagajärjel on niiskussisaldus laua paksuse lõikes erinev ning see võib põhjustada sisepingeid. Lahtilõikamisel sisepinged vabanevad ning see võib põhjustada kujumuutusi
• saagpinke • höövelpinke • lihvpinke • puurpinke Samuti uurisin, millest pingid koosnevad . Referaadi materjali hankisin: • E. Rihvk „Puitehistöö koolis“ • A.Gurvitš „Laudsepatööd“ • A. Jackson, David Day „Puutöömmeistri käsiraamat“ 4 1.Saagpingid. Tavalise saagpingi põhiosa moodustab tasapinnalisest töölauast välja ulatuv seaketas. Juhtlati ja lükkelatiga varustatud saagpink on eelkõige puidu ja puitplaatide mõõtu saagimiseks. Kuigi tundub, saepingi funktsioon on võrdlemisi piiratud, saab sellest kõige tähtsam tööpink, mida on vaja puutöö igas etapis. Kiilnuga. Puidu ebaühtlase kuivamise tagajärjel on niiskussisaldus laua paksuse lõikes erinev ning see võib põhjustada sisepingeid. Lahtilõikamisel sisepinged vabanevad ning see võib põhjustada kujumuutusi
Nurgasaag Nurgasaagi kasutatakse puidu lõikamiseks Nurgasaega saab lõigata erineva kalde ja nurga all Nurgasae peamisteks osadeks on töövõll, kere, juhtlatt, tööpind ja suport Nurklihvija Nurklihvijaga saab lõigata metalli ja lihvida metalli ja kivi Nurklihvija koosneb käepidemest, kettakaitsest, korpusest, mootorist, lülitist, kettalukustist ja ketta muttrist. Saepink Saepinki kasutatakse puidu lõikamiseks Saeketast saab kallutada käsiratta abil kuni 45 kraadise nurga alla Juhtlati abil saab detaili juhtida sirgjooneliselt Puidufreespink Puidufreespinki kasutatakse puidu lõiketöötlemiseks Freespink freesib pöörleva lõikeriistaga ehk freesiga Freesimispiiret kasutatakse siis kui freesitav ese pole liiga suur
Universaalne tisleri ketassaagpink . Universaalne pink erinevate tööde tegemiseks tisleritöödel Teostatavad operatsioonid : Lahkamine pikikiudu Pikkuse lõikus ristikiudu Plaatmaterjali tükeldamine ja mõõtu lõikus . Universaalsae kinemaatiline skeem .’ Häälestamine Saeketta tõstmine/langetamine Saeketta kallutamine ( lisavarustusena) Külgmise juhtlati asukoha muutmine määrab detaili laiuse lahkamisel Kelgu juhtlati piiraja asukoha muutmine määrab detaili pikkuse lõikamisel Kelgu juhtlati seadmine nurga alla . Altlõikesaag – väikese läbimõõduga saeketas, mis pöörleb etteandekiirusega samas suunas Väldib kildumist alumisel pinnal . Kaitseseadmed universaalsel ketassaagpingil . Kiilnuga – saeketta taga paiknev detail, mis suunab saetud detailid saekettast eemale
Põrand: Esmalt lihvitakse ja puhastatakse kuiv põrandapind. Kõige parem on kasutada tolmuimejat tolmu eemaldamiseks. Peale puhastamist põrand krunditakse Kiilto Fibergum Primer-iga vastavalt juhisele. Krunt kuivab sõltuvalt töötingimustest umbes 2 tunniga. Hüdroisolatsiooni töid saab kiirendada lõigates enne nurgad valmis või kasutades valmis nurgatugevdusi. Põranda ja seina ühenduskohta paigaldatakse Kiilto nurgatugevduslint. Kindlasti tuleb paigata ka juhtlati eemaldamisest tekkinud kruviauke! Põrandatrapi tihendamisel kasutada iseliimuvat Kiilto trapitugevdustükki. Murra tükk keskelt pooleks ja aseta trapi peale, eemalda kaitsepaber ning hõõru kinni. Sama moodi ka teise poolega. Vastavalt trapitootja juhtisele lõika trapiava kohale auk ning suru kinnitusvõru ettevaatlikult oma kohale. Hõõru mõlema kanga otsa alla hüdroisolatsioonimastiksit ning hõõru kinni.
1. Saelõige ei ole sirge. suunaga. Saeketas kaotab püsivuse. Saeketas ei ole risti ettenihkekonveieri pinnaga. 2. Saetud serv ei ole risti tooriku aluspinnaga Tooriku vildak asen konveieri pinnaga (baaspinnaga) mitteparaleelsete surverullide tõttu. Juhtlati asend ei ole õige. 3. Tooriku laius ei ole täpne. Radiaalne ja aksiaalne lõik saevõlli laagrites. 4. Saelõige on ebaühtlane ja rebitud servadega. Juhtlatt ei ole paraleelne saeketaga. Sae kinnitusseibide "viskamine". Sahambad on nüri. Saehammaste räsa on 5. Karvane ja sügavate kriimudega lõikepind. ebaühtlane
*Vastava profiiliga ja mõõtmetega sabloonid tuleb puidutöökojas varem valmis teha. Sabloonid karniisi tõmbamiseks *Sageli on vaja teha krohvitöödel erinevaid arhitektuurilisi (lihtsaid ja keerulisi) tõmmiseid. *Tõmmised on edasi tõmmatavate sabloonide abil mördist tehtavad sirged või kõverad profiilid. *Iga tõmmis koosneb erineva suuruse ja kujuga üksikprofiilist. Sirgjooneliste tõmmiste tegemine *Paigaldatakse alumise ja seejärel ülemise juhtlati kogu ruumi ulatuses, kontrollides neid vaaderpassi ja sablooni järgi. *Kantakse vööle üksteise järel ja vajalikke tehnoloosi vaheaegu arvestades kõik kihid kuni ühtlase tõmmise saamiseni, sablooni lükatakse juhtlattide vahel edasi. *Kantakse pinnale vedela viimistluskihi; *Viimistletakse üksikud kohad, mis sabloonist jäid, kasutades selleks pahtellabidat või hõõrutit. *Eemaldakse juhtlatid ja puhastakse servad. Kõverjooneliste tõmmiste tegemine
· Saeketas kaotab püsivuse. 2. Saetud serv ei ole risti tooriku aluspinnaga · Saeketas ei ole risti ettenihkekonveieri (baaspinnaga). pinnaga. · Tooriku vildak asend konveieri pinnaga mitteparalleelsete surverullide tõttu. 3. Tooriku laius ei ole täpne. · Juhtlati asend ei ole õige. 4. Saelõige on ebaühtlane ja rebitud servadega. · Radiaalne ja aksiaalne lõtk saevõlli laagrites. · Juhtlatt ei ole paralleelne saekettaga. 5. Karvane ja sügavate kriimudega lõikepind. · Sae kinnitusseibide ,,viskamine". · Saehambad on nürid. · Saehammaste räsa on ebaühtlane.
· Saeketas kaotab püsivuse. 2. Saetud serv ei ole risti tooriku aluspinnaga · Saeketas ei ole risti ettenihkekonveieri (baaspinnaga). pinnaga. · Tooriku vildak asend konveieri pinnaga mitteparalleelsete surverullide tõttu. 3. Tooriku laius ei ole täpne. · Juhtlati asend ei ole õige. 4. Saelõige on ebaühtlane ja rebitud servadega. · Radiaalne ja aksiaalne lõtk saevõlli laagrites. · Juhtlatt ei ole paralleelne saekettaga. 5. Karvane ja sügavate kriimudega lõikepind. · Sae kinnitusseibide ,,viskamine". · Saehambad on nürid. · Saehammaste räsa on ebaühtlane.
Sae välajulatuse reguleerimine : Saag ei tohi materjalist rohkem välja ulatada kui 2….3mm Elektriketassaer ohutu kasutamine Kontrolli, et sae liikumise tee oleks vaba ja et seal ei oleks metallesemeiD Kontrolli, et toitejuhe ei jääks saagimisel ette Saagimisel peab kiilnuga olema alati paigaldatud õigesse asendisse Terakaitse peab olema alati tööasendis ja töökorras . Elektriline ülafrees . Kujufreesid – freesimiseks juhtlati või piirajaga . Ülafreesi ohtu kasutmine : Jälgi, et toitejuhe ei ole töötsoonis Juhi freesi alati kahe käega Kinnita detaili kindlalt töölauale Jälgi, et tera oleks kindlalt kinnitatud . Lamellifrees .töötlemiseks soonte freesimiseks vaipease parandamiseks kiiludega . Elektrilised lihvimismasinad . On olemas järgmised variandid : Lintlihvmasinad Taldlihvjad Nurklihvijad Ekstsentriklihvijad Taldlihvija .
annaabi.ee 
