Võimu iseloomustab riiku lihtsustatud kolme tunnuse kaudu: 1)avalik võim 2)territoorium 3)rahvas Sellest lähtudes,võime riigi mõistet järgida järgmiselt: riik on erinevalt viisilt organiseeritud rahvas,mis teosatb teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigi suveräänsus tähendab riigi täielikku väljendit,sõltumatust teiste riikide ees(isesesvus),kuid samuti võimu ülimuslikkust. Koos riigi tekkimisega, toimus muutused ka ühiskondlikutes käitumisreeglites. Tekkisid uued juhtimissuhted-nende reguleerimiseks oli vaja luua uusi norme. Ei piisanud enam väljakujunenud tavast, sest see ei rahuldanud riigi eesmärke. Seetõttu tekkisidki uued normid. Need tekkisid kahel moel: 1) riik aktsepteeris teatud tavasid, mis talle sobisid ja hakkas nõudma nende tavade täitmist. Varem kehtinud suulised tavad vormistati normideks ja tekkis tavaõigus. 2) Lisaks tavanormidele hakkas riik kujundama ja vastu võtma täiesti uusi õigusnorme.
ÕIGUSEÕPETUS. KORDAMISKÜSIMUSED I 1. Õiguse tekkimine. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide
Õigusõpetuse I KT küsimuste vastused 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome)
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome)
KORDAMISKÜSIMUSED Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Õiguse tekkimine õiguse tekkimine on seotud riigi tekkimisega. Nimelt riigi tekkimisega muutusid ühiskondlikud käitumisreeglid ja juhtimissuhted ning nende reguleerimiseks ei piisanud enam ainult tavadest. Uued normid kujunesid kahtviisi: 1. Võeti üle sobivad tavad (tavaõigus) 2. Riik hakkas ise uute normide loomist (riigi õigusloome) Mõlemal viisil kujunenud õigusvormide täitmist hakati sunnivahenditega nõudma ja tekkinud uut sotsiaalsete normide liiki nimetataksegi õiguseks.
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTROLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome)
1. Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ka ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele alustele, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahte moodi: 1) Riik aksepteeris tavasid , mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist ( riigi õigusloome)
ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: avaliku võimu tekkimine selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel tekkinud oli uus inimkooslus – rahvas Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome) Tavadega võrreldes oli tekkinud uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist
suunamisel ühiskonna huvides ja tema üle kontrolli teostamisel. Poliitiline tegevuse eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Demokraatlikes riikides osalevad selles poliitilised parteid, ühingud, seltsid ja huvigrupid. Ühiskonna juhtimine ja enamuse huvide täitmine on muutunud keerukamaks, tekkinud on juba grupid ja parteid, mis tegelevad poliitikaga ja riigivõimu käsitlemisega. Koos riigitekkimisega tekkisid uued käitumisreeglid, kuna tekkisid uued juhtimissuhted ja neid oli vaja reguleerida uute normidega. Riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes erinevatele alustele, seetõttu ei saanud senised tavad riigi vajadusi rahuldada. Nii tekkisid uued riigi vajadusi rahuldavad normid. Esimeseks olid aktsepteeritud tavad, mis riigile sobisid ja nõudis nende täitmist, luues nii tavaõiguse. Teiseks hakkas riik ise uusi norme looma ja kehtestama, mis oli riigi õigusloome. Neid õigusnorme asus riik tagama
Riik on erilisel viisil orgniseerunud rahvas, mis teostab teataval territooriumil suverräänset võimu. (tähtis) Riigivõimu suverräänsus tähendab seda, et riik on täielikult välispoliitiliselt sõltumatu teistest riikidest ja tema võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus. Teistest riikidest sõltumatu iseseisvus ning võimu jagamattus. Seoses riigi tekkimisega, toimusid teatud muudatused ka ühiskondlikes käitumisreeglites. Tekkisid uued juhtimissuhted ning nende reguleerimiseks oli vaja ka uusi norme. Seega ei olnud võimalik piirduda üksnes seni kehtinud tavaga. Normid tekkisid kahel viisil. Esiteks riik aktsepteeris teatud tavad, mis riigile sobisid ning hakkas nõudma sellise tavaõiguse täitmist. Kuna tavanormid muutusid õigusnormideks, siis tekkis ka uus nähtus- tavaõigus. Teine viis oli, et riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist. Seega riik hakkas ise tegelema õigusloomega
1. avalik võim 2. territoorium, millel see võim kehtib 3. rahvas, kes elab sellel territooriumil ja allub riigivõimule Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, mis teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigi suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidesttäielik iseseisvumine. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ka ühiskondlikes käitumisreeglites. Tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Seni kehtinud tavad ei saanud riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kaht viisi: 1. riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2. riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist(riigi õigusloome). Riik tagas nende käitumisreeglite kasutamise ja täitmise riiklike sunnivahenditega. Tekkis täiesti
huvigrupid). Kaasaja riikidevahelisi suhteid iseloomustab globaliseerumise protsess, selle laienemine üle riigipiiride (väljendub rahvusvaheliste organisatsioonide tekkimises ja tegevuses, mis seovad kohustuslike reeglite süsteemi maailma erinevaid riike, suunates nii organisatsiooni tervikuna kui selle liikmesriike üksikult kogu inimkonna ees seisvate probleemide ühisele lahendamisele. Toimusid muutused ka käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. ÕIGUSE TEKKIMINE – uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid (normid) kujunesid kahtviisi: 1. riik aktsepteeris tavasid, mis mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues tavaõiguse 2. riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist 1 Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. 2
teiseseid (sõltuvad kujundusviisilt ja volitustelt esmasest) riigiorganeid. Moodustamisviisi järgi valitavaid (Riigikogu) ja mittevalitavaid (Riigikogu ja president nimetavad ametisse kõrgemaid ametnikke, kaitseväe juhataja määrab ametisse kaadriohvitsere). Volituse ajalise kestuse järgi alaline (nt Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu) või ajutine (nt Riigikogu uurimiskomisjon, valitsuskomisjon, ekspertkomisjon). Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Ühiskonna juhtimissuhted vajavad reguleerimiseks norme ja aktsepteerivad tavasid, mis talle sobivad ja nõuavad nende täitmist (tavaõigus). Riik loob sisult uusi norme ja kehtestab neid (riigi õigusloome). Riik annab läbi õiguse temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu, õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele
See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine, 2) selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel, ja 3) võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Koos riigi tekkimisega tekkisid ka uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid (normid) kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse; 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga.
annaabi.ee 
