Miinused: Austus Suhtlemine Karjääriredeli tipp Majanduslikult hästi kindlustatud Loobumine isiklikest huvidest Suur vastutus töötajaskonna ees Suur töökoormus Juhtimisstrateegia Analüüs Strateegia väljatöötamine Strateegia elluviimine Kontrollimine ja hindamine Juta juhiks saamine ja saavutus Lapsepõlv:arst või müüja Elukaaslasega ühiselt Haridus:Väimela loodud ettevõtte ,mis NäidisSovhoosTehnikum pakun toitlustamise ja Elukutse:veterinaarvelsker(kes majutamise teenust keri) Täiendkoolitus:3kuuline ärikoolitus ja kokakursus Töökogemus:10 aastat
tõhususe ja/või paindlikkuse, keskkonnasäästlikkuse või turvalisuse tõus. SLAID 7 Pehmed uuendused - on näiteks organisatsiooni uuendused. see on oluline muutus ettevõtte äripraktikas, töökohtade struktuuris või suhtlemises teiste ettevõtete/asutustega, eesmärgiga tõsta ettevõtte innovatsioonivõimekust ja parandada majandusnäitajaid (nagu kvaliteet, tulemuslikkus jm). . Organisatsiooniliste uuenduste alla ei kuulu: -- juhtimisstrateegia muutused, millega ei kaasne organisatsioonilise struktuuri muutus; -- uue tehnoloogia kasutuselevõtt ühes ettevõtte allüksuses (näiteks tootvas üksuses), sel juhul on ennemini tegemist protsessiinnovatsiooniga. ja teiseks turunduslikud uuendused: näiteks reklaamimine või nimede brändistamine. SLAID 8 Et arendada tootearendust toiduainetööstuse ettevõttes tuleks: töötajaid koolitada tootearenduse teemal; täiustada laboreid ja muid tehnilisi vahendeid;
Põhjus: Turgu ei uuritud piisavalt, klientide soovidega poldud kursis. Põhirõhk pandi kioski müügile. Tagajärg: Oodatav müügitulu jäi kasinaks, lisaks tuli teha lisa investeeringuid kodukandeks. Tunnus: Puudus piisav lugejaskond, spordipäevalehe ostmiseks. Põhjus: Ei uuritud klientide huve ja eelistusi, spordifanaatikute puudus. Tagajärg: Vähene müügitulu. Probleemi valdkond: Konkurentsistrateegia vale valik, ettevõtte juhi Riho Kullassepa vale juhtimisstrateegia. 2. OLUKORRA ANALÜÜS Pankroti ära hoidmiseks oleks tulnud ettevõtte juhil Riho Kullassepal lähtuda strateegilise juhtimise 9-astmelisest protsessist, mis sisaldab planeerimist, rakendamist ja hindamist. Situatsioonist on aru saada , et Rihol jäi tegemata eeltöö, peamine eesmärk oli turu liidri positsiooni saavutamine. Tehes suuri kulutusi ja lootes oma projektile edu. ,,isikliku autoga liikuvad inimesed eelistasid kodukannet, Eestis polnud piisavalt
- Töövõimeline, töökas ja arenev - Töötajate kvalifikatsioon ei ole meeskond. piisavalt soovitud tasemel. - Võimalused kaasata koostöö- - Tööliste vähene motiveeritus partnereid teadmisi jagama. koolitustel osaleda (tööde tähtajad). - Pidevalt arenev majanduslik baas. - Sisekoolituste korraldamise vähene - Kvaliteetne juhtimisstrateegia. oskuslikkus. - Ettevõttesisene karjäärivõimalus - Töötajate omavaheline infovahetuse - Järjepidev tootearendus puudulikkus - Kliendipõhilised lahendused - Vastamine kõrgetele kvaliteedistandartitele Võimalused Ohud - Uute tehnoloogiate ja materjalide - Ebastabiilsus nõudluses
Dünaamiline programmeerimine kujutab endast mitmesammulist optimeerimismeetodit. DP ülesanne peab rahuldama tingimusi järelmõju puudumine ja sihifunktsiooni aditiivsus. Järelmõju puudumise nõude täitmine võimaldab ülesande jaoks formuleerida Bellmani optimaalsus-printsiibi: missugune ka poleks süsteemi olek enne järgmist sammu, tuleb antud sammul valida juhttoime selliselt, et tulu sellel sammul pluss optimaalne tulu kõikidel järgmistel sammudel oleks maksimaalne.(optimaalne juhtimisstrateegia, mis koosneb juhtimistest järjestikkustel sammudel U=u1+u2+...) DP ülesande lahendamine: Optimaalse juhtimisstrateegia leidmiseks tuleb kõigepealt määrata optimaalne juhtimisstrateegia sammul n , siis kahel viimasel sammul, kolmel viimasel sammul jne kuni esimese sammuni välja. Niisiis alustatakse lahendamist optimaalse lahendi leidmisel viimasel sammul - n. Selleks on vaja teha mitmesuguseid oletusi selle kohta, kuidas võis lõppeda eelmine samm. Seda arvestades
,,kuubipuu" põhimõttel, mida analüüsi eesmärgil kasutavad suuremad ettevõtted. Koosneb kasutajaliidesest, OLAP serverist ja algandmete kogudest (andmeaitadest). operatsioon(i)analüüs matemaatiliste mudelite kasutamine väljavaatega luua kvantitatiivne baas taotletavate eesmärkide optimaalse lahenduseni jõudmiseks (operations research) optimeerimine mingi majandusliku või muu protsessi jaoks parima teostusviisi või juhtimisstrateegia leidmine (optimization) osatasakaalu analüüs üksikute otsustusüksuste (nt isikute või ettevõtete) ja isoleeritud üksikturgude uurimine tinglikul eeldusel, et neil pole mingisugused seosed ei teiste isikute, ettevõtete või turgudega ega kogu majanduse kui tervikuga (partial equilibrium analysis) otsuseanalüüs analüüs, milles kasutatakse otsustepuud, tõenäosusi ja tasuvust otsuste langetamise hõlbustamiseks alternatiivsete strateegiate olemasolu korral
kasvu tingimustega ehk protsesside ja nähtustega, mis võivad kiirendada või aeglustada tootlikkuse kasvu ning mis ettevõtte suhtes on vaadeldavad kui objektiivsed välised tegurid. Samuti tuleb arvestada tootlikkuse tegureid, mis on ettevõtte poolt reguleeritavad ja kontrollitavad ning millede mõjul muutub tootlikkuse tase ja dünaamika. Tootlikusse tõstmise programmi elluviimine eeldab teatava organisatsioonilise mehhanismi ja struktuuri ning juhtimisstrateegia olemasolu ettevõttes. Kulude analüüs lähtub sellest, et tootlikkus sõltub muutuv- ja püsikuludest. W= tootlikkus; Q= ettevõtte koguväljund; F=püsivkulud; v=muutuvkulud väljundiühiku kohta. 3. MATERJALIRESSURSSIDE EFEKTIIVSUS Väetis- materjal, mis sisaldab ühte või mitut taimetoiteelementi, mille õige kasutamise soodustab taimede toitumist ja sellega kaasnevat kasu ning mis viib saagi tõusule.
tootlikkuse suurendamise alast tegevust. Ettevõtte madalamatel tasanditel võivad tegutseda nn tootlikkuse rühmad, mis moodustuvad vabatahtlikkuse põhimõttel. Tootlikkuse rühmade koosseisus võivad olla nii töölised kui ametnikud, kes tegelevad mitte ainult otseselt tootlikkuse ja toodangu kvaliteedi tõstmise võimaluste otsimisega, vaid ka töö ja tootmise ratsionaliseerimisega ning ka töösuhete kvaliteedi parandamisega. Tootlikkuse kasvu kvaliteetne juhtimine eeldab vastava juhtimisstrateegia olemasolu, mis võib üldjuhul koosneda kuuest astmest: x tootlikkuse probleemide määratlemine x tootlikkuse taseme mõõtmine x tootlikkusalaste eesmärkide määramine x tootlikkuse suurendamise abinõude plaani (TTP) koostamine x TTP evitamise kontroll x tootlikkuse kasvu kontroll. Tootlikkuse tõstmise põhimõtted: x arenda välja selline tootekogum, mis järjekindlalt annab kogutootlikkuse ja turuosa suurima kasvu
lahendada kriisiolukordi. Selle väite aluseks on arvamus, et kaasaja pangad on oma klientidele igakülgselt kindlustatud ja turvalised partnerid, mitte aga mingid lohutajad. Panga juhtkonna ülesanne on finantsjuhtimise valdkonnas defineerida selged finantskriteeriumid, mille aluselt kontrollitakse perioodiliselt pangapoliitikas formuleeritud eesmärke ning juhtimisstrateegiaid. Samuti hinnatakse strateegilise poliitika ja juhtimisstrateegia rakendamise taktikalisi võtteid. Sellised perioodilised hindamised annavad juhtkonnale võimaluse hinnata muutusi ning arenguid panga tegevuses ja veenduda, kas kavandatud tegevused on realiseeritavad. PANGA TEGEVUSE HINDAMISKRITEERIUMID (HINDAMISSUURUSED) Likviidsuse juhtimise tulemuse hindamiseks kasutatakse erinevaid suhtarve, kuid kõigi nende lõppeesmärk on väljendada panga võimet, täita oma hoiustajate potentsiaalseid nõudmisi ning
o Monopolide tekkimise oht o Liiga instrumentaalne hoiak, inimlik külg varjus o Tegelikke vajadusi raske hinnata o Teenuse tegelikku maksumust on raske hinnata Teema 4: Tulemusjuhtimine 1.Seletage mõisteid: väljundi (output) hindamine, tulemuse hindamine (outcome), tõhusus (efficiency) ja effektiivsus (effectivness). Mida peab arvestama väljundi ja tulemuse hindamisel? Väljundi(output) hindamine- Väljund on nt poliitika või juhtimisstrateegia. Väljundi hindamine on nt. kui mitu patsienti raviti ja vabastati vaimuhaiglast. Tulemuse(outcome) hindamine- Tulemus on see, mis juhtub väljundist. muutus käitumises või tingimustes. Nt. kui mitu % vabastatud patsientidest on võimelised iseseisvalt toimima. o Neil tuleb vahet teha- väljundeid teeb organisatsioon ise, aga tulemus on selle tagajärg.
tootlikkuse suurendamise alast tegevust. Ettevõtte madalamatel tasanditel võivad tegutseda nn tootlikkuse rühmad, mis moodustuvad vabatahtlikkuse põhimõttel. Tootlikkuse rühmade koosseisus võivad olla nii töölised kui ametnikud, kes tegelevad mitte ainult otseselt tootlikkuse ja toodangu kvaliteedi tõstmise võimaluste otsimisega, vaid ka töö ja tootmise ratsionaliseerimisega ning ka töösuhete kvaliteedi parandamisega. Tootlikkuse kasvu kvaliteetne juhtimine eeldab vastava juhtimisstrateegia olemasolu, mis võib üldjuhul koosneda kuuest astmest: x tootlikkuse probleemide määratlemine x tootlikkuse taseme mõõtmine x tootlikkusalaste eesmärkide määramine x tootlikkuse suurendamise abinõude plaani (TTP) koostamine x TTP evitamise kontroll x tootlikkuse kasvu kontroll. Tootlikkuse tõstmise põhimõtted: x arenda välja selline tootekogum, mis järjekindlalt annab kogutootlikkuse ja turuosa suurima kasvu
See kehtib võrdväärselt nii äriettevõttes kui ka ülikoolis või haiglas.331 · Teisisõnu peab juhtimine üha suuremal määral põhinema eeldusel, et juhtimispoliitika aluseks ei saa olla tehnoloogiad ega kasutusalad. Need on üksnes kitsendavad asjaolud. Aluseks peavad olema väärtused kliendijaoks ning klientide otsused selle kohta, kuidas jaotada tarbimiseks mõeldud sissetulekuid. Just need on küsimused, millest juhtimispoliitika ja juhtimisstrateegia peavad üha suuremal määral lahtuma.332 9.1.6. Kas juhtimistegevus on õiguslikult reguleeritud? Juhtimine tegeleb nii teoorias kui praktikas juriidilise isiku, üksik ettevõttega olgu selleks siis äriühing, haigla, ülikool vms. Juhtimistegevuse ulatus on seega õiguslikult defineeritud. See on alati olnud ja on ka tänapäeval peaaegu universaalseks eelduseks.
sursside kasutamise eesmärgistatud ja põhjendatud juhtimist. Kulujuhtimise all mõeldakse ka ettevõtte juhtide tegevust kulude planeerimisel ja kontrollimisel. See hõlmab ühtlasi ka tegevusi kulude vähendamiseks. Kulujuhtimisel on võtmeroll ettevõtte juhtimisstrateegia kujundamisel ja rakendamisel. Juhtides oskuslikult ressursside kasutamist sisendis juhitakse kulude tekkimist, nende muutumist toimingutes ja protsessides teatud ajal. Juhtimise resultaadina saadakse tulemus väljundis, kus toodete ja/või teenuste kulutase on ohjatud.
annaabi.ee 
