· kontroll firma ja selle osade (allüksuste) jälgimine, et tagada nende tegevuse vastavus eesmärkidele ja plaanidele · otsustamine ratsionaalse valiku tegemine alternatiivide vahel. Otsustamine ei ole omaette juhtimisfunktsioon, see on pigem kõiki juhtimisfunktsioonide eraldamatu koostisosa (Alver, Reinberg 2002: 12). Kõik juhtimisotsused tuginevad infole ning juhtimisotsuse kvaliteet sõltub omakorda info kvaliteedist. Kavandamise ja kontrolli tsükli igal astmel on juhile suureks abiks arvestusinfo. Kavandamise väljundiks on eelarved (plaanid), mida koostavad arvestusspetsialistid. Seejärel võrreldakse eelarveid tegelike tulemustega, et teha kindlaks potensiaalsed probleemid. Arvestusinfo on äärmiselt oluline igapäevaste äriotsuste langetamisel (näiteks hinnakujunduses, varude juhtimises jne). Veelgi
7. Otsustamise definitsioon. Otsustamisel määratlevad juhid oranisatsiooni probleemi (vastuolu tegeliku ja soovitud olukorra vahel) ja teevad valiku eri lahenduste vahel. 8. Planeerimise etapid. a) Olemasoleva situatsiooni analüüs.Kõige enam kasutatav tööriist SWOT analüüs. b) Eesmärkide määeatlemine ja sõnastamine. c) Valiku tegemine alternatiivide vahel. d) Plaani formuleerimine. 9. Juhtimise faasid. a) Probleemi defineerimine (diagnostika ); b) Probleemi lahenduse(juhtimisotsuse) väljatöötamine; c) Juhtimisotsuse elluviimine. 10. Juhtimise objekt ja subjekt. Juhtimise objekt: Kõige üldisemal tasemel vaadeldakse ettevõtte juhtimise mudeleid,kuid erinevus võib olla selles, missugust ettevõtte allüksust või alamprotsessi üks või teine mudel käsitleb. Juhtimise subjekt : Konkreetselt kes mida otsustab ja/või teostab. 11. Juhtimise võrkmudel(Managerial Gird ). Eristatakse 5 juhtimisstiili:
Teoreetiliselt eeldatakse, et otsustaja samastab enda juhitava protsessiga, st süsteemi kui terviku ja otsustaja kasulikkusefunktsioonid on otses tugevas seoses. Juhtimise praktikas peab aga iga otsustaja arvestama vajadusega rajada suhted sõltumatute partneritega lepinguliste tingimuste (sealhulgas motiveerimismehhanismide) süsteemile, mis suunaks kõiki partnereid valima otsustajale kõige kasulikuma tegevusvariandi. Kõigist aspektidest kooskõlalise põhjendatud juhtimisotsuse vastuvõtmise aluse peab looma adekvaatse protsessi toimimise analüüsiga. Majandusanalüüsi teoorias ja praktikas ei tegeleta üldjuhul piisavalt juhitava protsessi olemusest (endogeenselt) otsuse ettevalmistamise tähtsate elemementide eesmärgi ja alternatiivide tuletamisega, vaid taotletakse konkreetsete tehniliste ülesannete lahendamist. Erinevate juhtimisfunktsioonide (planeerimine, kontroll, motiveerimine,
hävitamiseks või avalikku arhiivi üleandmiseks nimetatakse dokumendi elukäiguks. Elukäigu määravad kindlaks toimingud, mis dokumentide haldamiseks sooritatakse. Dokumendi elukäik jagatakse tinglikult kolmeks etapiks vastavalt sellele, kui tihti kasutajatel tekib dokumente järele vajadus aktiivne, väheaktiivne ja mitteaktiivne etapp. Dokumendi elukäigu aktiivne etapp on aeg, mil toimub dokumendiga seotud asja ajamine, näiteks juhtimisotsuse vastuvõtmine või ülesande täitmine. "Aktiivseks" nimetatakse seda põhjusel, et dokument osaleb asjaajamises ja asutuse töötajad kasutavad seda tihti. Aktiivne etapp hõlmab dokumendi loomist või saamist, registreerimist, toimikusse paigutamist ja kasutamist asutuse jooksvate küsimuste lahendamisel. Väheaktiivses etapis kasutatakse dokumenti harvem, kuna sellega seotud vahetu asjaajamine on lõpule jõudnud. Dokumenti võib vaja minna uue, mingil kombel seotud ülesande täitmisel
spetsiifilised töövahendid nagu matemaatilised meetodid. Otsuse analüütilise ettevalmistamise organisatsioon ja vastavate tegevuste kogum moodustab kokku juhtimise infotöötlussüsteemi. Infotöötlussüsteemis ettevalmistatud otsustusinfo peegeldab juhitavat protsessi püstitatud ülesande lahendamiseks vajalikul viisil. Juhi huvidest, kogemusest ja intuitsioonist lähtuvalt analüüsitakse seda infot, et välja tuua konkreetse juhtimisotsuse tegemiseks olulised aspektid ja seosed. - Esiteks on juhtimisülesande püstitus, siis leitakse alginfo juhitava protsessi seisundi kohta, andmeid sise- ja välistingimustest. Võetakse kasutusele matemaatilised modeleerimismeetodid, luuakse juhitava protsessi mudel, kasutatakse erinevaid matemaatilisi eksperimenteerimismeetodeid, tehakse majandusanalüüs. 6
matemaatiliste seoste järgi: *funktsionaalsed(determeneeritud), *stohhastilised asukoha hindamise kriteeriumid(tulu, sotsiaalsete teenuste hulk, lähedus tarbijale, kulud majanduslikku põhjendamist ja sobiva alternatiivi valimist mitmete võimaluste seast. (juhulikkust arvestavad), *lineaarsed,*mittelineaarsed:-kitsendusega/ kinsenduseta kokku, tööjõud, infrastruktuur ja kommunikatsioonid, hankijad, ärikliima, maj. ja pol. Juhtimisotsuse liikid * intuitiivsed stohhalised otsused *ratsionaalsed stohhastlised mudelid, -multiplikatiivne/aditiivne 4.aja arvestamise järgi(3 ajahorisonti: *lühiajaline-1 stabiilsus, maksundus, ametiühingud, õkoloogia); 2)identifitseeritakse tähtsust omavad otsusused *optimalsed..
huvigruppidele organisatsiooni eesmärke ja sellega seotud olulist infot. Tulemusjuhtimine aitab leida erinevates organisatsiooni protsessides kokkuhoidmise võimalusi (samal ressursi tasemel, rohkem teenuseid, vähemaga rohkem jne). Tulemusjuhtimine aitab koguda organisatsiooni juhtidele vajalikku olulist ja tõest informatsiooni organisatsiooni kohta, mis on omakorda aluseks informatsioonipõhiste juhtimisotsuse langetamisel. Tulemusjuhtimine annab võimaluse tõenduspõhisele informatsioonile tuginedes määratleda organisatsiooni tegevuse mõju ning selle maksumust e kuluefektiivsust. Lisaks annab tulemusjuhtimine hea võrdlusmomendi organisatsiooni edasise arengu hindamiseks. Eelkõige tulemusjuhtimise rakendamise alguses võivad ilmneda mõned nö tüüpprobleemid: Informatsiooni kogumise ja tõlgendamise keerukus – tulemusjuhtimise
nimetatakse dokumendi elukäiguks. Elukäigu määravad kindlaks toimingud, mis dokumentide haldamiseks sooritatakse. Dokumendi elukäik jagatakse tinglikult kolmeks etapiks vastavalt sellele, kui tihti kasutajatel tekib dokumente järele vajadus aktiivne, väheaktiivne ja mitteaktiivne etapp. Dokumendi elukäigu aktiivne etapp on aeg, mil toimub dokumendiga seotud asja ajamine, näiteks juhtimisotsuse vastuvõtmine või ülesande täitmine. "Aktiivseks" nimetatakse seda põhjusel, et dokument osaleb asjaajamises ja asutuse töötajad kasutavad seda tihti. Aktiivne etapp hõlmab dokumendi loomist või saamist, registreerimist, toimikusse paigutamist ja kasutamist asutuse jooksvate küsimuste lahendamisel. Väheaktiivses etapis kasutatakse dokumenti harvem, kuna sellega seotud vahetu asjaajamine on lõpule jõudnud.
4) kommunikatsiooni motiveerimine, et näidata oma tegevuse eesmärke ja saavutatud edu. Kuna juhtimisarvestuse aruandeid kasutab ainult konkreetse organisatsiooni juhtkond, ei ole aruannete koostamise ega esitamise osas kehtestatud mingisuguseid üldiseid kohustuslikke arvestusprintsiipe. Juhtimisarvestuse süsteem tuleb organiseerida organisatsioonil endal, silmas pidades lahendamist vajavaid probleeme. Suurimaks väljakutseks juhtimisarvestuse puhul ongi konkreetse juhtimisotsuse tarvis kõige sobivama arvestusinfo leidmine. Kui juhtimisarvestust ei peeta vajalikuks, võib see organisatsioonis ka täiesti puududa. Tabel 1. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse võrdlus TUNNUS FINANTSARVESTUS JUHTIMISARVESTUS Eesmärk Info firma finantsseisundi ja Info ettevõtte juhtidele äritegevuse tulemuste kohta planeerimiseks, juhtimisotsuste
15. Kaasamine, kaasamise vormid ja meetodid Töötajate kaasamise või osalemise all peetakse silmas töötaja võimalust osaleda otsustamisel ettevõttes sõltumata töötaja positsioonist. Töötajate kaasamise vormid on: informeerimine (enne või pärast otsuste tegemist), konsulteerimine (töötajate arvamuse küsimine) kaasotsustamine (töötajatele otsustusõiguse andmine) Töötajate kaasamise tulemuslikkus sõltub kahest dimensioonist: juhtimisotsuse tähtsus ja töötajate mõju. Juhtimisotsuste tähtsus: Mida kõrgema tasandi juhtimisotsustesse töötajaid kaasatakse (strateegilised, operatiivsed), seda intensiivsem on kaasamine: · Strateegilised eesmärgid, struktuur, investeeringud, ühinemised · Taktikalised tehnoloogiad, töökorraldus, palgasüsteem · Operatiivsed allüksuse tasandil · Töötajate heaolu puudutavad keskkond, puhkamis-, söömisvõimalused Töötajate mõju otsustele:
väliskeskkond võib olla muutunud. Kaubandusjuhtimise õppeaine ülesandeks ongi õpetada Teid välja töötama ja ellu viima efektiivseid juhtimisotsuseid olenevalt kaubandusettevõte tegutsemise konkreetsetest tingimustest. Kaubandusjuhtimine näeb ette kaubandusettevõtte probleemide lahendamiseks juhtimisotsuste väljatöötamisel mitmekülgse lähenemise ja alternatiivlahenduste väljatöötamise. See eeldab, et iga juhtimisotsuse ettevalmistamisel tuleb arvestada ka alternatiivsete tegutsemisvõimalustega. Valiku tegemine alternatiivsete lahenduste olemasolu korral nõuab otsustamisel objektiivsete hindamiskriteeriumite süsteemi väljatöötamist, mis tagaks ettevõtte heade majandustulemuste saavutamise. Selliste hindamiskriteeriumite valiku peab iga kaubandusettevõte tegema iseseisvalt. Kaubandusjuhtimine peab olema suunatud kaubandusettevõtte arengu strateegiliste eesmärkide saavutamisele.
annaabi.ee 
