Minu jaoks suurimaks probleemiks filmi vaadates oli see, et film oli mustvalge, mis tegi minujaoks liiga süngeks. Samuti ei ole ka veidrad grimassid minu sorti huumor, need pole isiklikult mind kunagi naerma ajanud. Veel oli segav faktor minu jaoks see, et film justkui näitas, eestlaste esivanemad olid väga juhmid, ahned ja enesekasupüüdlikud. Mis oli natukene solvav mulle kui eestlasele, inimesed on erinevad aga antud filmis tembeldati eestlaste esivanemad kõik ühtemoodi juhmiks ja ainult enese heaolu peale mõtlevateks. Kokkuvõttes võin öelda, et mulle film ikkagi ei meeldinud. Just nimelt tänu nendele grimassidele ja eestlaste esivanematest juhmide ja ahnete inimeste mulje jättis. Kuid samas oli mul alati filmi huvitav vaadata, nii et võib öelda, et tegemist oli siiski väärt filmiga. Kuna filmi vaadates ei olnud mul kordagi igav.
Faust: Mida?(kohkudes) Sul on õigus! Oma peegelpildis näen ma hoopis midagi harjumatut. Kas see olen tõesti mina? Mul pole meeles millal ma kunagi niisugune välja nägin. Endale tundub nagu oleksingi sündinud täiskasvanuna. Ei mäleta ma oma noorusest midagi. Mefistofeles: Äkki mu kallis härra kasutab võimalust? Faust: Mida sa vanapagan selle all mõtled? Mida sa täpselt silmas pead? Mefistofeles: Olete te ju noor. Faust: Olen sellest aru saanud. Pead sa mind juhmiks? Mefistofeles: Ei ,mitte seda. Just vastupidi mu isand. Pole ju mitte keegi saanud sellist võimalust nagu teie. Kõik küll unistavad sellest, aga täide see ei lähe. Kas härral pole olnud unistusi sellest, et ta saaks uuesti noor olla ja teha midagi enneolematut? Faust: Kui aus olla, siis võin vastata jaatavalt. On olnud noorena minu elu unistus lennata. Ma tean, et see kõlab nagu oleks ma idioot. Ma tean, et inimesed pole loodud lendamiseks. Ainult lindudel on see privileeg
noortest meestest ja sünged tormijärgsed umblained nõudsid aina uusi ohvreid. 6. ,,Milleks need kolmekuised passidki siis praegu nii kergesti antakse, sõelumine ja puhastamine tuleb hiljem. Oleme neil ju nüüd nii kindlalt käpa all, aega küllalt." 7. ,,Venelased, need on lollid, nendega on lihtne, aga need kuradi oma kommunistid. Juhtuvad jälile, muud pole. Või näeb keegi ja saab kadedaks. Praegu on küll kõik veel nii juhmiks ja tuimaks löödud, keegi ei oskagi kaebamisele ja nuhkimisele mõelda." 8. ,,Pea mu sõnu meeles- meie oleme esimesed, kes tõmmatakse liistule, ja meile ei kingita vähimatki. Saksa armeed saad vabandada sundmobilisatsiooniga. Soome armeed aga mitte, ja meie vabatahtlik tagasitulek kodumaale punaste vastu võitlema- see on surmapatt." 9. ,,Praegu saan vanade pattude pärast, loodan, et Soome- asjani ei jõua. Endine vihavaenlane otsis mu üles
Teada on, et mees lasi ta ka 1940. a. tappa.1 Pärast Trotski eksiili saatmist liikus Stalin järgmiste Kamenevi ja Zinovjevi juurde ja kõrvaldas ka nemad nad parteibüroost välja visates. Sellele järgnes pöörane isikukultus Stalin oli saavutanud ainuvõimu ning algas uus ajastu. Võib tekkida küsimus, miks just Stalin? Kõikidest võimalikest järglasekandidaatidest oli Stalin ilmetuim. Oli ta ju pidevalt olnud Trotski varjus. Teda peeti lausa juhmiks ning kutsuti keskpäraseks. See kõik osutus aga mehe alahindamiseks: tema leebe ilme taga oli peidus halastamatu poliitik, kes otsis pidevalt võimalusi juhipositsioonile pääseda. Ajaloolased on Stalini isikuomadustes ühel nõul; välja võib siin tuua McCauley seisukoha: "Ta oli väga osav poliitik, suurepärase taktikalise vaistuga, ta suutis äärmiselt hästi teiste käitumist ette näha ning oli eksimatu silm inimeste nõrkuste äratundmisel."2
laialivalgumise. ,,Talulastes" (I 1939; II, pealkirjaga ,,Kodutalu" 1940) vastandatakse jällegi maa tervet eluviisi laostuvale linnale. Nõmmesoo suurtalu on laokile jäänud vana peremehe ebamajanduslikkuse tõttu ning laste koolitamine on toodud talule tohutud võlad. Talu päästjaks saab pere noorim poeg Jaan, keda kujutatakse ideaalse peremehena. Kiindumuse pärast talutöösse peetakse Jaani saamatuks ja juhmiks, kuid tegelikult on ta taibukas ning kalkuleeriv peremees. ,,Talulastes" kohtame samasugust tööpaatost nagu ,,Kurgsoos" ja ,,Maas", kuid sellel puudub endine veenmisjõud. Taluelu kujutamine on pidulik ja kriitikavaba. Veelgi ühekülgsem on ,,Talulaste" pilt pahelisest linnaelust. Romaanis näeme episoodiliste kujudena paljusid agulielanikke, keda on aga valgustatud autori tendentsliku ,,miks ei lähe maale"-vaatenurga alt
Sinu kõrval. Sinu käte vahel." ,,Sa olid tundmatul maal. Sa olid mu kõrval, kuid olid must kaugemal kui Siirius. Kui sa päeval ära oled, siis ei tähenda see midagi; päeva kohta tean ma kõik. Aga kes teab midagi öö kohta?" ,,Ma olin su juures." ,,Sa ei olnud mu juures. Sa ainult lamasid mu kõrval. Kust võibki inimene teada, missugusena ta tagasi tuleb, sealt kontrollivabalt maalt? Tuleb sootuks teisena ega tea seda ise."" Lk 218,,,,Armastus teeb naise teravmeelseks, mehe aga võtab juhmiks."" Lk 227"Linnuke, mõtles Ravic. Istub veel minu okstel, aga tiivad juba valmis lendu tõusma." /---/ ,,...kõige kergemini kaotad, mida sa käte vahel hoiad ei iial seda, mille ise maha jätsid." Lk 228,,Milleks oli ta ülepea Antibes'i sõitnud? Neetud nõrkus, muud midagi. See sööb pikkamisi ning tasahilju end sisse, ja sa märkad seda alles siis, kui tahad temast vabaneda ja jaksust tuleb puudu. Morozovil oli õigus. Kõige kindlam viis naist kaotada oli see, et näitad
Jürka oli pannud just sellise kindla rihma vööle, et saaks seda käe ümber kaitseks mässida kui läheb ettenähtult oma teits karu tappma. Jürka tahtis ja lootis, et elu läheb rahulikumaks nüüdsest alates. PEATÜKK SEITSE Elu seda aga ei teinud, politsei kas kirikuõpetaja kaudu vöi oma tarkusest vöttis Jürka menetluse jälle ülesse. Jürka vastas siinkanids uuele uurijale kõik küsimused ausalt ära aga teda peeti juhmiks ja neile tunuds, et Jürka neid tillist tõmbab rääkides Peetrusest saadud vale isikutõendist ja oma tuleku paigast ja kuidas kõik see põhjendab Lisete kahtlast kadumist. Arutleti ka kirikuõpetajaga kes heitis posut valgust Jürka usuliku maailmavaatesse, tema aravtes oli iseküsimus kas usulik tõde on küllalt ametnikude jaoks. Tagasi Jürka juulde tulles ärrituti politsei poolel kuid saidi teada, et Jürka pikemat aega Antsu heaks on töödanud. Antsuga rääkides lubas see
rahuldamiseks armu ühtki sorti vägivallale, mille sooritamiseks kodanike vastu neile vaid avanes võimalus; ja kõigil neil olid sünged lõpud, välja arvatud Severusel, kelles oli nii palju vahvust ja võimekust, et sõdurite sõprust säilitades - ehkki rõhudes samal ajal kodanikke - suutis tema ühtesoodu õnnelikuna valitseda, kuna tema väljapaistvad omadused muutsid ta sõdurite ja kodanike silmis nii imetlusväärseks, et viimased jäid omamoodi juhmiks ja jahmunuks ning nood teised aupaklikuks ja rahulolevaks. 20. Et selle mehe ettevõtmised olid suursugused ja vastse valitseja kohta tähelepanuväärsed, tahan kirjeldada mõne sõnaga, kuivõrd hästi oskas tema kasutada ära rebase ja lõvi maski - nagu eespool nimetasin, on valitsejal tarvis nende loomust järele aimata. 21. Saanud teada keiser Julianuse otsusekindlusetusest sisendas Severus armeele, mille juhiks ta
sai muu hulgas mainitud, kuidas mingi suvaline tuvi püüdis teiselpool klaasakent üht ônnetut papakoid vägistada. See meenutab mulle, kuidas K., olles mures oma protsessi pärast, tuhnis kohtusaali otsides läbi kümneid kortereid, ennast samal ajal tisler Lanzina esitledes. Sellised ootamatud ja môinikord ka humoorikad nüansid annavad tihti lugemisel vajaminevat särtsu ja jôudu juurde. "Triumfikaar" Armastus teeb naise teravmeelseks, mehe, aga võtab juhmiks. Tegevuskohaks on Pariis. Teose peategelaseks on saksa pagulane Ravic, kelle õige nimi on Ludwig Fresenburg. Ta on arst ja töötab illegaalselt ühes kliinikus. Ravic ja Joan kohtuvad juhuslikult ühel õhtul Seine`i jõe sillal ja nende kohtumisest areneb ebatavaline armastuslugu. Kohtumise õhtul on Joan endast väljas, kuna tema mees on hotellitoas ära surnud. Ravic ei jäta naist tänavale hooletusse vaid viib ta oma hotelli ning
» «Kuule, ema, ilma sinuta oli meil siin üsna mõnus istuda,» ütles Priidu haigutades. «Vait!» kärgatas ema. «Sina-seisad alati tema eest, aga sellele sa ei mõtle, et ta sinu kurrvaim on. Ilma temata oleksid sina ammugi kõikide viisakate noorsandide sõber ja Maria peene antvärgi pruut. Mis ta siin varitseb? Mis sa meist tahad, sepp? Oled sa tõesti nii juhm, et sa Mariat omale loodad saada?» «Olen ikka nii juhm,» ütles sepp rahulikult. «No siis jää ka juhmiks!» kilkas Krõõt. «Sina, närukael, julged saksa rätsepat pilgata? Kas sa tead ka, mis see tähendab: saksa rätsep? Temal pole muud vaja kui sinu peale kaevata, ja sind pannakse tulist rauda kandma ja puuakse võllasse. Oma põlvede peal pead sa temalt andeks paluma, et teda oled pahandanud.» «Oleks ta seda selge sõnaga nõudnud, eks ma seda siis vist oleksin teinud,» naeratas sepp. «Aga ta pani plagama,» lisas Priidu juurde.
annaabi.ee 
