ÜLEVAADE VALGUSTUSAJASTUST 17.-18. sajandit tähistatakse vaimses mõttes valgustusena. I.Kant annab meile valgustuse klassikalise definitsiooni 1783 a.: "Aufkärung ist der Ausgang des Menschen aus seiner selbst versuldeten Unmündigkeit.Unmündigkeit ist das Unvergögen, sich seines Verstandes ohne Leitung eines anderen zu bedienen." - "Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest." "Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Ise ollakse selles alaealisuses süüdi, kui põhjuseks pole aru puudumine, vaid puuduvad otsusekindlus ja mehisus, kasutamaks oma aru kellegi teise juhatuseta." "On nii mugav olla alaealine. Oleks mul aru asemel raamat, südametunnistuse asemel hingekarjane, minu enda asemel kirjutaks mulle eluviise ette arst jne, siis poleks mul tarvis end üldse vaevata." 1740 ütleb üks autoriteetne leksikon: "Filosoof on inimene, kes oma vabaduse-usus asetab
Mis on valgustus? Immanuel Kant Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest. Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Kandi arvates enamik inimesi ei loobu alaealisusest kuna nii on mugav ja vastasel korral peaksid nad ise otsuseid lengetama. Laiskus ja argus on põhjused, miks nii suur osa inimestest, jäävad siiski meelsasti eluks ajaks alaealiseks ning miks teistel on nii kerge nende eestkostjaks hakata. Raske on igal üksikul inimesel eraldi välja rabeleda talle peaaegu loomuomaseks saanud alaealisusest. See on talle koguni meeldivaks
jõudmisest hoidumiseks. Mitte kunagi ei tohiks tegutseda südametunnistuse vastu, isegi siis, kui seda nõuavad riiklikud huvid. Kui teed midagi, mis südames õigena ei tundu, peaks selle tegemise lõpetama, sest muidu tuleb pärast südametunnistuse valude käes kannatada. Siiski ei või südametunnistust alati usaldada. Miks? Kui meie südametunnistust mõjutavad liiga palju isekad südamesoovid, võib see näidata meile valet suunda. Ja ilma Jumala Sõna usaldusväärse juhatuseta ei pruugi me vahet teha õigel ja valel paljudes tähtsates asjades. Kõigil inimestel on erinevad väärtushinnangud. Mõni inimene elab egoistlikult, niiöelda „läheb üle laipade,“ aga teine persoon hoolib teiste tunnetest ja mõtleb läbi, kas teeb eesmärgini jõudmise nimel teistele haiget. Inimestel, keda keda teiste heaolu ei huvita, puudub arvatavasti südametunnistus. Persoonil, kellel südametunnistus
Nii empirism kui ka ratsionalism, on kaks täiesti erinevat suunda, vastandudes üksteisele. Mõlemal on omad kombed ja uskumused, mis kattuvad väga vähe. Kuid mõlemad pühenduvad nii öelda iseendale, inimese mõttemaailmale ja olemusele, mitte niivõrd maailma asjadele. Empirism ja ratsionalism on valgustuse kaks suunda. Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisusest alaealisusest. Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Seda iseloomustab usk mõistuse kasutamisse ja mõtleva indiviidi võimesse iseennast juhtida., ning distantseerumine traditsioonist ja autoriteedist. Empirismi põhiseisukoht on see, et kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kogemustest. Tunnetuse alusena nähakse siin meelelist kogemust. Tõelised on vaid üksikud objektid ja fenomenid. Teiselt poolt on ratsionalismis seisukoht see, et meie tõsikindlad teadmised pärinevad mõistusest endast ning on tihtipeale kaasasündinud.
Eesti riigi valitsus arvas naiivselt, et neutraliteedi välja kuulutades jäädakse sõjast puutumata. Kuna sõda oli vältimatu ja sellest osa oleksime saanud me kindlalt, tulnuks eestlastel valmistuda partisanisõjaks. Sõjaohtu tundes, oleks pidanud Eesti riik hakkama varustust sõja tarvis koguma hakkama ja seda metsa peidikutesse peitma hakata. Samas sõjaväe juhatus oleks olnud hajutatud. Ennem oleks vaja olnud vaid paari pommi Toompeale ja Kadriorru, et sõjavägi ilma juhatuseta jätta. Minu arvates ongi nii väikese riigi nagu Eesti ainuke võimalus sõjategevuseks partisanisõda, mis võimaldab ka pärast riigi okupeerimist võitlust jätkata. Paljud eestlased läksid metsa pagendusse, sest ei soovitud nii venelaste kui ka sakslaste eest võidelda. Metsavendi oli II maailmasõja ajal pea 30000, kes üritasid ka koostööd teha ühise vaenlase vastu. Tegemist oli effektiivse sõdimisviisiga, millega venelased polnud harjunud
me ei kasuta iseseisvalt oma aru ehk selgitage milles seisneb inimese laiskus ja argus? Inimese laiskus ja argus seisnevad selles, et kõigile meeldib, kui mõeldakse nende eest ning tehakse head otsused nende eest. Ning kui midagi peaks minema halvasti siis ei pea ka ennast süüdistama, sest otsustajaks oli keegi teine. Põhjuseks pole mitte aru puudumine, vaid puuduvad otsusekindlus ja mehisus, kasutamaks oma aru kellegi teise juhatuseta. 3) Selgitage miks ja kuidas teeb vabadus publiku enesevalgustuse peaaegu vältimatuks ja miks ei ole vabanemine saavutatav üksnes revolutsiooni teel? Pigem on võimalik, et publik end ise valgustab, niipea kui vabadus antakse, ongi see peaaegu vältimatu. Leidub ikka mõni isemõtleja, kes heidab endalt alaealisuse ja hakkab seejärel enda ümber levitama isemõtlemiskutsumuse vaimu. Seejuures on oluline, et publik, kes nende eestkostjate poolt ikke alla oli pandud, sunnib nüüd
Valgustusajastule oli iseloomulik ratsionalism, ratsionalistlik maailmakäsitlus. Sügav veendumus, et ideed muudavad maailma, pani valgustajaid ka uusi ideid propageerima, mistõttu seati eesmärgiks hariduse ja teadmiste levitamine- rahva valgustamine. Pandi rõhku laste ja kogu rahva harimisele, kasvatamisele. 27. Kuidas selgitab I. Kant (,,Mis on valgustus?" 1784) Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alateadvusest. Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. ,,Ole söakas kasutama oma aru" valgustuse juhtlause. Valgustatud ühiskonnas saab kõigest avalikult arutleda ilma, et inimeste staatus ühiskonnas seetõttu kannataks. Inimene viibib valgustamatuse seisundis laiskuse ja arguse tõttu. Mõtlemine jäetakse teiste hooleks, sest see on meeldivaks saanud. Inimesed ei suuda alaealisusest välja rabeleda, kuna järgivad teiste poolt loodud reeglistikku, mis ei tekita vajadust ise mõelda. Valgustuse tingimuseks
Alguse saab teaduse ja tehnika arenemine. Valgustus sisaldab agressiivset ja kriitilist vaadet religioonile. Teaduse arenemine läheb vastuollu kiriklike õpetustega. Viha on suunatud ennekõike institutsiooni vastu. Valgustus sisaldab usku humanismi ja progressi ideaali. 27. Kuidas selgitab valgustust Immanuel Kant (,,Mis on valgustus?" 1784). Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest. Ehk võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Puudub otsusekindlus ja mehisus. Alaealisusest välja rabeleda on üksikul inimesel raske. Kuid ikka leidub mõni isemõtleja, kelle ümber koguneb publikut, keda omakorda suruda oma ikke alla. Valgustuse võib publik saavutada tasapisi, kusjuures vaja on vabadust. Ehk oma mõistuse igas suhtes avalikku tarvitust. See peab olema vaba igal ajal. Kant arvas, et 18 saj ei olnud veel rahvas võimeline religiooniasjus hästi kasutama omaenese mõistust teiste abita. Kuid
Selle asemel pidi olema vabatahtlikud assotsiatsioonid. Indiviidi tahtevabaduseks tuleb vabaneda institutsioonidest 2. anarhistid eitavad teooriaid ja ideoloogiaid. Üksikisiku vabadus peab olema üle igasugustest ideoloogiatest. 3. kõikide anarhistlike autorite eesmärgiks valitsemisest vaba ühiskond. Valitsemine on kahjulik. Võisid olla ka kommuunid, aga need pidid olema kordineeritud ilma igasuguse juhatuseta. Anarhistide teoreetikud William Godwin 1793. a ründas kapitalistlikku ühiskonda. Erinevalt paljudest teistest eitas vägivalda. Ühiskonda saab ümber korraldada ainult mõistuse järgi, mis tugineb õigustundele. Tema tütar on Frankensteini looja. Venelastel on samuti kaks kuulsat anarhisti Mihhail Bakunin ja Pjotr Kropotkin. Bakunin võttis osa 1848 a revolutsioonidest. Selle tulemusena sattus Pakunin vanglasse. Oli ka siberis, kust põgenes
Valgustusaeg * Valgustusaeg kestis 17.-18. sajand. -) Immanuel Kant: ("Aufkärung ist der Ausgang des Menschen aus seiner selbst versuldeten Unmündigkeit.Unmündigkeit ist das Unvergögen, sich seines Verstandes ohne Leitung eines anderen zu bedienen.") ,,Valgustus on inimese väljumine tema oma süülisest alaealisusest, alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta." *) Valgustuse definitsioon ütleb, et siiani on inimesed omal süül elanud valgustuseta ning lasknud otsuseid teha autoriteetidel, neid ise tegema. *) Valgustus millest räägitakse on mõistus. -) On nii mugav olla alaealine, oleks mul aru asemel raamat, südametunnistuse asemel hingekarjane ja minu enda asemel kirjutaks mulle eluviise ette arst jne, siis poleks mul tarvis end üldse vaevata." -) 1740 aasta autoriteetses leksikonis seisab: "Filosoof on inimene, kes oma vabaduse-usus
· Laps peab ka füüsiliselt tugevnema. bedienen." I.Kant 1783 · Soovitav lugemus: "Robinson Crusoe" · "Valgustus on inimese väljumine tema · Riigifilosoofia omasüülisest alaealisusest, alaealisus on võimetus · See on teine tee vabaduse saavutamiseks. kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta." · Põhjapanevaks on siin "ühiskondliku lepingu" · Valgustus (Contrat social, 1762) mõiste. · I.Kant "On nii mugav olla alaealine. Oleks mul aru · "Igaüks meist allutab oma isiku osaduskonnale ja asemel raamat, südametunnistuse asemel kõik , mis meil on, ühise tahte kõrgeima juhtimise
annaabi.ee 
