Kõhunääre ja sugunäärmete hormoonid Referaat Juhendaja: Kuupäev Sissejuhatus: Organismi kudede ja elundite talitust reguleerivad lisaks närvisüsteemile erilisedkeemilised ained hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed. Sisenõrenäärmed eritavad hormoone otse verre, sest neil pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Veri kannab näärmetes toodetud hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitust nad mõjutavad. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi ja elundkonna talitlust. Näiteks mitmete hormoonide toime ilmneb juba miljondikgrammilistes hulkades. Isegi väikesed hormoonihulga muutused võivad tõsiselt
Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem 78-93 1. Mis on sisenõrenäärmed? Seganäärmed? Vastus: Sisenõrenäärmed on sellised näärmed, millel pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Eritavad hormoonid otse verre, mis kannab need organismis laiali. Sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. 2. Hormoonide omadused. Vastus: Reguleerivad organismi ainevahetust ja selle talitlust, igal hormoonil on oma ülesanne, väga aktiivsed, toimeaeg on erinev 3. Sisenõrenäärmed (ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised,
Sisenõrenäärmed Näärmed, mis toodavad hormoone, et reguleerida organismi talitlust. Sisenõrenäärmed eritavad hormoone otse verre, neil pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetab. Veri kannab hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitlust nad mõjutavad. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, väga aktiivsed, igal hormoonil on oma kindel ülesanne, erinev toimeaeg, mis ei ole väga pikk. Osa hormoone reguleerib lühiajalist muutust, teised pikemaajalisi protsesse. SNN 1) Ajuripats ehk hüpofüüs kõige tähtsam snn. Paikneb peaajus ning juhib koos
Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed. Hormoonid- Organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad lisaks närvisüsteemile erilised keemilised ained. Reguleerivad organismi ainevahetust. Välisnõrenäärmed - eritavad seedevedelikke või jääk- ja mürkaineid mööda kanaleid (mööda juhasid) konkreetsesse kohta. Neutriit - ehk akson ehk närvikiud on närviraku suhteliselt pikk jätke, mis juhib rakukehast tuleva elektrisignaali sünapsikaudu teise närvirakku või elundisse. Dendriit -Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Insuliin - valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Adrenaliin - eritub verre hirmu, ehmatuse ja viha korral, ergutab südametegevust Tingitud refleks kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul.
SISENÕRENÄÄRMED Sisenõrenäärmed toodavad hormoone, mida nad eritavad otse verre, sest neil pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Veri kannab näärmetes toodetud hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitust nad mõjutavad. Sisenõrenäärmed: ajuripats e. hüpofüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Ajuripats e. hüpofüüs: Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Ta sünteesib ka kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu
suhu teise ülemise molaari (purihamba) piirkonnas suuesikusse. (Ala)lõuaalune nääre kaal u.15g., asub mõlemal pool nägu alalõualuu nurga all, suupõhjalihastest allpool. Juha avaneb suupõhjas keelealusel lihakesel. Keelealune nääre kaal u.5g., asub suupõhjas limaskesta all, suupõhjalihastest ülevalpool, tal on palju väikeseid juhasid mis avanevad suupõhja keelealusel kurrul. Kui palju toodetakse ööpäevas sülge? 1,5L 9. Milliste toitainete lõhustumine algab sülje toimel? Süsivesikud 10. Neelu asend Ühendab suuõõnt söögitoruga ja ninaõõnt kõriga, olles ainsaks kohaks, kus õhu ja toiduteed ristuvad 11. 1. osad ninamine osa e. ninaneel suumine osa, ulatub pehmesuulaest kõri juurdekäiguni
väheneb ka kopsude maht., neis oleva õhu rõhk muutub kõrgemaks kui väliskeskkonnas ja õhk surutakse kopsudest välja. Seega osalevad kopsud hingamises passiivselt, sest sisse ja väljahingamine sõltub paljude lihaste (vahelihase ja roietevaheliste lihaste) tööst. SISENÕRENÄÄRMED HORMOONID: organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad nii närvisüsteem kui ka hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed - näärmed, millel pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Seepärast eritavad nad hormoonid otse verre, mis kannab need organismis laiali. Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid ja nende mõju on pikaajalisem, sest nad jäävad mõneks ajaks vereringesse, enne kui nad lagundatakse. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust ja sele kaudu ka talitlust: hormoon kas algatab või lõpetab, kiirendab või aeglustab ainevahetusreaktsioone vastavas koes või organis. SISENÕRENÄÄRMED:
· käbikeha vähe arenenud nääre, reguleerib organismi rütme · kilpnääre mõjutab erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ja ainevahetuse kiirust · kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust · neerupealsed adrenaliin, ergutab südametegevust, lisaenergia organismile · kõhunääre seedimiseks vajalikud ensüümid, insuliin · sugunääre sootunnuste mõjutamine - eritavad hormoone otse verre, pole juhasid 13. SIGIMISELUNDKOND. LOOTE ARENG NAISE SUGUNÄÄRMED · moodustuvad looteeas · uusi elu jooksul juurde ei teki · munarakud hakkavad valmima murdeeas · valmimine lõppeb 45-50 aasta vanuses · viljastumata munarakk hävib · ja eraldub koos emaka limaskestaga MEHE SUGUNÄÄRMED · ehk munandid · meessuguhormoonid ja spermid · valmimine algab suguküpsuse saabumisega
Põhjustab emaka kaela venitust, vabaneb oksütotsiin, mis stimuleerib emaka silelihaste kokkutõmmet. See on positiivne tagasiside- juba alanud sünnitustegevust võimendatakse uues hormooni kaudu. 2. Piima väljutus rinnanäärmetele (mitte teke!). Oksütotsiin vabaneb lapse huulte puudutusest vastu rinnanibu. Vabaneb verre, jõuab vere kaudu rinnanäärmete juhade silelihastele, mille peristaltilised kokku tõbed viivad piima piki juhasid välja. Oksütotsiini vabanemine võtab aega umbes 30 sekundit- kui rinnaga on toidetud, võib vabaneda tingitud reflektoorselt. 3. Soodustab ematunde teket. Kui rotil kahjustada neuroneid, mis hüpotaalamuses oksütotsiini produtseerib, jätab rott pojad maha. 4. Soodustab paarissuhte teket. Kilpnääre Asub kaela piirkonnas, on 2 sagarat, võib olla ka 3 (on keskel, ei ole mitte kõigil inimsetel).
Kõrvasüljenääre GLANDULA PAROTIS Asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha avaneb suhu teise ülemise purihamba piirkonnas suuesikusse. Alalõuaalune nääre GLANDULA SUBMANDIBULARIS Asub mõlemal pool nägu alalõualuu nurga all, suupõhjalihastest allpool. Juha avaneb suupõhjas keelealusel lihakesel. Keelealune nääre GLANDULA SUBLINGUALIS Asub suupõhjas limaskesta all, palju väikeseid juhasid, mis avanevad suupõhja keelealusel kurrul. Ööpäev 1-1,5L 9. Sülje toimel algab süsivesikute lõhustumine 10. Neel lad. k. PHARYNX Asend Ühendab suuõõnt söögitoruga ja ninaõõnt kõriga Osad Ninamine osa ulatub koljupõhimikust pehmesuulaeni ja ühendav ninaõõnt tagasõõrmete kaudu suuõõnega Suumine osa Ulatub pehmesuulaest kõri juurdekäiguni
Põhjustab emaka kaela venitust, vabaneb oksütotsiin, mis stimuleerib emaka silelihaste kokkutõmmet. See on positiivne tagasiside- juba alanud sünnitustegevust võimendatakse uues hormooni kaudu. 2. Piima väljutus rinnanäärmetele (mitte teke!). Oksütotsiin vabaneb lapse huulte puudutusest vastu rinnanibu. Vabaneb verre, jõuab vere kaudu rinnanäärmete juhade silelihastele, mille peristaltilised kokku tõbed viivad piima piki juhasid välja. Oksütotsiini vabanemine võtab aega umbes 30 sekundit- kui rinnaga on toidetud, võib vabaneda tingitud reflektoorselt. 3. Soodustab ematunde teket. Kui rotil kahjustada neuroneid, mis hüpotaalamuses oksütotsiini produtseerib, jätab rott pojad maha. 4. Soodustab paarissuhte teket. Kilpnääre Asub kaela piirkonnas, on 2 sagarat, võib olla ka 3 (on kesek, ei ole mitte kõigil inimsetel).
tee vedelike läbimiseks papilla duodeni major'ina suurus, kuju ja asend on muutlik sõltub autoplastikast (lihaskihi ampulli ja juhasid ümbritseb sfinkterlihas, mis reguleerib sapi ja kontraktsioon, submooskihi veesisaldus jne) kõhunäärme nõre eristamist - pars inferior suurendavad limaskesta pinda 1/3 võrra - Pars ascendens - Soolehatud villi intestinales
rakutüüpidest. Kudede uurimisega tegeleb histoloogia, seda on tähtis tunda, kuna haigusi diagnoositakse tihti just kudede patoloogia alusel. Kude on rühm sarnase struktuuri ja funktsiooni ning ühtse lootelise päritoluga rakke, mis funktsioneerivad koos mingi spetsiifilise tegevuse elluviimise kontekstis. Kude võib olla tahke (luu), poolvedel (rasv) või vedel (veri). Inimekeha 4 koetüüpi: 1. Epiteelkude katab keha välispindasid ja vooderdab õõnes organeid, kehaõõnsusi, juhasid ning moodustab näärmeid. 3 ülesannet: selektiivne barjäär ainete kehasse või kehast välja pääsemisele näärmeline, rakkudes toodetud nõrede väljumispind kaitsekiht ümbritseva keskkonna mõjude eest Epiteelkoe ja rakkude pinnad: Kõige pindmine ehk apikaalne Basaalne ehk alumine või kõige sügavamal asetsev külg Epiteelkoe tüübid: kattev ja vooderdav epiteel
b. (Ala)lõuaalune nääre (glandula submandibularis) kaal u.15g., asub mõlemal pool nägu alalõualuu nurga all, suupõhjalihastest allpool. Juha avaneb suupõhjas keelealusel lihakesel. Seganääre-sisaldab nii seroosseid- kui mukoosseid näärmeid, mistõttu sekreet on limarikas ja viskoossem. c. Keelealune nääre (glandula sublingualis) kaal u.5g., asub suupõhjas limaskesta all, suupõhjalihastest ülevalpool, tal on palju väikeseid juhasid mis avanevad suupõhja keelealusel kurrul. Seganääre. http://www.greenfacts.org/images/glossary/salvary-glands.jpg Tartu Tervishoiu Kõrgkool 6 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond Suuõõnde avanevate süljenäärmete nõre ja väikeste lima sekreteerivate näärmete nõre moodustab sülje
- mõlemal pool nägu alalõualuunurga all, allpool suupõhjalihaseid - juha avaneb suupõhjas (päris-suuõõnes) keelealusel lihakesel - seganääre: nii seroossed kui ka mukoossed näärmed (sekreet limarikas, viskoossem) 3) KEELEALUNE SÜLJENÄÄRE GLANDULA SUBLINGUALIS u 5g - suupõhjas limaskesta all, suupõhjalihastest ülalpool - palju väikesi juhasid, mis avanevadsuupõhja keelealusel kurrul (päris-suuõõnes) - seganääre. 6 NEEL PHARYNX ● ühendab seitsme avause vahendusel naaberelundeid - 2 tagasõõret ninaga, 2 kuulmetõrve ava, suuava, 2 kõriosas (õhutee ja toidutee ristumisel) ● ühendab suuõõnt söögitoruga ja ninaõõnt kõriga
Seemnejuhaampull Põisnääre Eesnääre Bulbouretaalnäärmed ·Välissuguelundid Seemnevedelik ·Ejakulaadimaht 2-6 ml; 20-100x106spermi/ml; liikuvus 1-6 mm/h; eluiga naise organismis 1-2 päeva ·2-5% testistest ·65-75% on pärit põisnäärmest ·25-30% on pärit eesnäärmest ·1% on pärit bulbouretaalnäärmest SEKSUAALSE DIFORMISMI TEKKIMINE ·6ndal nädalal on märgata seksuaalset diformismi ·2-3-kuulise loote testistesteritub juba rohkesti testosterooni ·Mülleri juhasid pärssiv hormoon kuulub TGF-valguperekonda. Teda toodavad fetaalsed Sertolirakud Mülleri juha derivaadid: vagina, cervix, uterus,and oviducts Wolffijuha derivaadid: theretetestis, the epididymis, the vas deferens,and the seminal vesicle Seksuaalse diformismi hiire ajus( vähemalt 50 geeni avaldumine on erinev) Meessool: SRY (Sex-determining Region Y) avaldubnii fetaalseskui ka täiskasvanud ajus (ka inimesel) Naissool: Ajus rohkem noradrenaliinierglisi neuroneid.
annaabi.ee 
