............ 21 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 21 3 SISSEJUHATUS Toataimed lisavad ruumidesse värve, elu ja silmailu. Samuti peab toalilli ka armastama ja hoidma. Antud referaadi eesmärgiks on anda täpsem ülevaade minu kodus olevatest toataimedest. Toon välja kümme toataime, mis mul kodus on. Nendeks on alpikann, tups- rohtliilia, kuuking, havisaba, jõulukaktus, sõnajalg, gusmaania, kukehari, draakonipuu ja puis- 4 aaloe. Iga taime kohta on olemas üldiseloomustus, valgusnõuded, nõuded mulla suhtes, nõuded niiskuse suhtes, paljundamine ja millised on kahjurid ja haigused erinevatel taimedel. 1. ALPIKANN 1.1 Üldiseloomustus Alpikann kuulub nurmenukuliste sugukonda ja toataimena tihti kasvatatav alpikann pärineb Kreekast
Ratsuritäht (Hippeastrum) Päritolumaa: Lõuna-Ameerika mägedes, poolkõrbetes ja hõredates põõsastikes. Ajalugu: Ratsuritähed kuuluvad amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonda. Kasvukohanõudlus Valgus: täispäike, alates augustist tuleb teda pimendada. Temperatuur: soe ruum, 18–23°C. Õitsemise ajal võib ta tõsta ka jahedamasse, see pikendab õitsemisaega. Puhkeperioodil veidi jahedam, 15–20°C. Substraat: nõrgalt happeline muld, sobib tavaline toalille- või kaktusemuld. Õhuniiskus: talub hästi kuiva õhku. Sobiv kasvukoht: valge õhurikas ruum, suvel võib õue tõsta varjulisse kohta. Kasv Õitsemisperiood: detsembrist aprillini, õis püsib tavaliselt 2 nädalat. Õievart tasub toestada, muidu kipub a viltu kasvama või ära vajuma. Puhkeperiood: algab hilissuvel-sügisel, sel ajal tuleb ka kastmist järk-järgult vähendada kuni lõpuks ei kasta üldse. Sel ajal lehed kolletuvad ja toitained liiguvad sibulasse
Mõningate teadmistega pole orhideede hooldamine aga sugugi nii keeruline. Peaasi, et taim saaks kõik, mida vaja. Valgus Orhideele tuleb tagada õige valgusreziim. Kui palju valgust siis tõmbuvad lehed kollaseks ning kui palju siis tumeroheliseks. Temperatuur Pidev niiske ja soe keskkond. 25-26 kraadine ja 15-16 öine temperatuur. Niiskus Vajab pidevat niiskust. Soovitav on aeg-ajalt veega pihustada taime. Vesi Istutussegu peab olema pidevalt niiske. Väetis Toataime väetis, mille NPK on 18-18-18. Paljundamine Jagamise teel. Seda tuleks eemaldada enne, kui tal on kasvanud vähemalt 2 lehte ja 5cm pikkused juured. Kahjurid Punane kedriklest, ripslased, lehetäi, kilptäi jne. Värske õhk hoiab kahjurid eemal
Rippuvad kellukjad õied on rohelise tupe ning kollase , punase või oransi krooniga . Kasvab hajusvalguses ning tuleks vältida otsest päikesepaistet . Temperatuuriks sobib soe kuni jahe, talvel eelistab jahedamat kasvukohta . Lühiajaliselt talub kuni 5 soojakraadi . Kasvuperioodil tuleb kasta korrapäraselt , lastes enne järgmist kastmist mullapinnal veidi läbi kuivada . Talvel hoides jahedas kohas tuleb kasta harvem . Liigse kastmise korral taim ei õidse , kuid õitsemise ajal ei tohi muld läbi kuivada . Väetada tuleb vähese lämmastikusisaldusega väetisega , kevadest sügiseni iga kahe nädala tagant . Sügisel tuleb pikad võrsed tagasi lõigata . Talvel vajab puhkeperioodi , siis tuleb hoida kuivas ja jahedas . Kevadel tuleb umber istutada , lõigata pikad võrsed tagasi ja hakata taas regulaarselt kastma . Kahjuriteks ja haigusteks on villtäid , kilptäid ja kedriklestad . Kokkuvolditud pungad avanevad suurteks rippuvateks 25cm pikkusteks trompetjateks õiteks
(Sander, 2011). Joonis 1. Läikiv hõbepuu (http://seemnemaailm.ee/jpg/Eleagnus%20angustifolia%20tree.jpg) 2.1.2. Hooldus Läikivast hõbepuust saab ilusa heki, ta talub hästi nii linnasuitsu kui ka kärpimist. Okstel on tugevad teravad astlad nagu ühel korralikul hekipõõsal olema peabki. Põõsas on vähetundlik ja talub hästi põuda. Võib kasvada ka kuival ja liivasel pinnal (Sander, 2011). Väetamine orgaaniliste väetistega (veise- ja linnusõnnik) mõjub hästi. Soovitav on võra alla anda igal aastal ämbritäis komposti, millele lisada 150-200 g puutuhka. Kuna hõbepuu on põuale vastupidav, siis täiskasvanud taimed kastmist ei vaja. Vaid väga tugeva põua ajal anda 2-3 ämbritäit vett taime kohta. Et vältida umbrohtumist ja mulla kuivamist, on soovitav võraalused 3-5 cm paksuse turbakihiga multsida (Seemnemaailm, 2008). Sobiv istutusaeg on kevad. Põõsaste vahekauguseks jäetakse 1,5-2 meetrit, istutamise
Hästi juurduvad ka haljaspistikud (Laasi 1987). 2.2. Hooldus Kärpimine või pügamine sõltub sellest, kas tegemist on üksiktaime või hekiga. Hõbepuuhekki pügatakse tavaliselt üks kord aastas. Kärpimisel tuleb arvestada, et tugev tagasilõikus stimuleerib kasvu. Seega kui on vaja mingi oksa kasvuhoogu pisut pidurdada, on mõistlik kärpida natuke. Ümberistutamisel tuleks umbes kolmandik okstest välja lõigata ja ülejäänud oksi umbes kolmandiku võrra kärpida. Kärpimist on soovitav teha peale õitsemist, kuid ettevaatlikult, et mitte vigastada noori võrseid. Kuna taim ajab ohtralt juurevõsu, siis tuleb seda igal aastal eemaldada, muidu tekib laienev võsa. Liiga palju kasve sunnib üksikuid varsi kiiresti pikkusesse kasvama ja vajaliku jämeduse puudumisel murduvad uued varred kergesti. Peale tugevat tagasilõikamist on soovitatav väetada. Täiskasvanud põõsas tavatingimustes kastmist ei vaja. Läikiv hõbepuu on tundlik seenvähi suhtes
juurevõsust. Hästi juurduvad ka haljaspistikud. Hooldus Kärpimine või pügamine sõltub sellest, kas tegemist on üksiktaime või hekiga. Hõbepuuhekki pügatakse tavaliselt üks kord aastas. Kärpimisel tuleb arvestada, et tugev tagasilõikus stimuleerib kasvu. Seega kui on vaja mingi oksa kasvuhoogu pisut pidurdada, on mõistlik kärpida natuke. Ümberistutamisel tuleks umbes kolmandik okstest välja lõigata ja ülejäänud oksi umbes kolmandiku võrra kärpida. Kärpimist on soovitav teha peale õitsemist, kuid ettevaatlikult, et mitte vigastada noori võrseid. Kuna taim ajab ohtralt juurevõsu, siis tuleb seda igal aastal eemaldada, muidu tekib laienev võsa. Liiga palju kasve sunnib üksikuid varsi 7 kiiresti pikkusesse kasvama ja vajaliku jämeduse puudumisel murduvad uued varred kergesti. Peale tugevat tagasilõikamist on soovitatav väetada
kohta kolm osa turvast, liiva või saepuru. Anum peab olema õhku läbilaskev, aukudega külgedel või 6 põhjas. Enne seemnete kastidesse panekut tuleks neid kolm päeva leotada. Anumad seemnetega viiakse keldrisse. Aeg-ajalt neid niisutatakse, et seemned püsiksid kergelt niisked. Kevadel külvatakse seemned tihedalt 30 cm sügavusse kraavikesse. Sinna jäävad nad sügiseni. Kui muld kuivab läbi, tuleb seemneid kasta. Septembris avatakse kraav ettevaatlikult ja eraldatakse seemned mullast. Seemned külvatakse kavandatud heki asupaika 1-2 cm sügavusele mulda. Tulevased põõsad peaksid kasvama kahes reas. Põõsaste sobiv vahekaugus reas, samuti ridade vahe on pool meetrit. Kui taimekesed juba kasvama on läinud, sirguvad nad jõudsalt. Kolmandal aastal on õige aeg asuda tüvesid kärpima. Siis nad harunevad ja hekk saab tihedam. (Relve, 1998)
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine..........................................................
Linnade suurus pole alati tagamaaga tasakaalus (nt. Kohtla-Järve), vajaka jääb linnaümbruse haljasvööndeist. Tootmistegevuse tagajärjel on välja kujunenud ulatuslikud tehisalad. Neist olulisemad on põlevkivi kaevandamisega looduslikust seisundist väljaviidud territooriumid, turbaväljad ning suurte jäätmehoidlate alune ja nende mõjupiirkonda jääv maa. Nendel aladel on veerežiim halvasti reguleeritud ja muld degradeerunud või kahjulike ainetega saastatud. Nõukogude aegsel perioodil ehitatud majade ehituskvaliteet ei vasta tänapäeva nõuetele, eriti mürakaitse ja energiasäästlikkuse seisukohast. Ei ole piisavalt kontrollitud ehitus- ja viimistlusmaterjalide mõju tervisele. Linnades ja majandikeskustes rajati ebaratsionaalselt pikki välisvõrke, mida omavalitsused ei suuda töökorras hoida.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
