Tuhanded inimesi täis rongid viisid vangid koonduslaagritesse üle Euroopa. Suuremad laagrid jäid tolle-aegse Saksamaa, praeguse Poole, aladele. Suurim surmalaager asub praeguse Poola lõuna osas Oswiecimis. Pärast Saksamaa okupatsiooni Poolas nimetati linn ümber Auschwitziks. Alguses oli laager terviklik (1.03 1942 22.11. 1943) ning komandant Rudolf Hössi valve all. Heinrich Himmler, kes oli mõjuvõimas saksa poliitik, käskis ümber korraldada kolmeks eraldiseisvaks laagriks. Auschwitz I, Oswiecimi nö. pea-laagris oli 1944. aasta augustis umbes 16 000 vangi. Selles osas elasid ka SS-lased (saksa `politseinikud') ning juhtkond. Samuti asusid Auschwitz I-s mõned varustuse poed, töötoad ja SS-laste `firmad'. Auscwitz II-Birkenau. Suurim osa, millel oli ligi 40 kõrval- ja alalaagrit. Kolme aasta jooksul, mil see koonduslaagri osana toimis, oli sel mitu eesmärki. 1941. aastal ehitustööde algades pidi see tulema 125 000 sõjavangi laagriks. 1942
AUSCHWITZ'I KOONDUSLAAGER ELISA KÄRNER 11H KAS TEADSID ET... Umbes 1.1-1.6 millionit inimest mõrvati nelja ja poole aasta(1940-1945) jooksul Auschwitz'i koonduslaagris RAJAMINE Algselt ehitati töölaagriks Poola vangidele Paiknesraudteede ristumiskohas Koosnes algselt ühest laagrist Laienedes jagati kolmeks: Auschwitz I (peakontor,baaslaager) , Auschwitz II-Birkenau (hävituslaager) , Auschwitz III-Monowitz (keemiatehas) 1944 kasvu tipphetk - 135 000 vangi ASUKOHT AUSCHWITZ II BIRKENAU 1944 SAABUMINE 1942.aastast veeti inimesi laagrisse rongidega iga päev Kästi moodustada read "valimise protsessi" jaoks ---------> Inimesed jagati kahte gruppi Vange hakati tatoveerima numbritega tuvastamise eesmärgiga GAASIKAMBRID Sealsetes gaasikambrites võis mõrvata kuni 2000 inimest ja võimsuseks oli arvestatud 12 000 mõrva päevas Keda ei tapetud gaasikambrites surid nälga, sunnitöö, nakkushaiguste, individuaalsete hukkamiste ja
uurijatele , et teda hoiti pühas saladuses peaaegu 50 aastat . Sellele ongi pühendatud inglise ajaloolase Vivian Birdi raamatuke (115 lk) , nimetusega ,,Auscwitz : The Final Count ,, , välja antud 1999 a. jaanuaris , 2000 a. mais ja juba peale autori surma -2006 a. oktoobris . Seda teost on võimalik ingliskeelsena tellida : The Barnes Review , Box 15877 , Washington , D C 20003 Auschwitz -Birkenau Oswiecim ,,Auschwitz" , kurva kuulsusega kontsentratsioonilaager Poolas , sai sünonüümiks ajaloolisele perioodile , mida me mäletame nagu ,,holokaust" . Pea 50 aasta vältel õppisid kogu maailma koolilapsed , et ,,kuuest miljonist juudist , kes sakslaste poolt hävitati , hukkus neid süütuid hingi neli miljonit Auschwitzi gaasikambrites ,, . Esimene avalik avaldus sellest , et Auschwitzis hukkus minimaalselt 4.000.000 , ilmus 7 mail 1945 a.
Auschwitz Tartus 2010 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Laagrid................................................................................................................................4 Auschwitz I.........................................................................................................................5 Auschwitz II........................................................................................................................6 Auschwitz III.......................................................................................................................7 Karistused............................................................................................................................8 Hukkamised...............................................................................................
Auschwitz Keit Putrolainen 12. h Auschwitz Sunnitöö- ja surmalaager ,,juutide probleemi" lahendamiseks Rajati 1940. aastal Lõuna- Poolas Auschwitz on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja 2006. aastal renoveeriti põhjalikult Nime sai Oswiecimi järgi Vangid selekteeriti töökõlblikeks ja kõlbmatuiks Inimesi mürgitati Zyklon-Bga, mis oli mõeldud satikatõrjeks Ühest gaasikambrist ei piisanud ja ehitati neli tükki juurde Hukkunud Peeti kinni 1,3 miljon inimest 1,1 miljonit hukkus, kellest 90% olid juudid Kuid hukkunute arvuks on pakutud
That day on the selection platform was the last time she would ever see her mother again. Eva’s mother was sent directly to the gas chamber. For the next nine months, Eva and her sister Miriam were housed in a rat-infested bunk with 300 other children and subjected to medical experiments daily. Despite the daily torture, Eva was determined to survive. When liberation finally came on January 27, 1945, Eva and Miriam were at the front of the line as the children were led out of Auschwitz. Renee Firestone survived by using her skills as an aspiring designer to throw off the Nazis. After Auschwitz she met her brother and moved to Prague. She was a famous fashion designer and later on she and her brother moved to U.S. Martin Greenfield survived the bitter cold of the death march by wearing layers of discarded Gestapo uniform shirts he obtained while working as a tailor in Auschwitz. He was 14 when he was forced going to Auschwitz. He got tattooed with his father
piirid, kuna neid oli vastu võtmiseks liiga palju. Pogromm on nimeks saanud ,,Kristallöö" kuna Saksamaa tänavad olid kaetud klaasikildudega, mis olid pärit purustatud poe akendest. Kõik kulutused jäeti juutide kanda, kaasaarvatud hilisem koristustöö. Kõik juudid kõrvaldati Saksamaa majanduselust 1938. aastal. Seda tehti Hitleri dekreetide kohaselt. Juudid pidid loobuma oma äridest ning andma üle need aaria rassist inimestele. Auschwitz-Birkenau Auschwitz-Birkenau koonduslaagris pandi toime ajaloo suurim massimõrv. Rohkem kui miljon meest, naist ja last rõivastati lahti, võeti ära kõik neile kuuluv ning aeti nagu kariloomi gaasikambritesse, kus neilt lõpuks võeti elu. Mida tehti juutidega? Juutide lastega tehti meditsiinilisi eksperimente: lastelt eemaldati lümfinäärmed ning süstiti neile naha alla elavaid tuberkuloosi baktereid. Mõnedel lastel läksid süstitud bakterid otse kopsudesse
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Holokaust Eestis Enne II MS elas Eestis u 4400 juuti Juuni 1941 Nõukogude võimud küüditasid 400 Vmle Koos Punaarmeega lahkus 3000 juuti 1000 kodumaale jäänud juuti hukati salaja Eesti kuulutati Wannsee konverentsil juudivabaks Auschwitz Suur tööstuse ala, rikas maavarade poolest Kokku48 laagrit Asus Lõuna-Poolas Auschwitz 1 juhtumiskeskus, hukati u 70 000 inimest, põhiliselt poolakaid ja nõukogude sõjavange Auschwitz 2 hävitamise laager, hukati u 960 000 juuti Auschwitz 3 - tööstuspiirkond Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
NS-Prozesse heute Johann Breyer (30.05.1925-22.07.2014) -ein slowakischer Bauernsohn -ein Wachmann im Dienst der SS (erst in Buchenwald, dann in Auschwitz) -als er 17 Jahre alt war, erhält er einen Brief (Aufforderung der deutschen Wehrmacht zur Musterung) -meldete sich bei Waffen-SS (um nicht von der Militärpolizei oder der Gestapo mitgenommen zu werden) -hätte gern mit den Häftlingen getauscht, weil die Bedingungen für Wachmänner zu schlecht waren (kann auch sein, dass Sterben einfach besser klang als solche Arbeit, der er tat) -wurde gesagt, dass in Buchenwald Räuber und Mörder eingesperrt seien Warum so spät
20. jaanuaril 1942 Wannsee konverentsil Berliinis töötasid natsijuhid välja ,,juudiküsimuse lõpplahenduse", mis tähendas Euroopas elava 11 miljoni juudi plaanipärast hävitamist. Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopas rajatavaisse hävituslaagreisse. 1942 algasid küüditamised koondus- ja surmalaagritesse, mis kujunesid orjatöö ja hukkamispaikadeks. Neist suurem osa asus Poolas, kuhu rajati kuus surmalaagrit: Auschwitz, Belzec, Chelmno, Majdenek, Sobibor ja Treblinka. Surmalaagrisse saabumise järel eraldasid laagri arstid nooremad ja tugevamad vangid, ülejäänud saadeti gaasikambrisse. Valvemeeskonnad võtsid hukatavailt ära kõik väärisesemed, pärast lõigati surnukehadelt ära juuksed ja eemaldati kuldhambad. Surnukehad põletati krematooriumiahjus või tuleriidal. Ellujäänutele tätoveeriti käsivarrele number, mis edaspidi asendas nime. Vange
Auschwitzi koonduslaager Lizette Tarlap 9.c Sissejuhatus Oli suurim ja tuntuim Saksamaa Teise maailmasõja aegne koonduslaager. Asus Lõuna-Poolas. Maailma suurim holokaust. Ajalugu 1940.a Laagrid. Birkenau e. Auschwitz Hukkamised Gaasikambrid. Mahalaskmised. Poomised. Surnuks näljutamine. Karistused Põhjused. Kõige sagedamad. 11.Osakond Post Juhid ja töökorraldus Meestest: Naistest: Rudolf HöB Johanna Langefeld, Arthur
1933 massiline vallandamine, loomingu hävitamine 1935 Nünbergi seadused Juutide poliitliste ja kodanikuõiguste ära võtmine Keeld abielluda mittejuudiga Keeld heisata Saksa lippu Kutsealade kvoodid Kes täpselt on juut? 10.nov 1938 Kristalliöö Rüüstamine Tapmine Koonduslaagrid (30 000 juuti) Getod = erikorraga linnaosad juutidele Poolas Koonduslaagrid 1941 alustati hukkamist Poolas (Auschwitz jt) 1942 ,,Juudiküsimuse lõpplahendus" 5-6 mln juudi hävitamine Euroopas Küüditamine hävituslaaritesse Enamus: gaasikamber tuleriit Tugevad: orjadeks, inimkatsed Tõendid ja tunnistajad hävitati Eesti Eesti juutide tapmine Koondluslaagrid Eestis Vaivara Lagedi Klooga Kaebused Palvused
JALTA: 1945.aasta veebruaris toimus Jaltas konverents, millest vötsid osa samad inimesed. Seal kooskõlastati kuidas lõplikult purustada Saksamaa ja milline on sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka ÜRO asutamis konverentsi aeg ja koht. POTSDAMI: 1945.aasta juulis-augustis toimunud konverentsil arutasid samad juhid Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. mõisted: Pearl Harbor, Auschwitz, Atlandi harta, Ühinenud Rahvaste deklaratsioon (lk 104-105); Pearl Harbor-Ameerika Ühendriikide rajatud sadam Hawaii saarestikus, Jaapan ründas USA-d 1941a. Auschwitz- suurim Saksa Teise maailmasõja aegne koonduslaager. Atlnadi harta- Rooseveldi ja Churchilli kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Ühinenud Rahvaste deklaratsioon- mida kujutasid endast totaalne sõda ja Holokaust, milline oli Saksamaa poliitika vallutatud aladel,
II maailmasda lõppes 2. septembril 1945. aastal. 6.Mis riigid olid II maailmasõja peamised osalised? Kes neist tegid koostööd Saksamaaga, kes moodustasid Hitleri-vastase koalitsiooni? II maailmasõja peamised osalised olid Nõukogude Liit ja Saksamaa ning Suurbritannia, USA, Prantsusmaa ja Jaapan. Hitleri-vastase koalitsiooni liikmeteks olid Suurbritannia, NSV Liit ja USA. 7. Seleta mõisted: Atlandi harta (lk 96), ÜRO (lk 100), totaalne sõda (lk 110), Auschwitz (lk 110), Holokaust (lk 110), Nürnbergi protsess (lk 112). Atlandi harta- Rosenveldi ja Churchilli alla kirjutatud harta, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. ÜRO- Ühenendu Rahvaste Organisatsioon Totaalne sõda- totaalne ehk kõikehaarav. Sõda haaras kogu maailma. Auschwitz- Saksamaa koonduslaager Poolas, kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Holokaust- II maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiid
vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Teises maailmasõjas kannatasid ka mustlased, poolakad ja venelased. Siiski mõistavad enamik õpetlasi holokausti all üksnes Teise Maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiidi; laiemas mõistes on holokaust igasugune genotsiid. Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist (Gerald Reitlingeri ja Rudolph Joseph Rummeli järgi) kuni 6,2 miljonini. 1990. aastal teatas Auschwitz-Birkenau laagri muuseum, et ainult selles laagris hukkunute arv oli umbes 1,11,6 miljonit inimest, kellest 90 % moodustasid juudid). Holokausti juudi rahvusest ohvrite mälestamiseks on 1990. aastatest saati tähistatud Holokausti mälestuspäeva. Eesti Vabariigis sai mälestuspäev valitsuse heakskiidu ja esimest korda tähistati seda 27. jaanuaril 2003. Holokausti toimumise kahtluse alla seadmine on
vähem niiske, kui talv. Sajud ja äikesetormid vahelduvad kuiva, päikesepaistelise ilmaga. Varakevad on tavaliselt samuti päikesepaisteline ja soe, oktoobri keskel hakkab ilm muutuma jahedamaks ja vihmasemaks. Sügis hakkab muutuma talveks novembris. Talv, mis võib kesta ühest kuust kolme kuuni, võib tuua endaga kaasa lumetorme, kuid üldiselt on talvine sademetehulk madal. Oswiecim on tagasihoidlik linnake lõuna Poolas. Seda tuntakse paremini tema saksakeelse nime "Auschwitz" all. See linnake oli tunnistajaks suurele inimeste poolt tekitatud kurjusele. Ligi poolteist miljonit inimest hävitati selles, suurimas II Maailmasõjaaegses natsi hävituslaagris. Tänapäeval on sellest tehtud muuseum, mis meelitab ligi miljoneid turiste igal aastal. Linnakese ajalugu ulatub 12. sajandisse. Linnaõigused sai see linn sajand hiljem. Oswiecim käis kordamööda käest kätte Tsehhi ja Poola kuningriikide vahel
Riik;Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee Rahustamispoliitika ehk lepituspoliitika Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939; Osapooled: NSVL ja Saksamaa;Sisu: Mittekalaletungi lepin 10 aastaks;cSalajane sisu: Ida-Euroopa jagamine Liitlased FRA, ENG, RUS&NSVL(1941) Lääneliitlased GER, ITA, JAP Holokaust (eluta ja elusa looduse täielik hävitamine põletamise teel) Hävitati: juute, slaavlasi, mustlasi Getod; Koonduslaagrid ;Hävituslaagrid (Auschwitz, Treblinka);Meditsiinilised katsed ;Tapmine (vt tabelit lk 100):Gaasikamber:Mahalaskmine Sõja lõpp- sakslaste järk-järguline lüüa saamine : Territooriumite loovutamine (NSVL ja Baltimaad, hiljem Poola ja Balkani poolsaar;:Poolt vahetasid Rumeenia, Bulgaaria, Soome;Normandia dessant ehk Teise rinde avamine (Inglise, Kanada, Usa väed Dwight Eisenhoweri juhtimisel) Sakslased üritasid küll meeleheitlikku vastupanu, kuid see ei aidanud -reaktiivlennukid a) V 1 b) V 2
Erinevused: Saksamaa ei soovinud enda riiki teisi rahvusi ja põlastas neid. Peamiselt kiusati juute. Seevastu NSVLiidus üritati ära hoida rahvustevahelisi tülisid ja konflikte; Sakslased olid natsionaalsotsialistid ja venemaal olid kommunistid; 4. Propaganda a. Sarnasused: Propaganda oli mõlemas riigis väga laialdaselt levinud; b. Erinevus: Juutide kodanikuõiguste piiramine ja saatmine koonduslaagritesse (kuulsaim neist Auschwitz), kus neid kasutati nii orjatööjõuna kui ka jõhkrate meditsiiniliste eksperimentide läbiviimiseks; Koonduslaagreisse suleti ka teisitimõtlejaid, mustlasi jm põlatuid, kelle saatus polnud juutide omast parem; Saksamaal oli propaganda pigem negatiivsete tagajärgedega, kuid NSVLiidus oli see vastupdidine; 5. Ühiskonnaelu a. Sarnasused: Mõlemas riigis põlati riigivastast tegevust ja selle järgnesid karistused
JALTA: 1945.aasta veebruaris toimus Jaltas konverents, millest vötsid osa samad inimesed. Seal kooskõlastati kuidas lõplikult purustada Saksamaa ja milline on sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka ÜRO asutamis konverentsi aeg ja koht. POTSDAMI: 1945.aasta juulis-augustis toimunud konverentsil arutasid samad juhid Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. mõisted: Pearl Harbor, Auschwitz, Atlandi harta, Ühinenud Rahvaste deklaratsioon (lk 104-105); Pearl Harbor-Ameerika Ühendriikide rajatud sadam Hawaii saarestikus, Jaapan ründas USA-d 1941a. Auschwitz- suurim Saksa Teise maailmasõja aegne koonduslaager. Atlnadi harta-Rooseveldi ja Churchilli kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Ühinenud Rahvaste deklaratsioon-
neid sunnitakse kandma juudi märke. Holocausti käik 1938 Märts Austria annektsioon ja juudi vastaste seaduste kehtestamine. 9.nov Kristallöö juutidele kuuluvate asutuste purustamine Saksamaal ja Ausrias. 910 nov. 26000 juuti saadeti koonduslaagisse ja nende lapsed eemaldati koolidest. Dets juutidelt sundvõõrandati nende varandus. Holocausti käik 1942 Jaanuar Massiline tapmine Auschwitz Birkenau koonduslaagris. 20 jaan. Natsi liidrid kogunevad Wanessee konverentsile, et koordineerida Goeringi resolutsiooni täitmist. Juuli 100 000 juuti Varssavi getost saadeti Treblinka surmalaagrisse. Holocausti käik 1945 Aprill vabastasid ameeriklased Buchenwaldi ja inglased BergenBelseni koonduslaagri. Nov 1945 okt 1946 - Nürnbergi kohtuprotsess sõjakurjategijate üle. Vangilaagrid
Omavolilist lahkumist karistati surmanuhtlusega Juutidel oli nn "omavalitsus", kellega saksa võimud suhtlesid Getode elanikel oli puudus nii söögist, küttest kui ravimitest. Suremus oli äärmiselt kõrge Lvovi geto Laagrid Olid juutide süstemaatilise hävitamise lõppproduktiks Esimene laager asutati juba 1933.a Dachaus, seal hoiti peamiselt natside poliitilisi vastaseid 1941-42 loodi ulatuslik surmalaagrite süsteem Poola aladel Suurimad olid Auschwitz-Birkenau , Treblinka ja Majdanek Surmalaagrid Poola aladel Koonduslaagrid Eestis Kas süüdi on Hitler? Holokausti tulemusena Hukati erinevatel hinnangutel 7-8 miljonit inimest, neist 5,75 miljonit olid juudid Mustlasi hukati ca 500 000 Hukkus ca 2/3 Euroopas elanud juutidest Surmatute hulgas oli ca 1 000 000 last
Vastse-Kuuste Kool Referaat Josef Mengele Taavi Hernits juhendaja: Siiri Hommik 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................1 Noorpõlv........................................................................................................................................2 Auschwitz...................................................................................................................................2-3 Põgenemine...................................................................................................................................4 Kokkuvõte............................................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus............................................
Blitzkrieg, Luftwaffe, RAF, Dunkerque evakuatsioon, Orzeli intsident, Mannerheimi liin, Talvesõda, Narva diktaat, Barbarossa plaan, - Hitleri sõjaplaan NSVL vastu Leningradi blokaad, - Saksa väed piirasid Leningradi. Suri nälga üle 640000 inimese. Kuramaa kott, - Saksa väed taandusid Balti riikidest kaitsele nn. Kuramaa kotti. kollaborant, - võõra võimuga koostööd tegevad inimesed. Wannsee konverents, - 21.jaanuaril 1942 otsustati saata kõik euroopa juudid itta surmalaagritesse. Auschwitz, Kõige tuntum juutide hävitamise laager. holokaust, - Juuride hävitamispoliitika Katõni massimõrv NSVL väed lasid Katõni metsas maha üle 20000 Poola sõduri ja ohvitseri. Atlandi harta, - 1941 Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla lepingule vabastada kõik okupeeritud riigid. Nürnbergi protsess Mõisteti kohut Saksamaa sõjakurjategude üle. Nimed Adolf Hitler, Jossif Stalin, Francisco Franco, Hispaanias vastuhaku juht, hilisem diktaator
Laastati juutide ärisid, eramaju ja sünagooge Hukkus 91 juuti, 30 000 viidi koonduslaagrisse, kust nad hiljem vabanesid Määrati juutidele trahvid Goebbels: "Juutide vastu on kõik lubatud." Koonduslaagrid Koonduslaagreid hakati ehitama kohe pärast Hitleri võimuletulekut (nt Dachau avati 9. märtsil 1933) Oli erinevaid tüüpi laagreid nt töölaagrid, surmalaagrid Paljud surid kurnatusse või hukkusid juba enne laagrisse jõudmist Laagrites kasutati neid orjatööl Kuulsaim laagritest on Auschwitz Vangide peal tehti ka meditsiinilisi katseid Kõige kuulsam eksperimenteerija oli Dr Josef Mengele Holokaust Eestis Enne 1940. aastat oli Eestis 4500 juuti 1940 likvideeris NL kõik juudi seltsid Eestis 1941 juuni küüditati umbes 10% juutidest 1941 juuli kuni 10. september omaalgatuslik juudivastane tegevus, repressioonid ja hukkamised Juudi noorukid osutasid vastupanu Tartu tänavatel 11.september 1941 saksa okupatsioonivõimude poolt plaanipärane juudi rahvusest elanike hävitamine
· "holokaust" - kr. k. holokauston (`täielikult põlenud/ohverdatud") - põletusohver · juutide (ja teiste) vastu suunatud genotsiid Teise maailmasõja ajal juutide vastased aktsioonid alates 1933, 1935 Nürnbergi dekreedid, 1938 Kristalliöö (pogromm, mille käigus tapeti 236 ja arret. üle 30 000 juudi) 20.01.1942 Wannsee konverents "juudiküsimuse lõpplahendus" - otsus hävitada 11 mln Euroopa juuti koondus- ja surmalaagrid (nt. Auschwitz, Treblinka, Dachau, ... Klooga) Hukkus 5-6 miljonit juuti · lisaks juutidele mustlased, homoseksuaalid, jehoovatunnistajad, puudega inimesed ja kommunistid Rahukonverentsid PARIISI RAHUKONVERENTS 1945-1946 · sõlmiti rahulepingud võitjariikide ja Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Soome vahel · allkirjastamine 10.02.1947 reparatsioonid territooriumikärped relvastuse piiramine SAN FRANCISCO KONVERENTS 1951 · 8. sept
ümber selliselt, et üks hoone rekonstrueeriti nii, et ta paistis suure "gaasikambri" moodi välja. Pärast seda, kui Fred Leuchter, Ameerika juhtiv gaasikambrite ehitamise ja planeerimise spetsialist, kontrollis seda ning ka teisi Auschwitzis asuvaid väidetavaid gaasirajatisi, pidas ta absurdseks väidet, et neid oleks võinud kasutada hukkamisteks. Mis selle tõeline eesmärk siis oli? Seal valmistati sünteetilist kütust ja laagrielanike kasutati tööjõuna. -slaid- Kui Auschwitz ei olnud hävituslaager, miks komandant Rudolf Höss siis tunnistas, et oli? Briti sõjaväepolitseinikud piinasid teda, nagu seda hiljem tunnistas üles üks Hössi ülekuulajatest. Millist gaasi sõjaaegsetes saksa koonduslaagrites kasutati? Tsüaniidgaasi Zyklon B, putukamürki, mida kasutati laialdaselt kõikjal Euroopas. Miss otstarbeks valmistati Zyklon B-d? Ta oli putukamürk, mida kasutati riiete ja ruumide detsinfitseerimiseks,
Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Koonduslaagrites tapeti üldse 11 miljonit inimest. Tuntumad koonduslaagrid: Auschwitz, Majdanek, TreblinkaTgajärjeks oli Euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus.
Kuremäe, Kiviõli, Klooga koos harulaagriga Laokülas, Jõhvi, Viivikonna, Lagedi, Putki (Virumaal Kose vallas), Soski (Vasknarva vallas) jpt. Osa laagreid tegutses lühemat, osa pikemat aega. Kiviõli koonduslaager Kokkuvõte Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist (Gerald Reitlingeri ja Rudolph Joseph Rummeli järgi) kuni 6,2 miljonini (1990. aastal, teatas Auschwitz-Birkenau surmalaagri muuseum, et ainult selles laagris hukkunute arv oli umbes 1,11,6 miljonit inimest, kellest 90 % moodustasid juudid). Mustlasi hukkus 220 000 kuni 800 000. 1942 1944 hukkus Eesti laagrites mahalaskmise, haiguste ja nälja tõttu u 10 15 tuhat juuti. Eestis vangis olnud Euroopa juutidest jäi sõja lõpuks ellu ligikaudu 170 inimest.. Holokausti ohvrite mälestuspäeva tähistatakse enamikes Euroopa riikides 27. jaanuaril.
75. Mis sündmus/linna vallutamine tähistab II maailmasõja lõppu Euroopas? Berliini vallutamine. 76. Millal viskas USA Jaapanis aatompommid? 6,9 august 1945 77. Mis linnadele viskas USA Jaapanis aatompommid? Hiroshima,Nagasaki. 78. Mis kaalutlustel kasutas USA aatompomme Jaapani vastu? Et säästa enda mehi ja et aatompommi katsetada. 79. Millal lõppes II maailmasõda Vaiksel ookeanil? 2.septembril 1945 80. Mida tähendab holokaust? Juutide väärkohtlemine 2.maailmasõja ajal. 81. Mis oli Auschwitz? Koonduslaager. 82. Mida tähendab koonduslaager? Koht,kuhu koondti inimesed keda sooviti hävitada. 83. Mida tähendab vastupanuliikumine? Mitte-ametlik liikumine. 84. Kui palju juute sakslased tapsid II maailmasõja ajal? 6 miljonit. 85. Mille läbi kannatas saksa rahvas II maailmasõja lõpukuudel ja sõja järel? Saksa naisi vägistati massiliselt,linnade pommitamine. 86. Mis toimus peale II maailmasõja lõppu Nürnbergis? Otsustati sõjakurjategijad kohtu alla saata. 87
-Seletada: Holokaust – juutide massiline hävitamine natside Tulemus: Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid pidi poolt Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud maades aastai loovutama osa oma aladest. 1933-1945; ohvreid 5,75-6 milj. Peamiselt hävitati Saksamaa strateegiline pommitamine- sisuliselt vastase tagala, koonduslaagrites (Dachau; Auschwitz; Buchenwald jt.) majanduse, transpordi ja sõjatööstuse ruineerimine. II rinne- 1944 avati liitlaste (USA, Inglismaa, Kanada, Poola) koalitsioon- riikide või parteide vaheline (ajutine) liit ühiste dessandiga Põhja-Prantsusmaal teine rinne. Prantsusmaa eesmärkide saavutamiseks. vabastati Saksa okupatsiooni alt. Dunkerque operatsioon- britid, prantslased ja belglased Teheran (28. Nov- 1. dets 1943) - osalesid: Churchill
Kampf'is". Kõik koonduslaagreisse suletud vangidegrupid märgistai eri värvi tunnusmärkidega riietel: poliitilised - "punased", kriminaalkurjategijad - "rohelised" , asotsiaalid (hulkurid, kerjused, prostituudid jt) - "mustad", homoseksuaalid - "roosad", sõjaväeteenistusest keelduvad sektandid "lillad". Kolmandas Riigis toob teadusliku kraadiga holokausti-ajaloolane Wolfgang Scheffler Poolas asuvates " surmalaagrites" hukkunute kohta ära järgmised arvud: Auschwitz - "tunduvalt enam kui 1 miljon" Treblinka - 750 000 Belzec - 600 000 Chelmno - 300 000 Sobibor - 250 000 Majdanek - 250 000 Kuid milliseid tõendeid leidub näites 600 000 juudi hukkamise kohta belzecis? Kõik käsud timukatele anti ju suuliselt ning surnukehad põletati ära. 600 000 inimese tuhk puistati mööda ilma laiali. Järelikult ei saa ühtki kirjutist uskuda. Holokausti-dogmaatikud on koonduslaagreis hukkunute ja hukatute kohta toodud arvudes lähtunud ütlusest " mida
Eestis, eriti meenutati juuniküüditamist 14.06.1941). 6. Holokaust Lisaks juutidele kannatasid ka mustlased, venelased ja poolakad. Süstemaatiline juutide mõrvamine Saksamaal ja tema okupeeritud aladel. Nad koondati koonduslaagritesse, kus teostati nendega muuhulgas meditsiinilisi katseid, neid näljutati, kuumutati, põletati, külmutati, süstiti, gaasitati, õmmeldi kokku jne. Kuulsaim koonduslaager (ja ka suurim) on tänapäeva Poolas asuv Auschwitz- Birkenau, kus tapeti üle miljoni juudi. Kokku hukati umbes 6 miljonit juuti äärmiselt piinavatel meetoditel. Neilt eemaldati kõik väärtuslik, mis neil oli enne hukkamist. Holokausti tagajärjel hukkus umbes 12 miljonit inimest. 7. Katõni veresaun 5. märtsil 1940. aastal hukati suur osa Poola sõjaväe ja intelligentsist, kes oli vangi võetud Poolalt okupeeritud aladelt. Seda tehti Katõni küla (tänapäeva Venemaa) lähedal metsas, kus tapeti umbes
Lale pandi loomavagunile koos teiste meestega ning algas sõit teadmatusse, ta suutis kogu reisi jääda rahulikuks ning aitas ka sellega teisi, eriti Aronit. Nad jõuavad lõpuks kohale ning kõik vara, mis neil kaasas on, võetakse ära. Nad juhatatakse edasi, läbi raudväravate, kus peal on kirjas saksa keeles „töö teeb vabaks“, varsti jäävad nad seisma ning relvastatud SS-lased valvavad neid, laagri ülem hakkab rääkima, nende koduks saab Auschwitz II – Birkenau. Kõik saavad enda vasakule käsivarrele numbri, Lale numbriks on 32407, see ongi nüüd tema nimi, kogu identiteet. Peale seda viidi nad pesuruumi, kus paluti riidest lahti riietuda ning end ära pesta – kui mehed pesid võeti ära kõik nende riided ning asendati need SS-i sõjaväevormidega. Juuksed aeti maha. Kõik mehed jaotati plokkide vahel ära, Lale ja Aron jõuavad 7.plokki, voodeid on liiga vähe, nad jagavad neljakesi üht. Meeste tööks saab uue ploki ehitus,
c) Rasked valikud inimeste / riikide ees: · valiku "hea-halb" asemel "halb-veel halvem" · näiteks natsi-Saksa liitlaseks sõjas oli demokraatlik Soome d) Naiste saatus: · raske töö meeste asemel tööstuses ja põllumajanduses · osalemine sõjalises tegevuses (partisanivõitlus ja vastupanuliikumine, medõed rindel) · okupantide vägivald 2. Repressioonid a) Sakslased loovad "uut korda" Euroopas: · koonduslaagrid, kus surmati 12 milj. inimest · Poolas 6 koonduslaagrit Auschwitz, Treblinka, Majdanek jt. · holokaust juutide massiline hukkamine II maailmasõjas (5-6 miljonit juuti) · Varssavi geto hävitamine · elanike küüditamine okupeeritud aladelt Saksa töölaagritesse · "Eluruumi laiendamine" elanike küüditamine "põlistelt Saksa aladelt" ("Generalplan Ost" 30 miljonit) b)Nõukogude repressioonid: · Stalin küüditas Siberisse terveid rahvaid, keda süüdistati koostöös sakslastega (tsetseenid, krimmitatarlased jt.)
· vaenlaste võitmiseks, korra tagamiseks ja rahvussotsialismi ülesehitamiseks tuleb luua tugeva diktaatorliku keskvõimuga riik. hitlerjugend - hitlerinoored, noorsooorganisatsioon natslikul Saksamaal. Wehrmacht - kaitsejõud, Saksa sõjaväe nimetus aastail 1935-1945. Holokaust juutide massiline hävitamine natside poolt Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud maades aastai 1933-1945; ohvreid 5,75-6 miljonit. Peamiselt hävitati Saksamaa koonduslaagrites (Dachau; Auschwitz; Buchenwald jt.) nepp (NEP) - uus majanduspoliitika (novaja ekonomitseskaja politika ) 1920. aastatel NSV Liidus, mille tulemusel kehtestusid taas turusuhted, ettevõtetele anti iseotsustamisõigus, kaasati era- ja väliskapitali. Nepp likvideeriti 1928-1929. a. industrialiseerimine - tööstuslikuks muutmine, rasketööstuse eelisarendamine. kulak rikka, talupoja sõimunimetus Venemaal. desarmeerimine - sõjavägede ja -varustuse vähendamine või likvideerimine.
- September 1939 - juudivastane poliitika sai uut hoogu o hakati eraldama linnaosadesse (getodesse) sinna sunniti kõik juudid sealsed elutingimused olid rasked, suremine oli muutunud igapäevaseks o koonduslaagreid rajati ka linnast välja surmalaagriteks kutsuti o Eestisse oli 1941 a sügiseks jäänud umbes 1000 juuti, kunagi oli olnud 5000 o Eesti suurim vangilaager oli Klooge o Auschwitz tuntuim rohkete gaasiakmbritega vangilaager üldse asus Poolas o 27.01.1945 holokausti päev 6 mlj juuti, ka mustlased o Tapeti kõiki ka rasedaid ja lapsi ja vanainimesi, kõik viati ühte auku lõpuks kaevati ikka kõik üles ja põletati ära, et varjata oma kuritegusid Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine riikide liit Hitleri vastu - Algas 1940 aasa sügisel
üksused, kelle eesmärgiks ja ülesandeks oli hävitada kõiki NSVL vastaseid mässajaid ja neid, kes vastaseid abistasid idarindel (Eestis nt metsavennad). lend-lease programm - Selle käigus saatis USA liitlasriikidele (nt Prantsusmaa, NSVL, Suurbritannia) varustust ja materjale lisaks ka sõjariistadele, tingimusel, et need riigid neile hilisemal kuupäeval tagasi maksavad. See aitas suurel määral kaasa liitlaste sõjategevusele ja tugevdas nende riikide majandust. Auschwitz - Poola aladel asuv koonduslaagrite võrgustik, kus hukati tohutul hulgal vange, kes natside sõnul olid alainimesed (nt: juudid, mustlased jne). Ohvrite arvu raske teada, kuna laipu põletati. Eesti Omavalitsus II MS ajal (1941-1944) Eestis tegutsenud valitsus, mille moodustasid sakslased, kes tollal eestit okupeerisid. Oli pigem nukuvalitsus e teise riigi kuuleka tööriistana toimiv riigivalitsus. 5 Sündmused (aeg, sisu ning tähtsus ajaloos):
Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I ...
Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I Sõ...
1.6 ,,Juudiküsimuse lõpplahendus" 20. jaanuaril 1942 Wannsee konverentsil Berliinis töötasid natsijuhid välja ,,juudiküsimuse lõpplahenduse", mis tähendas Euroopas elava 11 miljoni juudi plaanipärast hävitamist. Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopas rajatavaisse hävituslaagriteisse. 1942 algasid küüditamised koondus- ja surmalaagritesse, mis kujunesid orjatöö ja hukkamispaikadeks. Neist suurem osa asus Poolas, kuhu rajati kuus surmalaagrit: Auschwitz, Belzec, Chelmno, Majdenek, Sobibor ja Treblinka. Surmalaagrisse saabumise järel eraldasid laagri arstid nooremad ja tugevamad vangid, ülejäänud saadeti gaasikambrisse. Valvemeeskond võttis hukatavailt ära kõik väärtesemed, pärast lõigati surnukehadelt ära kõik juuksed ja eemaldati kuldhambad. Surnukehad põletati krematooriumiahjus või tuleriidal. Ellujäetutele tätoveeriti käevarrele numbri, mis edaspidi asendas nime. Vange kasutati raskel
110 km põhja pool. Sinna on võimalik sõita autoga (kestus kaks tundi), rongiga või bussiga. Teised suuremad linnad Zakopane juures on Katowice (200 km) ja Czestochowa (250 km). Riigipiir Slovakkiaga asub Lysas ja on ainult 23 km linna keskusest. See annab suurepärase võimaluse külastamaks Slovakkia kuulsaid kuurorte nagu Tatranska Lomnica ja Stary Smokovec, samuti ka linnu nagu Poprad ja Kezmarok. 4. Oswiecim Tagasihoidlik provintslinn Oswiecim, rohkem tuntuid oma Saksa nime järgi Auschwitz, oli tunnistajaks kurjusele, mille põhjustas inimkond. Ligikaudu 1,5 miljonit inimest hukkus suurimas Natsi hävituslaagris Teise maailmasõja ajal. Õudne ekspositsioon endises laagris paneb külastajad 17 mõtlema põhilistele inimväärtustele nagu humaansus ja inimväärikus. Oswiecim on linn, kus elab umbes 45 000 inimest, ja on oluliseks kaubandus-ja tööstuslinnaks. Kuigi enamus inimesi Poolas ning maailmas seostavad linna
Üksused olid moodustatud endistest NSV Liidu kodanikest (kasakad). Holokaust: · II ms Sks poolt toime pandud genotsiid (eesmärk hävitada mingi etniline, rassiline või usuline ühendus) juutide hävitamiseks; inimeste massiline tapmine väljaspool sõjategevust. · Sks => halb suhtumine Vene sõjavangidesse (nälg, haigused, orjatöö tööstusettevõtetes); juutide massiline mõrvamine (21. jaan 1942 otsus transportida kõik Eur juudid itta => Auschwitz), mille tagajärjel hukkus kokku u 5 milj in · NL => tegevus Ida-Eur peale II ms lõppu (komm juht Pol Poth lasi hukata suurema osa Kambodza rahvast); Katõnis Poola sõjavangide tapmine (u 20 000 in): halb suhtumine Sks sõjavangidesse (tapeti, kurnatus); Punaarmee vägivallaaktid kohalike elanike kallal · USA => holokaust indiaanlaste vastu (16.-19 saj; u 100 milj in) Hitleri-vastase koalitsiooni väljakujunemine:
kellest miljonid surid ❧ Sõja puhkemise järel alustati juutide massilise hävitamisega Holokaust ❧ Juute hakati ühiskonnast elimineerima sõja puhkemise järel (getod ja koonduslaagrid) ❧ 21. jaanuar 1942 toimus Berliinis Wannsees nõupidamine, kus langetati otsus transportide kõik Euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine surmalaagrite gaasikambrites (nn Lõpplahendus) ❧ Põhilised surmalaagrid asusid Poolas (Oswiecim/Auschwitz, Maidanek jt) ❧ Inimesed üritasid ka juute päästa (n.t Rootsi krahv Raoul Wallenberg Ungaris) ❧ Hinnanguliselt hukkus Teises maailmasõjas 6 miljonit juuti https://www.youtube.com/watch?annotation_id=annotation_524480&feature=iv&src_vid=XLK5OWU2YGw&v=fH8kPaqeiA4 Nõukogude Liidu kuriteod ❧ 1940-1941 küüditati Poolast, Lääne-Ukrainast ja Lääne-Valgevenest Siberisse üle miljoni inimese ❧ 1940 lasti Katõni lähedal metsas maha üle 20 000
Kõik juudid okupeeritud Nõukogude Liidu territooriumil pidid hakkama kandma kollast tähte. Algas Lääne-Euroopa juutide deporteerimine Poola getodesse ja juutide gaasitamine Chelmo laagris – esimeses surmalaagris. 1942 – Wannsee konverentsil võeti vastu otsus juutide täieliku hävitamise kohta (lõpplahendus). Algas Ida-Euroopa juutide hukkamine Belzeci, Sobibori ja Treblinka surmalaagrites, massiline gaasitamine Auschwitz-Birkenau ja Majdaneki surmalaagrites. Lääne-Euroopa juudid deporteeriti Auschwitz-Birkenau laagritesse. 1943 – Viidi lõpule juutide hukkamine Chelmo, Belzeci, Sobibori, Treblinka ja Majdaneki surmalaagrites ning kõik jäljed sellest hävitati. 1944 – Ungari juudid deporteeriti Auschwitz-Bireknausse ja hävitati. Algasid surmamarsid ja asitõendite hävitamine. 1945 – Nõukogude väed vabastasid Auschwitzi.
tööriistana. Kokkuvõte Goebbels, Göring, Himmler, Hess, Speer ja Dönitz olid Hitleri kuus käsilast ja tema võimu täidesaatjad. Nende ja paljude teiste selliste inimesteta poleks Hitler oma võimu hoida suutnud. Alles tänaseks on selgunud 20.sajandi kurito tegelik suurus ning diktatuuri kurjakuulutav enne. Selleks polnud mitte sõda oma õudusega, vaid varjatud kuriteod, nagu massimõrva sünonüümiks saanud Auschwitz. Kainest ajaloolisest vaatevinklist vaadatuna jääb ka kõige kohutavam sõda kord unustuse varju. Enam kui viie aastakümne möödudes mõjub Teine maailmasõda mantlina, mille hõlma all viidi täide ja varjati holokausti kuritegusid. Koos Hitleri käsilastega olid kuritegude täidesaatjaiks ka nende abilised. Holokausti otsesteks süüdlasteks võib lugeda poolt miljonit sakslast.
alaväärtuslike rahvuste (juudid, slaavlased) kallal toime genotsiid, s.o. rahvastiku täielik või osaline hävitamine rahvuslikel, usulistel vms. eesmärkidel. · Juutide kallal toime pandud vägivald Teises maailmasõjas kannab nime holokaust. Selle käigus tapeti 6 miljonit juuti. · Juba enne sõda Saksamaal juute sunniti elama getodes eraldatud linnaosades. · Koonduslaagrites tapeti kokku 11 miljonit inimest. Tuntumad koonduslaagrid: Auschwitz, Majdanek, Treblinka (Poola territooriumil) Vastupanuliikumine ja selle erinevad vormid · Osutasid natsireziimile vallutatud aladel elavad rahvad. · Vastupanuliikumise vormideks olid natsidevastane propaganda, diversioonid, sabotaaz ja relvavõitlus, mis kulmineerus ülestõusudes (Varssavi ülestõus, Pariisi ülestõus jt.). · Laiaulatuslikum vastupanuliikumine kujunes Poolas, Prantsusmaal, Kreekas ja Jugoslaavias. · Tsehhide vastupanuliikumine algas juba 1939. a
Donetsi söebassein. Armeegrupp NORD Leningradi blokaad Armeegrupp MITTE 60 km kaugusel Moskvast (ei vallutatud). Dets 1941 välkssõja lõpp. Armeegrupp SÜD vallutas Kiievi. koonduslaagrid kinnipeetud isikute ajutine kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute isoleerimine ja/või hävitamine. Koonduslaagrid jagunesid NSVL ja Saksa Kolmandas Riigis kaheks: töölaagrid ja hävituslaagrid. Auschwitz ja Treblinka koonduslaagrid. holokaust juudid vastupanuliikumine IIMS ajal Saksa, Itaalia, Jaapani ja NSVL vastane liikumine. Võitlusvormideks oli ideoloogiavastane propaganda. Sealhulgas illegaalse kirjanduse väljaandmine, streigid, sabotaazid, ülestõusud. Esimesed vastupanuliikumised tekkisid Saksamaa ja NSVL okupeeritud Poolas (1939). Vastupanuliikumine aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste lendureid, kes olid alla tulistatud.
) NSVLi ja Jaapani vahel kehtis 1941.a. kevadest neutraliteedileping III Murrang sõjas 1942.a. 1. 1. jaanuar 1942 Washingtonis Ühinenud Rahvaste deklaratsioon - 26 Kolmikliidu vastast riiki kirjutasid alla ühise tegevuse kokkuleppele - Washingtoni pakt, millega vormistub Hitleri-vastane koalitsioon Juudiküsimuse nn. lõplik lahendamine (Endlösung) - jaan. 1942 Wannsee konverents - koondada juudid idaaladele rajatavatesse surmalaagritesse - Auschwitz, Majdanek, Treblinka jt. Hukati ligi 11 milj inimest, neist 5-6 milj juudid - holokaust. 2. Murrang sõjas 1942.aastal - murrangut tähistavad kolm lahingut I - Vaiksel ookeanil toimus USA sõda Jaapani vastu. Murranguks sai lahing Midway atolli juures juunis 1942 - seejärel muutus pealetungivaks pooleks USA II - Põhja-Aafrika toimus Kõrbesõda Saksamaa ja GB vahel. Murrang toimus 1942.a. oktoobris-novembris El-Alameini all - peale seda oli GB pealetungiv pool ja 1943.a
o Propagand põhisisu - juudid süüdi kõiges o Juudid pidid kandma end teistest eristamiseks Taaveti märki (Kollane kuusnurk) ,,Kristallöö" tagajärjel viidi tuhanded juudid koonduslaagritesse 1939 IIMS algus juudid ülerahvastatud getodesse 1941 Smaa ründas NSVL tapmiskomandod juutide hukkamiseks Lääne-Euroopa juutide deporteerumine Poola getodesse& vangilaagritesse (Auschwitz, Treblinka jne) Ohvrite arv u 5-6mlj ,,Holokauston" põletusohver Kvalifitseeritakse rahvusvahelise õiguse seisukohalt juutide (ja teiste) vastu suunatud genotsiidiks IIMS algul o Genotsiid tahtlik tegevus, hävitada täielikult/osaliselt mingi etniline/rassiline/religioosne üksus *IGAPÄEVAELU Surm getodes oli igapäevane, kõiki haigeid lapsi ei suudetud päästa,
● 1938.a. nov. nn.”Kristallöö” – pogrommide kõrgpunkt HOLOKAUST ● „Kristallöö“ järel viidi tuhanded juudid koonduslaagritesse. ● 1939.a. kui algas II maailmasõda koondati juudid üle rahvastatud getodesse. ● 1941.a. kui Saksamaa alustas sõda Nõukogude Liidu vastu, loodi spetsiaalsed tapmiskomandod juutide hukkamiseks. ● Algas Lääne - Euroopa juutide deporteerimine Poola getodesse ja vangilaagritesse. Suuremad vangilaagrid - Auschwitz, Treblinka, Dachau, Buchenwald ● Holokausti ohvrite arvuks hinnatakse 5-6 miljonit. ● Mõistest - “holokaust” kr. k. holokauston (‘täielikult põlenud/ohverdatud”) - põletusohver ● Holokausti kvalifitseeritakse rahvusvahelise õiguse seisukohalt juutide (ja teiste) vastu suunatud genotsiidiks Teise maailmasõja ajal ● Genotsiid - tahtlik tegevus, millega soovitakse hävitada täielikult või osaliselt mingi
annaabi.ee 
