Nihik Nihik ehk nihkmõõdik (rahvakeeles ka nihkkaliiber, supler) on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb siis lugemile lisada mõõteharule märgitud parandus, näiteks 10 millimeetrit. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku täpsus on tavaliselt kas 0,1 mm või 0,05mm. Viimastel aastatel on hakanud levima ka digitaalsed nihikud.
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond NIHIK JA TEMA KASUTUSVÕIMALUSED Iseseisev töö Juhendaja Tartu 2011 1 Nihik ehk nihkmõõdik (rahvakeeles ka nihkkaliiber, supler) on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb siis lugemile lisada mõõteharule märgitud parandus, näiteks 10 millimeetrit. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku täpsus on tavaliselt kas 0,1 mm või 0,05mm. Viimastel aastatel on hakanud levima ka digitaalsed nihikud.
Venitatud skaalaga nooniust, mille jaotis on põhiskaala jaotisest pikem, aga lühem kui 2 (või 3, 4 ...) põhiskaala jaotist, sest liiga lühikese nooniuse korral on keeruline kanda numbreid kriipsude juurde ja samas on ka mõõtude võtmine mugavam. Täpsuse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et väikseim pikkus, mida saab mõõta, on vahemaa, mille võrra noonius nihkub esimese kriipsude kokkulangemiseni. Nihik: Pikkuste mõõtmiseks kasutatav nihik koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb liita lugemile mõõteharule märgitud parand. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. Kruvik: Kruvik kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu
· 1597 Galileo Galilei leiutas termoskoobi · See ei osutunud temperatuuri mõõtmisel eriti täpseks, sest näit sõltus suurel määral õhurõhust Geomeetriline ja militaarne kompass · 1597 Galileo Galilei leiutas geomeetrilise ja militaarse kompassi. · Galilei pööras tähelepanu sõjakunstile ja uuris suurtükikuulide lendu. · Ta avastas, et kuulid lendavad mööda paraboolset trajektoori · Nende uuringute käigus leiutas Galilei kahest joonlauast kokku volditava arvutusseade, mida algselt kasutati suurtükkide laskekauguse arvutamiseks. Galilei teleskoop · 1609 Kui Galilei teleskoobist kuulis, siis tegi ta endale ka selle, olemata varem ühtki sellist riista näinud ja teades vaid, et teleskoobis kasutatakse kahte läätse ja toru. · Teleskoop, mille ta kiirustades tegi oli parim, mis tolleks ajaks üldse tehtud. · See andis ümberpööratud kujutise asemel õigetpidi kujutise. Mikroskoop
mitteühtimisel on aga lugemi leidmine vähem täpne. Sellest lähtuvalt on täpsuse tõstmiseks lisatud mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. Nooniuse jaotise pikkus an valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest a lühem võrra, kus n on nooniuse jaotiste arv. Suurust T = a-an = nimetatakse nooniuse täpsuseks. Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Nihikuga saab mõõta ka detaili siseläbimõõtu. Enmasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on tema liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallklambrit,
.............................................................................................10 Sissejuhatus Antus teemas käsitleme nihikut( supler, nihkkaliiber) ja kruvikut. Õpime käsitlema antud mõõteriistu ning kuidas lugeda neilt mõõte tulemust. Nihik Nihik ehk nihkmõõdik (rahvakeeles ka nihkkaliiber, supler) on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb siis lugemile lisada mõõteharule märgitud parandus, näiteks 10 millimeetrit. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku täpsused võivad ola 0,1 ; 0,02 või 0,05 mm.
ütles ilusti viisakalt , et praegu ei ole kolmnurkset joonlauda üksikult, pakkus muidugi ka komplektina, aga ma ei tahtnud. Siis soovitas mul minna järgmisse poodi. Analüüs: Klienditeenindaja oli väga viisakas. Mulle meeldis tema abivalmidus. Ettepanekud: Minu arvates oli kõik korras, seega ma ettepanekuid ei teeks. 5 Paide Taig Läksin sama põhimõttega Taigi, et saada kolmnurkne joonlaud, seal helistasin , rääkisin joonlauast. Klienditeenindaja kuulis, ootas kuni ma kõne ära lõpetan ja siis ta pakkus mulle erineva hinnaga, erineva suurusega joonlaudu, küsis kas ma midagi muud ei soovi. Analüüs: Klienditeenidaja oli vägagi viisakas, sõbralik ja abivalmis Ettepanekud : Siin oli ka kõik korrektne. Ning mul ettepanekuid ei ole. 6 Paide bussijaam Käisin Paide bussijaamas, et uurida kui palju maksab kuukaart ja mis kuupäevast, mis kuupäevani seda osta saab
aastal. Galilei on maetud Firenze Santa Croce kirikusse. 6 Tuntumad leiutised 1597.aastal leiutas Galilei termoskoobi. See näitas küll tempetaruuri, kuid sõltus suuresti õhurõhust. 1597 aastal leiutas ta ka geomeetrilise ja militaarse kompassi. Algselt oli see mõeldud kahurikuuli lennukaugese arvutamiseks, aga hiljem kohandas ta selle universaalseks arvutusvahendiks. See oli kahest joonlauast kokkukäiv. 1609 aastal valmistas Galileo teleskoobi. Ta ei olnud küll esmaleiutaja, kuid tegi ilma jooniseid nägemata selle aja kõige parema teleskoobi. Tema teadmised selles vallas piirdusid ainult sellega, et ta teadis vaja on kahte läätse ja toru. Teistest teleskoopidest oli Galileo oma parem, sest see andis ümberpööratud kujutise asemel õiget pidi kujutise. Galileo oli teadaolevalt esimene kes hakkas tegema taeva vaatlusi. Tema avastas ka
Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M. Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: L = M + N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik
Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M. Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: L M N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik
Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M. Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. L M N T Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik
Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M. Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus – mõõtarv L – on seega: L M N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik
· 1597 leiutas Galilei termoskoobi. See leiutis ei osutunud temperatuuri mõõtmisel eriti edukaks, sest näit sõltus suuresti õhurõhust. · 1597 Geomeetriline ja militaarne kompass. Galilei pööras tähelepanu sõjakunstile ja fortifikatsioonidele, samuti uuris ta suurtükikuulide lendu ja avastas, et kuulid lendavad mööda paraboolset trajektoori. Nende uuringute käigus leiutas Galilei "geomeetrilise ja militaarse kompassi": see oli kahest joonlauast kokku volditav arvutusseade, mida algselt kasutati suurtükkide laskekauguste arvutamiseks, kuid peatselt kohandas Galilei selle universaalseks arvutusvahendiks. · 1609 Galilei teleskoop ja tööd sellega. "Täheteataja". Galilei ei olnud teleskoobi esmaleiutaja, ent kohe, kui ta sellest leiutisest 1609. aastal kuulis, tegi ta endale teleskoobi, olemata varem ühtki sellist riista näinud ning teades vaid seda, et selles kasutatakse kahte läätse ja toru.
määramiseks vajalike mõõtmiste või loendamistega · Võimaldab väiksema ajakuluga hinnata metsa suuremal alal Igal eraldisel tuleb teha mitmes punktis mõõtmisi, et tulemust üldistada eraldise kohta · Vähemalt ühes punktis peaks tegema täpsema meetodiga mõõtmised, et "kalibreerida" silma 4. Standardmetsaklupi ehitus. Metsaklupi joonlaudade tüübid, nõuded metsaklupiga kasvavate puude ja ümarpuidu diameetrite mõõtmisel. Standardne metsaklupp koosneb joonlauast ja liikuvast ning liikumatust haarast. Klupp peab vastama järgmistele nõuetele: · klupi haarad peavad mõõtmise momendil olema risti joonlauga; · klupi haarad peavad olema pikemad kui ½ joonlaua skaala maksimaalulatust Nõuded mõõtmisel · Klupp peab olema õigel kõrgusel · Klupp peab puutuma puud kolmest punktist · Klupp peab olema puu tüvega risti · Klupp peab olema töökorras 5. Kõrgusmõõtjate tüübid, ehitus ja kasutamine. 1.Trigonomeetrilise kõrgusmõõtja abil(suunto)
Goniomeetri telg fikseeritakse kinnitusmansettide abil liigese telje kohale: fikseeritakse nii alg- kui ka lõppasend. Passiivse (kellegi teise survel tehtud liigutus) suurem aktiivsest alati. Liikuvuse määramiseks on vaja koolitatud inimest, kuna surve peab olema konstantne. Kasutatakse ka liigeste nurkade määramiseks teatud asendite eri hetkedel. Kasutatakse spordis liigeste painduvuse määramiseks. Liigitus: 1) Mehaaniline goniomeeter: põhimõtteliselt koosneb ühest mallist ja kahest joonlauast 2) Elektriline goniomeeter: võimaldab liigutuste käigus pidevalt registreerida pöördenurga muutusi 3) Digitaalne goniomeeter Kombinatsioon teistega: Dünamomeetria = tensoplatvorm- püsti tõusmine ja hüpped MÜTONOMEETRIA: Meetod lihastoonuse mõõtmiseks ja koeturgori muutuste määramiseks mehaaniliste omaduste alusel. Lihasele antakse doseeritud löök, millele lihas kui elastsus- viskoosne keha vastab sumbuva võnkumisega. Seade on ühendatud arvutiga ning automaatselt
sellise märgini. Vajadusel võib tabulaatorid (vasaku joondusega, tsentreeritud, parema joondusega ja kümnendtabulaator) ise joonlauale paigutada, sel kombel saab määrata joone, milleni tabulaatorikorraldus joondab. Kuna tabulaator on lõiguvormingu korraldus, kehtib see lõigule, milles asub kursor, või lõikudele, mis on plokki võetud, ning lõikudele, mis eelmistest edaspidi sünnivad. Valige soovitud tabulaatoritüüp klõpsates ülemisest joonlauast vasakul asetseval nupul . Tabulaatori lisamiseks tehke hiirega klõps joonlaual kohas, kuhu Te soovite teksti joondada. Tabulaatori liigutamiseks lohistage see joonlaual soovitud kohta. Tabulaatori kustutamiseks lohistage see joonlaualt minema. Tabulatsiooni täpsemaks määramiseks saab kasutada käsku Tabs menüüst Format. Loetelud Nummerdatud või täpploetelude tegemiseks tuleb tekst, millest Te soovite loetelu teha, märgistada
64) kasutatakse nii sise- kui välismõõtude mõõtmiseks. Täpsemate mõõtude korral kasutatakse juba nihikut ja kruvikut (vaat. 1.8.1 ja 1.8.2). Mõõtejoonlauad ja nendega mõõtmise näited joon. 63 joon. 64 Nurgikud ja miiud on levinud nurkade kontrollimisel. Faasitud servadega täpseid nurgikuid nimetatakse lekaalnurgikuteks (joon. 65a). Lihtne miiu (joon. 66) koosneb pidemest 1 ja joonlauast 2, mis on kinnitatud pideme kahe plaadi vahele. Miiule nõutav nurk tavaliselt näidisdetaili või nurgaplaatide järgi. Nõutav nurk fikseeritakse kruvi ja tiibmutriga 3. Universaalne miiu on ette nähtud samaaegselt kahe või kolme nurga ülekandmiseks. Miiud on eriti mugavad siis, kui näidisdetaili järgi on vaja valmistada palju sarnaseid detaile. joon. 65 Miiud ja nende kasutusviisid: a kahekordne miiu, b lihtne miiu, c miiude
Loome nüüd teise pildi - poster, mis on kokkuoltimisega kahjustatud. Enne kui alustad, soovitan panne neiu eraldi gruppi või teisendada Smart Object'iks ning lisada pisike vari (Drop Shadow) Teise pildiga teeme nii, et avame selle uues dokumendis, sest meil on vaja seda tükeldada ja sellisel viisil oleks see lihtsam. Kui oled pildi avanud, siis toome joonlaua peidust välja Ctrl+R abil Seejärel haarame kinni vertikaalsest joonlauast (vasakult) ja sikutame selle pildi keskele. See peaks haakuma automaatselt. Horisontaalselt joonlaualt sikutame kaks joont, mis jagavad pildi kolmeks. Järgmiseks tee uus kiht, selekteeri tekkinud ruut ja värvi lineaarse üleminekuvärviga mustast-valgeks Märgista ja värvi ka teised ruudud. Proovi üleminekuvärvidega erinevaid suundasid Peidame abijooned Ctrl+H abil Seame kihi läbipaistvuseks Soft Light
annaabi.ee 
