1. Mõõtmistulemuste graafiline analüüs Füüsikalistes katsetes mõõdetakse sageli kahte suurust x ja y , millest üks on teise funktsioon y f x . Nende suuruste vahelise sõltuvuse heaks illustratsiooniks on graafik (vaata joonist 7). Üldjuhul on graafikuks sujuv, ilma murdepunktideta kõver. Selle saamiseks tuleb kõigepealt katsepunktidele teljesuunaliste sirglõikudena usaldusalad märkida. Seejärel aga nendest selline sujuv kõver läbi tõmmata, mis oleks kõige lähemal katsepunktidele ja läbiks samas kõiki usaldusalasid. Joonis 7. Katsepunktide lähendamine sujuva kõveraga. Joonisel 7 esitatud lähenduskõvera mingi punkti A ordinaadi määramatuse leidmiseks fikseeritakse tema abstsiss (näiteks xA) ja mõõdetakse punkti A ümbruses sümmeetriliselt asetseva n katsepunkti kõrvalekalded lähendussirgest y-telje sihis yi yi . Siin on y i katsepunkti ordinaat koha...
Asendiplaanil näidatakse ehitise püstitamiseks ettenähtud krundi piirid ja nn. Punased ehitusjooned, milledeni ehitis võib ulatuda. Mõõtsuhe plaanidel, lõigetel ning vaadetel 1 :100. Hoone plaanid koostatakse üldiselt horisontaalsete lõikepindadena 1,50 m kõrguses põrandapinnast ja sellele vastavalt kujundatakse allpool seda lõikepinda asetsevad aknad, uksed, ahjud, trepiastmed jms.; sellest lõikepinnast pealpool olevaid ehitisosi ei joonestata või märgitakse kerge punktiiriga. Plaanidele tähendatakse ehitise seesmised ja välimised peamõõdud, samuti kõik suitsu- ja ventilatsioonilõõrid. Lõigetele märgitakse korruste kõrgused, samuti katusekattematerjal. Pärast vastava asutuse poolt projekti kinnitamist töötatakse selle alusel välja tööjoonised. 3. T ö ö j o o n i s e d Nende korralikule väljatöötamisele pannakse eriti rõhku ning ilma nendeta pole võimalik mingi kõrgemaväärtusliku ehituse teostamine.
128-44:2001 (E), ISO 128-50:2001 (E) järgi]. Mõlemal juhul tuleb jämedate kriipsudega ära näidata lõikava pinna kulgemise muutus: astmelisel lõikel astmete koht, murdlõikel murdekoht. Astmelisel lõikel paiknevad lõikepinnad astmeliselt ja on objekti läbides üksteisega paralleelsed. Kõikidele astmetele langevaid elemente kujutatakse ühel tasandil asuvatena, kusjuures astmete vahejooni välja ei joonestata. Murdlõike puhul lõikepinnad lõikuvad omavahel mingi nurga all. Nad asetatakse läbi detaili sümmeetriliste elementide telgjoonte. Vaatega ühendatud lõiked Vaatega ühendatud lõiked on poolvaatlõiked ja kohtlõiked [ISO 128-40:2001 (E), ISO 128- 44:2001 (E) ja ISO 128-50:2001 (E) järgi]. Mõlemad on ühe tasandiga tehtavad lõiked, seejuures lõigatakse objekti ainult teatud osas, joonestades lõigatud osa kokku lõikamata jäänud vaateosaga.
Seda silmas pidades võib mistahes tahuka pinnalaotuse tuletada järgmiselt: 1) kõik tahud, mis ei ole kolmnurgad, tükeldatakse diagonaalidega kolmnurkadeks. Siis koosneb kogu tahuka pind ainult kolmnurkadest; 2) seejärel tuletatakse kõigi kolmnurkade külgede tegelikud pikkused; 3) konstrueeritakse kolmnurkade originaalvormid üksteise külge selles järjestuses, milles kolmnurgad ise asetsevad tahukal. Tulemuse välja joonestamisel tahkude diagonaale välja ei joonestata. 47. Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast? Iga pinna tasandiline lõige osutub tasakõveraks (erijuhul sirgeks). Tasakõverad asuvad üleni ühel tasapinnal. Tuntuim tasakõver on ringjoon. Kahe kõverpinna lõikejoon on üldjuhul ruumikõver. Tuntuim ruumikõver on kruvijoon. 48. Mis on algebralise kõverjoone järk? Algebraliste tasakõverate järk on projekteerimise suhtes invariantne, s.t. sõltumata projekteerimise liigist projekteeruvad nad sama järku joonteks. 49
Lõiked mitme tasapinnaga Niisuguseid lõikeid saab vormistada astmelise ja murdlõike kujul. Mõlemal puhul tuleb jämedate kriipsudega ära näidata lõikava pinna kulgemise muutusi, astmelisel lõikel astmete koht, murdlõikel - murdekohi. Astmelisel lõikel paiknevad lõikepinnad astmeliselt ja on eset läbides üksteisega paralleelsed. Kõikidele astmetele langevaid elemente kujutatakse ühel tasapinnal asuvatena, kusjuures astmete vahejooni välja ei joonestata. Vaatega ühendatud lõike puhul ei lõigata eset mitte terves ulatuses läbi, vaid ainult teatud osas, joonestades lõigatud osa kokku lõikamata jäänud vaateosaga. Siia kuuluvad poolvaatlõige ja kohtlõige. Poolvaatlõige vormistatakse ainult sümmeetrilistest kehadest, kusjuures vaate- ja lõikeosa eraldusjooneks on sümmeetriatelg. Poolvaatlõiget ei tähistata.
üksikutest LINE lõikudest või moodustada ühe tervikliku PLINE-objekti. Käsust väljutakse automaatselt. Käsklust saab valida kirjutades käsuribale SKETCH. Kui valida käsklus SKETCH: - Record increment <1.00> (vabakäejoone salvestamise samm, vaikimisi 1 ühik, soovitatav samm on 0.5 ... 3 mm) {arv} - Sketch. Pen eXit Quit Record Erase Connect P Pen tõsta/ langeta vabakäe sulg, mis tähendab, et kui sulg on tõstetud, siis ei joonestata. X eXit salvestada joon ja väljuda käsust Q Quit kustutada joon ja väljuda käsust 22 R Record salvestada joon ja jääda käsku E Erase kustutada joon alates teatud punktist lõpuni C Connect alustada joont teatud punktist edasi HATCH viirutamine HATCH käsku saab kasutada joonisel kujundatava ala, mis matemaatiliselt olla kas kinnine (ühe joonega piiratud) või
Sisejõu epüür = sisejõu graafik pidevalt ühe ja sama väärtusega. piki varda telge Sisejõudude epüürid arvutatakse lõikemeetodiga, nende joonestamisel lähtutakse reeglitest ja soovitustest (Joon. 2.9): · ei joonestata välja graafiku telgi, · väärtused antakse epüüri iseloomulikes punktides, · positiivsed väärtusd kantakse vastava telje positiivses suunas (kui arvutusskeemil on teljed määratud); · väärtuste märgid tuuakse epüüri pinnal või arvväärtuste ees; Priit Põdra, 2004
34. Mis kantakse põhiprojekti joonistele? Asendiplaanil näidatakse ehitise püstitamiseks ettenähtud krundi piirid ja nn. punased ehitusjooned, milledeni ehitis võib ulatuda. Mõõtsuhe plaanidel, lõigetel ning vaadetel 1:100. Hoone plaanid koostatakse horisontaalsete lõikepindadena 1, 5 m kõrguses põrandapinnast ja sellele vastavalt kujundatakse allpool seda lõikepinda asetsevad aknad uksed jne. Sellest lõikepinnast pealpool olevaid ehitisosi ei joonestata või märgitakse kerge punktiiriga. Plaanidel täheldatakse ehitise seesmised ja välimised peamõõdud, suitsu ja ventilatsioonilõõrid. Lõigetele märgitakse korruste kõrgused, samuti katusematerjal. 35. Mis kantakse tööprojekti joonistele? Projektijoonistele lisatakse täiendavalt puhta vee ja kanalisatsiooni torud, keskkütte ja ventilatsiooni torud, elektriseadmed ja kilbid. Hooneplaanid 1:50 suhtes. Aknad ja uksed ning nende avanemissuunad, trepiastmed, ahjud,
muutus. Kui liitjoone kaarjas osa muutub nullilise raadiusega kaareks, siis edaspidi teda enam kaarena ei kujutata. Kõrgust ja laiust omavast RECTANG-objektist (roheline) on tehtud käsuga rida OFFSET- kujundeid (nähtamatud jooned on kustutatud käsuga HIDE). NB! Kuna käsuga LINE saadud joon koosneb üksikutest sirglõikudest ja igaüks on omaette objekt, siis selliselt joonestatud murdjoonele sarnast rööpset kujundit ei joonestata. Joones- tatakse vaid igale sirglõigule rööpne lõik, mis on sama pikk kui alglõik (iga sirglõik on vaja omaette valida!). Pinnale rööpse pinna kujundamiseks kasutada käsku SURFOFFSET. {kaugus või [punkt, läbi mille peab rööpne kujund kulgema / kustutama / kiht, millesse läheb rööpne kujund (vaikimisi – algjoonega samasse kihti)] – viimasena kasutatud meetod; või kaugus; laiade joonte puhul võetakse kaugus keskjoonest}
Üsna samamoodi toimivad valikud Ver ja Ang tekivad vastavalt vertikaalsete ja suvalise nurga all olevate paralleeljoonte parved (juhul Ang küsitakse lisaks veel kaldenurga suurust X-telje positiivse suuna suhtes). Valik Bisect lubab joonestada nurgapoolitajate parve. Kõigepealt tuleb siin järjekorras sisestada kolm punkti: tipupunkt 1, esimese haara punkt 2 ja teise haara punkt 3 (vt. joonis 14). AutoCAD joonestab nüüd haarade 12 ja 13 vahelise nurga poolitaja (haarasid endid ei joonestata). Teise haara punkte 3 saab sisestada korduvalt, igale neist vastab oma nurga- poolitaja. Valik Offset võimaldab tõmmata varemjoonestatud joonele lõpmata pika paral- leeljoone (võrdle samanimelise käsuga OFFSET leheküljelt 33). Ka ringjoon on jooniste tüüpiline objekt. Käsuga CIRCLE ilmutatakse viip Specify center point for circle or [3P/2P/Ttr (tan tan radius)]: Valikutel on järgmine tähendus: · 3P teatada ringjoone kolm punkti, mida ring- joon läbib;
44:2001 (E), ISO 128-50:2001 (E) järgi]. Mõlemal juhul tuleb jämedate kriipsudega ära näidata lõikava pinna kulgemise muutus: astmelisel lõikel astmete koht, murdlõikel murdekoht. Astmelisel lõikel paiknevad lõikepinnad astmeliselt ja on objekti läbides üksteisega paralleelsed. Kõikidele astmetele langevaid elemente kujutatakse ühel tasandil asuvatena, kusjuures astmete vahe- jooni välja ei joonestata. Sele 39. Astmeline lõige Murdlõike puhul lõikepinnad lõikuvad omavahel mingi nurga all. Nad asetatakse läbi detaili sümmeetriliste elementide telgjoonte. Sele 40. A–A astmeline lõige, tehtud kahe horisontaalse tasandiga; B–B murdlõige, tehtud kahe teineteise suhtes nurga all oleva vertikaalse tasandiga Vaatega ühendatud lõiked Vaatega ühendatud lõiked on poolvaatlõiked ja kohtlõiked [ISO 128-40:2001 (E), ISO 128-
(joonise piire ei kontrollita). Kui vastata käsu LIMITS valikureale ON ↵ tähendab see, et edaspidi kontrollitakse, kas joonestatav objekt mahub joonestusvälja piiridesse või mitte. Kui joonestatav objekt ei mahuks joonestusväljale, antakse veateade ** Outside limits ÜLESANNE I Pinnatükk 37 ja objekti ei joonestata. Kuid sellest on ka mõningaid erandeid – näiteks kui osakegi ringjoonest asub lubatud piirides, kuigi enamus on väljas (näiteks Maakera orbiit ümber Päikese on joonestatud mõõdus 1:1 joonisepaberi lehele A4), siis seda ringjoone osa ikkagi joonestatakse. Arvuti poolt on tavaliselt kasutusel moodus OFF, mistähendab seda, et lehele A3 võib joonestada kas või meie Galaktika kaardi oma tegelikus suuruses (ühikuna tuleb siis kasutada km) .
annaabi.ee 
