O.Kallis sündis 11.11. 1892.a. Tallinnas pere esiklapsena. Kui Oskar oli 5 aastane, siis suri isa ja ema jäi 4 lapsega üksi. Ema töötas õmblejana. Kunstiande sai Oskar isalt, kes oli harrastanud klaasimaali. Ka pere teised lapsed tegelesid joonistamisega. 1907.a. õppis Oskar I semestri A.Laikmaa ateljeekoolis. A.Laikmaa õpetas noorukit tasuta ja jäi Kallisele suureks eeskujuks kogu tema lühikeseks eluks.1910.a. lõpetas Kallis Tallinna Linnakooli ja asus tööle joonestajana ühes arhitektuuribüroos. Kallis õppis Eesti Kunstiseltsi Joonistuskursustel ja hiljem veel paar semestrit Laikmaa juures. O.Kallise maalide-joonistuste silmapaistvam osa jaotub kahte teemade ringi- ,,Kalevipoeg" ja muinasajastu ning eksistensiaalsed mõtisklused armastusest ja surmast. Oskar Kallise Kalevipoeg on jõuline, tugev ja teotahteline eesti talupoeg, mitte müstiline hiid. Kunstniku lemmikvärvideks tunduvad olevat tumesinine ja päikesekollane, lemmiktehnikaks aga pastell
Juhendaja: Piia Jullinen Tartu, 2003 1 Elulugu 11.11.1892 Tallinnas, Miina ja Tõnise Kallise esiklapsena sündis poeg Oskar 1907 I semester õpingud A.Laikmaa ateljee-koolis 1910 lõpetas Tallinna linnakooli 1910 1914 töötas joonestajana arhitekt E.Boustedti ehituskontoris 1912 1913 õppis Eesti Kunstiseltsi Joonistuskursustel 1913 II sem. 1916II sem. taas A.Laikmaa ateljee-koolis 1914 1917 november töötas joonestajana Peeter Suure Merekindluse ehitusel 1912 II preemia Tallinna Eesti Põlumajanduse Seltsi (TEPS) näitusel 1913 I auhind TEPS näituselt maalide ja kavandite eest
Merz-piltideks q Põdes epileptika all q Õppis Dresdeni Akadeemias koos Otto Dixi ja George Grosziga aastatel 1909-1914 q Kunstniku algusaastatel tegeles post-impressionismiga, aga Esimese maailmasõja jätkudes muutusid ta tööd süngemateks, hakkasid sarnanema ekspressionismi kontseptile. q 1917 astus ta sõjaväkke, aga kuu aega hiljem visati ta sealt välja oma konditsiooni pärast. q Sõjast ja töötamisest joonestajana vabrikus sai ta inspiratsiooni, kasutades masinaid kui metafoore inimtegevuse iseloomustamiseks. Das Unbild 1919 q 1918 hakkasid tema tööd omandama abstraktsionistlikku kuju q Kuigi Shwittersit ei võetud omaks Berliini daidaistide ühingus, tema ekspressionistlike sidemete tõttu, rakendas ta sellegipoolest oma töödes dadaistlikke elemente. q Tema kollaazid koosnevad
Eduard Bornhöhe (kodanikunimega Brunberg) sündis 5. veebr 1862 Virumaal Kullaaru mõisas aidamehe pojana. Õppis 1872–1874 Tallinnas W. Kentmanni algkoolis, seejärel kuni 1877 kreiskoolis. Kuni aastani 1893 oli Bornhöhe biograafia kirju nii elu- kui töökohtade poolest. Ta töötas lühemat aega joonestajana maamõõtja juures, kaubakontori õpilasena Peterburis, raudteekontoris Kovnos (Kaunases), koolmeistrina Põltsamaa kihelkonnakoolis ja koduõpetajana Matsalu mõisas jm; teatrikriitikuna saksa ajalehes “Revaler Beobachter”, köster- koolmeistrina Stavrpolis, siirdus Tifilisi, edasi Väike-Aasiasse. Detsembris 1888 sooritas eksternina Tallinna kubermangugümnaasiumis lõpueksamid ja asus 1889 õppima eesti filoloogiat Tartu ülikoolis, katkestas õpingud peagi. Järgnevatel aastatel
Sündis 24. mail Pärnus Rääma alevikus tolliametniku poeg 1931 lõpetas Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi, töötas seejärel joonestajana 19351940 ja 1943 õppis Pallases Töötas Pärnus ja Tartus maamõõtjana. 1944 asus elama Rootsi, kus elas Ystadis Töötas: kunstnikuna keraamikavabrikus, maalimiskursuste juhatajana, muuseumiametniku ja vabakunstnikuna Esinenud näitustel Euroopas, Austraalias ja Ameerikas. Suri Rootsis 21. juunil 1990. aastal Tal on kaks poega: teadusfilosoof Rein Vihalemm meediaprofessor Peeter Vihalemm Vihalemma panus eesti luulesse on
Kazimir Malevits Kazimir Malevits oli Poola päritolu Venemaa maalikunstnik, kes sündis Kiievis 1879. aastal ja suri 1935. aastal 56-aastasena Leningradis (nüüdne Peterburi). Malevits leidis, et tema teostes on maalikunst jõudnud oma lõppu, absoluutse tipuni ja nimetas oma stiili "suprematismiks" (ladina keeles 'supremus' - kõrgeim). Malevits õppis joonistama pärast seda, kui ema oli talle 15-aasta vanuselt värvid kinkinud. 17-aastaselt hakkas Malevits töötama joonestajana raudtees. Samal ajal harjutas ta ka maalimist. 1905. ja 1906. aastal elas ta Moskvas, kus üritas kahel korral maalikunstikooli sisse astuda, kuid teda ei võetud vastu. 1913. aastal etendus Peterburis ooper "Võit päikese üle", millele Malevits valmistas dekoratsioonikavandid. Malevitsi enda sõnul tuli tal just seal pähe maali "Must ruut valgel taustal" idee, sest üks lava kardinatest nägi sedamoodi välja. Proovinud oma loomingus mitmeid erinevaid viise, jõudis ta 1915. aastaks
Kazimir Malevits Kaarel Vandler 11B Elu Poola päritolu vene maalikunstnik 23. veebruar 1897 Kiiev 15. mai 1935 Leningrad (56 aastat) Isa kuulus alamaadlisse ja hiljem oli suhkruvabriku juhataja. Ema aga oli koduperenaine Elu Joonistama õppis alles 15-aastaselt Aasta hiljem läks ka kunstikooli (joonistamiskooli) 17-aastaselt töötas joonestajana, kuid ka tegeles edasi maalimisega 1898. aastal oli väidetavalt tema esimene maalinäitus Elu Aastatel 1905 ja 1906 elas kunstnik Moskvas, kus ta üritas kahel korral sisse astuda maalikunstikooli, kuid teda ei võetud kummalgi korral vastu 1909. aastal lahutas Malevits oma naisest, kuid leidis kohe uue. Uue algusega rändas kunstnik ringi Moskvas ja Peterburis olles tegeles ta väga intensiivselt kunstiga 1913. aastal kujundas ta Peterburis ooperile `'Võit päikese
O. Kallis sündis 11.11. 1892.a. Tallinnas pere esiklapsena. Kui Oskar oli 5 aastane, siis suri isa ja ema jäi 4 lapsega üksi. Ema töötas õmblejana. Kunstiande sai Oskar isalt, kes oli harrastanud klaasimaali. Ka pere teised lapsed tegelesid joonistamisega. 1907.a. õppis Oskar I semestri A. Laikmaa ateljeekoolis. A. Laikmaa õpetas noorukit tasuta ja jäi Kallisele suureks eeskujuks kogu tema lühikeseks eluks. 1910.a. lõpetas Kallis Tallinna Linnakooli ja asus tööle joonestajana ühes arhitektuuribüroos. Kallis õppis Eesti Kunstiseltsi Joonistuskursustel ja hiljem veel paar semestrit Laikmaa juures. O. Kallise maalide-joonistuste silmapaistvam osa jaotub kahte teemade ringi- ,,Kalevipoeg" ja muinasajastu ning eksistentsiaalsed mõtisklused armastusest ja surmast. Oskar Kallise Kalevipoeg on jõuline, tugev ja teotahteline eesti talupoeg, mitte müstiline hiid. Kunstniku lemmikvärvideks tunduvad olevat tumesinine ja päikesekollane, lemmiktehnikaks aga pastell
asjade pärast nagu raha või töökoht. 1907. aasta oktoobris tegi ta oma esimese katse astuda Viini Kaunite Kunstide Akadeemiasse, mis ei olnud edukas. Põhjuseks toodi, et ta testi joonistused olevat oldud mitterahuldavad. See oli tema jaoks mõru hoop. 1908. aastale septembri keskel tegi Hitler jälle katset Kunstiakadeemiasse pääseda. Seekord ei lastud teda isegi eksamitele. 1909-1910 aastal töötas Hitler endasõnul joonestajana ja akvarellistina. Raha sai ta aga selle eest vähe, mistõttu pidi ta loobuma oma möbleeritud toast, kus ta oli elanud. Suvel võis ta väljas magada, aga sügise tulles leidis ta voodi kodutute öömajas ja aasta lõpul kolis ühe heategevusseltsi asutatud meeste ühiselamusse. Siin elas ta kolm ülejäänud Viinis veedetud aastat vaesuses. Adolf Hitleri kujunemine karismaatiliseks liidriks Hitler oli inimesena lühidalt öeldes taimetoitlane. Ta oli kasin kõiges- söömises,
Underground liinide ja osa pealiinide, eriti Londoni ja North Easter Railway jaamad avaldasid need kaardid, millest paljud olid joonistatud George Dow poolt. Metrookaart kui graafilise disaini zanr George Dow George Dow (1907 1987) liitus Londoni ja North Easter Railway 'ga kui viienda klassi müüja Kings Cross'i raudteejaamas Londonis Inglismaal. Ta on tuntud oma skemaatiliste raudtee kaartide joonestajana Londoni ja North Easter Railway'i jaoks .[4] George Dow disainis ja joonistas raudtee ühenduste diagramme. Ta sirgendas keerulised geograafilised jooned, et kasutajad saaksid lasta pingutamata oma silmadel käia üle iga marsruudi, mis oli kaardil ning see oli miski, mida eelnevad Londoni Underground kaardi disainerid ei olnud veel suutnud teha. (Joonis 2) George Dow Metroo diagramm 1929 a. Palju on vaieldud, et kas George Dow oli inspiratsiooniks Henry Becki metrookaardi loomisel
Frank Llyod Wright sündis 8. juunil 1867. aastal Richland Centeris Wisconsini osariigis USA-s. Wrightil tekkis juba varakult geomeetriatunnetus, kuna ema andis talle mängimiseks saksa pedagoogi Friedrich Fröbeli mänguasjakomplekte. Ema tahtis, et temast saaks arhitekt: ta riputas kogu korterisse arhitektuuriteemalisi gravüüre. Pärast kooli õppis Wright kaks semestrit Madsionis inseneriteadust ning töötas kooli kõrvalt ühes ehitusfirmas. 19-aastasena kolis Wright suurlinna ning asus joonestajana tööle tuntud Chicago arhitekti Joseph L. Silsbee büroos. Aasta pärast siirdus ta firmasse Adler & Sullivan, mis oli linna juhtiv avangardistlik arhitektuuribüroo. Seal oli Wright seotud suurte projektidega ning võttis lisaks üle elumajade tellimusi, mille vastu Sullivanil endal huvi puudus. Majanduslikel põhjustel hakkas ta lõpuks ka omal arvel maju ehitama. Kui Sullivan sellest teada sai, vallandas ta Wrighti. 1.1. Noorus ilma kodupaigata
"Impressioon III (kontsert)" Piet Mondrian (1872-1944) Oli hollandi maalikunstnik. Kazimir Malevits (1879-1935) Poola päritolu Venemaa maalikunstnik, kunstiteoreetik ja geomeetriline abstraktsionist, kes oma stiili nimetas suprematismiks. Joonistama õppis Malevits iseseisvalt pärast seda, kui ema oli talle 15 aasta vanuselt värvid kinkinud. 1895 astus ta Kiievis Nikolai Murasko joonistamiskooli. 1896 kolis pere Kurskisse. Seal hakkas Malevits töötama joonestajana Kurski-Moskva raudteevalitsuses. Samal ajal harjutas ta maalimist. Mõttekaaslastega organiseeris ta Kurskis joonistajate sõpruskonna. Sel ajal elas ta oma sõnul topeltelu: töö ja hobi. 1898 oli tal enese sõnul esimene avalik näitus, kuigi dokumentaalseid tõendeid selle kohta ei ole avastatud. Jackson Pollock (1912-1956) Polloci varasemad tööd olid mõjutatud Bentonist, kuid see mõju ei seisnenud mitte niiväga loomingu kui Bentoni loomuse mõjus.
Viin see on linn, mis nii paljudele näib olevat suurepäraste meelelahutuste kohaks, õnnelike inimeste pidude lin-naks, - see Viin on minu jaoks, kahjuks, ainult elavaks mälestuseks kõige kurvemast perioodist minu elus. Veel nüüdki kutsub see linn minus esile ainult kõige raskemaid mälestusi. Viin selles sõnas sulandusid minu jaoks kokku 5 aastat ränka muret ja loobumisi. 5 aastat, mille kestel ma teenisin endale tüki leiba mustatöölisena, hiljem alga-ja joonestajana; ma elasin sõna otseses mõttes poolnäljas ja ei mäleta neist aegadest end mitte kunagi täissöönuna. Nälg oli minu kõige ustavamaks saatjaks, mis minust kunagi ei lahkunud ja jagas ausalt minuga kogu minu aega. Iga raamatu ostmisel osales seesama ustav kaaslane nälg, iga ooperikülastus viis selleni, et minu seesama truu seltsimees jäi minu juurde veel pikaks ajaks. Ühesõnaga, selle oma elu halastamatu kaaslasega pidin ma pidama võitlust päevast päeva
Tema maalid ja freskod on barokse vaimsusega, ent prantsusepäraste klassitsistlike elementidega. Ta lõi põhiliselt keerulise perspektiivse ülesehitusega suuri kompositsioone. Selline pildikujundus vastas tunnetuslikult Le Nôtre'i välisruumide planeerimisel lahendatavatele ülesannetele. Le Nôtre tegi õukonnaaednikuna silmapaistvat karjääri. 24-aastasena sai ta ametikohalt isa järglaseks. 1649. a töötas ta joonestajana kuninglikes aedades, mis võrdus tol ajal plaanide koostamisega. Tema läbimurdetööks sai Pariisi lähedal Melunis Vaux-le-Vicomte'i lossi aed, mille ta planeeris rahandusminister Fouquet'le. Töö valmis 1661. a. 1661. a alustas ta Versailles' pargi kavandamist. Paljude projektide ja nõuannete kõrval kujundas ta hiljem veel ümber või rikastas uute pargirajatistega Chantilly, Saint Cloud', Fontainebleau ning Meudon' juba olemasolevaid aedu.
annaabi.ee 
