üle 10 m kuni 10 m laiust paberilinti. Maailmas toodetakse paberit ja pappi aastas üle 150 milj. t, sellest kolmandik USA-s . 2 Paberit on igas suuruses ja igat värvi. Kaubandusest võib osta paberit eraldi joonistamiseks, kirjutamiseks, joonestamiseks, pakkimiseks jne. ning need on erinevate suuruste ja paksustega. Paberist on tehtud vihikud, kaustikud, märkmikud, päevikud ja need on joonelised, ruudulised või lihtsalt valged. Toodetakse ajalehepaberit kas rullis või lehtedena. On olemas veel käsitsi toodetud paber ja papp. Igapäev kasutame me kindlasti ka tualettpaberit. Poest võib leida veel tualett- või kosmeetiliste salvrättide paberit, käteräti- või salvräti -paberit, rasvakindlat paberit ehk võipaberit, kalkapaberit, kopeerpaberit, isekopeerivat paberit ja palju muid pabereid veel. On olemas veel pinnakatteta või immutuseta mitmekihiline paber,
Tallinn kui Eesti Vabariigi pealinn on Eestis hästi tuntud. · Olevas käändes olev lisand koma ei vaja: Tallinn Eesti Vabariigi pealinnana on Euroopas hästi tuntud. III. KOONDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Koondlause on lihtlause, milles esinevad korduvad lauseliikmed: Nt: Lõunaks tellisime suppi, praadi, magustoitu. · Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse üksteisest komadega, kui neid ei seo sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, nii...kui ka. Nt: Joonelised, ruudulised ja valged vihikud olid riiulitel. · Eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata. Nt: Tüdrukul oli seljas pikk valge siidist kleit. · Hõlmatud määruseid komaga ei eraldata (üks mahub teise sisse). Nt: A. H. Tammsaare on sündinud Järvamaal Albu vallas Põhja-Tammsaare talus. Nt: Minu õde sündis 3. mail 2002. aastal. · Koolon pannakse koondlausesse juhul, kui kokkuvõttev sõna on enne loetelu.
Õppimine Kirjavahemärgid Üte eraldatakse lausest komadega. Lisand: · Lisand, mis on põhisõna ees, seda ei eraldata komaga. · Kui-lisandit komaga ei eraldata. · Järellisand eraldatakse mõlemalt poolt komaga · Kui järellisand on omastavas käändes siis eest poolt komaga. · Olevas käändes järellisandile koma ei panda Koondlause · Korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. N: Joonelised, ruudulised ja rohelised seelikud. · Eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata. N: Tüdrukul oli seljas pikk valge siidist seelik. · Kui kohanimi ja kuupäev on nimetavas käändes, siis eraldatakse need komaga. N: Täna on esmaspäev, 17. november 2008. Lauselühend: -nud, -tud, -des, -mata, -maks, -tuna, -mast · -nud, -tud lauselühend, mis ei ole täiendiline eraldakse muust lausest mõlemalt poolt komaga. N: Koju jõudnud, heistis mees pikali.
ja dy kordajatest. 3 esimest rida, kus paiknevad nurgalised elemendid, on läbi korrutatud radiaaniga sekundites (ρ= 206264,8’’). See on vajalik selleks, et maatriksiga K oleks ühikuline vastavus. Prototüüpvõrrand nurga BIF (Backsight-Instrument-Foresight) on: Maatriksi J esimene rida kujuneb , teine rida ja kolmanda rea elemendid võrrandiosa järgi. Viimased kaks rida maatriskis on joonelised elemendid. Need tulenevad jone IJ prototüüpvõrrandist: Tabel 4. Maatriks J - 103.33 113.84 28 8 63.411 233.33 59 94 - - 166.74 119.49 4 1 0.7404 0.6720 75 83 - 0.5824 0.8128 9 38 Maatriksi K (Tabel 5) 3 esimest elementi on mõõdetud ja arvutatud nurkade väärtuste vahe ning kaks viimast elementi on mõõdetud ja arvutatud joonepikkuste vahe.
Objektiivi fookuskaugus on alati näha aerofoto servas ja Δx ja Δy suurused on antud aerofotoaparaadi passis. Praktiliste ülesannete lahendamisel võetakse Δx ja Δy väga tihti võrdseks nulliga, st kokkulangevaks aerofototsentriga. Kõnekeeles loetaksegi aerofoto telgede lõikepunkti aerofoto peapunktiks. Välimised orienteerimiselemendid. Need määravad kiirtekimbu asendi ruumis. Neid võib jagada kaheks: 1) joonelised Xs, Ys, Zs 2) nurgalised A, αx, κ (kapa), ω; α, κ (kapa), A Joonelised elemendid määravad projekteerimistsentri s asukoha ruumis. Täpsemalt võttes X s ja Ys määravad nadiirpunkti aluse N asukoha ja Zs on projekteerimistsentri s kõrgus maapinnast. Kolm nurgalist elementi α, κ (kapa) ja A või siis neli A, αx, κ (kapa) ja ω kuuluvad nurgaliste suuruste hulka. α – optilise telje kaldenurk vertikaaljoone suhtes
hästi üksteise lähedusse. Selliselt sulanduvad kõrvuti asetsevad loomad kokku üheks hiigelmustriks. Lõvid ei suuda sellises pidevalt muutuvas triibumaailmas valida välja üksikut looma, kellest jõud üle käiks ja keda rünnata saaks. Kuigi triibud segavad edukalt lõvisid, ei teki ühtesulavast mustrist mingit probleemi sebradele endile. Muster aitab neil üksteist ära tunda. Igal sebral on isesugune muster. Oleksid nad kõik joonelised siis lõvid sööksid nad kohe ära. Nalju sebrast: Vöödid teevad sebra omapäraselt silmatorkavaks, mis sebra ta oleks kui vööte ei oleks Vöödid on üksikutel loomadel erinevad ning need on sebrade jaoks sama kindel eraldustunnus nagu sõrmejäljed inimestel. Kui sebral poleks väljapaistvaid must-valgeid vööte, näeks ta samamoodi välja nagu teised hobuslaste sugukonna esindajad Karjana moodustavad nad sellise tausta, et kiskjatel pole võimalik üksikut looma välja valida
hektarist mitmesaja hektarini) arvestatavaimad maastikuüksused. Iga maastikurajoon on asendist ja arengust johtuvalt mingite kindlate paigastike kogum. Eesti alal on eristatud 19 paigastikutüüpi ja 46 alltüüpi. Maastikurajooni paigaseline ja paigastikuline struktuur on kõige iseloomulikum selle tuumikalal. Servaalal vahelduvad paigased naabermaastikurajoonide tüüpiliste üksustega ja moodustavad siirdevööndi, kus joonelised piirid on rajoonimise eesmärgist tulenevalt kokkuleppelised. 4 Maastikulise liigestuse põhiüksused. Maastikuprovints ja allprovints, valdkond, rajoon ja paikkond. Eesti maastikuline asend Euroopas ja Ida-Euroopa lauskmaal, Baltikumi maastikuprovints. Madal-Eesti allprovints: 1) Põhja-Eesti valdkond (Soome lahe rannikumadalik, Harju lavamaa, Viru lavamaa);
Objektiivi fookuskaugus on alati näha aerofoto servas ja x ja y suurused on antud aerofotoaparaadi passis. Praktiliste ülesannete lahendamisel võetakse x ja y väga tihti võrdseks nulliga, st kokkulangevaks aerofototsentriga. Kõnekeeles loetaksegi aerofoto telgede lõikepunkti aerofoto peapunktiks. Välimised orienteerimiselemendid. Need määravad kiirtekimbu asendi ruumis. Neid võib jagada kaheks: 1) joonelised Xs, Ys, Zs 2) nurgalised A, x, (kapa), ; , (kapa), A Joonelised elemendid määravad projekteerimistsentri s asukoha ruumis. Täpsemalt võttes X s ja Ys määravad nadiirpunkti aluse N asukoha ja Zs on projekteerimistsentri s kõrgus maapinnast. Kolm nurgalist elementi , (kapa) ja A või siis neli A, x, (kapa) ja kuuluvad nurgaliste suuruste hulka. optilise telje kaldenurk vertikaaljoone suhtes. Seda nurka võib esitada kahe projektsioonina x e pikikaldenurk ja ehk põikikaldenurk.
Bussool on kraadideks jaotatud ringi või ringiosadega ning viseerimisseadistega magnetkompass, millega mõõdetakse maastikul magnetilist asimuuti: a) ringbussool koosneb limbist ja mgnetnõelast. b) orientiirbussool magnetilise meridiaani näitab ainult suunda Pindobjektid kujutatakse õiges mõõtkavas veidi vähendatult, üksteisest kontuurjoonega, täidetakse pindleppemärkidega. Joonobjektid on looduslikud ja tehnilised joonelised objektid, sõltuvalt kaardi mõõtkavast, võivad leppemärgid olla sama suurusega. Punktobjektid on looduslikud või tehnilised üksikud puud, mälestusmärgid. Reljeefi vormid: planetaarne; megareljeefid; makroreljeefid; mesoreljeefid; mikroreljeefid. Horisontaalid liigitatakse: täishorisontaalid, poolhorisontaalid ja veerandhorisontaalid. Merepinnast ühel ja samal kõrgusel asuvad punktid on kaardil ühendatud horisontaalidega. SuureM kaartidel
Osavad kullassepad olid ka misteegid, nad katsid ka inimkolpi türkiisist mosaiigiga, tehnika mille võtsid neilt üle asteegid. (Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) 3.4.TEITIHUACANI ( TEOTIHUACANI ) KULTUUR (ca 900-1200) Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suure-joonelised varemed tänase päevani säilinud on (hõlmas ligi 20 km2 ja mahutas ligi 100 000 elanikku). Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m kõrgune Päikesepüramiid. Erinevalt Egiptuse püramiididest on Vana-Ameerika omad eelkõige templite aluseks. Samas kõrval asub mõnevõrra väiksem Kuupüramiid. Teotihuacani pidasid pühaks pea kõik Kesk-Ameerika arvukad hõimud, selle nimi tähendab nahua keeles "Linn, kus inimesed muutuvad jumalaiks". Teotihuacan oli ilmselt jumal Quetzalcoatli -
sarnased. Moodustama 1 kaardi lõikes visuaalselt tervikliku süsteemi. 42. Milliseid funktsioone leppemärgid kaardil täidavad? 1. Määratlevad objekti omadused/liik (kvalitatiivsed/kvantitatiivsed) 2. Määratlevad objekti asukoha ja kuju 43. Millised on kartograafiliste märkide liigid, nimetage need koos seletusega? Mõõtkavatud/punktilised märgid: võimalik eristada kujuga, suurusega, orienteeritusega, tooniga, mustriga. Joonelised märgid (laiusega, mustriga, värvusega, tooniga). M/pindalalised märgid ( mustriga, värvusega/tooniga). Kaardikirjad/tekstid: kirjastiiliga, kirjalaadiga, kirja kõrgusega. 44. Milliseid võtteid ja vahendid on võimalik kasutada selleks, et disainida üksteisest eristuvaid: Pealinn-punane, maakonnakeskus-sinine, muu-must. Linna suurus>50 000 suur, <50 000-väike. 45. Nimetage punktobjektide kujutusviise (meetodeid), milles seisneb nende olemus?
Laamade piirid: lahknev serv, põrkeserv, nihkeserv 92. Lahknemispiir ookeani keskahelik ja selle struktuurid. Teljerift ja transformsed murrangud. Ookeani keskahelik on riftiahelik, reegline alangulise teljeriftiga. 93. Mandririftid. 94. Ookeani avanemine ja passiivne mandriäär, selle geostruktuurne korruselisus. 1. Keskahelik-ookeaniline riftiahelik: transformmurragud 2. Süvaookeani nõgu- abüssaalne tasandik: vulkaanilised mäed, joonelised vulkaanilised ahelikud, vulkaanilised platood 3. Mandriline vöönd(ookeani äär) Passiivne: self, mandrinõlv, mandrijalam Aktiivne: lisalt selfile jt ookeanisüvik+vulkaaniline saarkaar või vulkaaniline mandriäär(kurdmäestik) harva ka transformmurrang 95. Aktiivne ookeaniäär, selle peamised tüübid. 96. Ookeanisüvik, subduktsioonivöönd, akretsioonikiil, melanzinõgu. 97. Ofioliidid ja terreinid (võõrplokid)
d. Moodustama 1 kaardi lõikes tervikliku süsteemi. 70. Milliseid funktsioone leppemärgid kaardil täidavad? a. Määratleda objekti liik b. Määratleda objekti asukoht 71. Millised on kartograafiliste märkide liigid, nimetage need koos seletusega? a. Mõõtkavatud ehk punktilised märgid (võimalik eristada kujuga (objekti omadus), suurusega (kvaliteet), orienteeritusega, tooniga(objekti omadus), mustriga) b. Joonelised märgid (laiusega (kvaliteet), mustriga, värvusega (objekti omadus/liik), tooniga) c. Mõõtkavalised ehk pindalalised märgid (mustriga/ka punktid mis on regulaarsed, värvusega (objekti omadus), tooniga) d. Kaardikirjad ehk tekstid (kirjastiiliga (objekti omadus), kirjalaadiga (objekti omadus), kirja kõrgusega (objekti suurus)) 72. Kuidas eristatakse nähtuste kujutusviise ehk meetodeid? a
10 43. Millised on kartograafiliste märkide liigid, nimetage need koos seletusega? Liigid: · mõõtkavatud e. punktilised märgid: 1) kujundiga: piktograafiline, geomeetriline, tähelis-numbriline; 2) suurusega; 3) orienteeritusega; 4) värvitooniga; 5) mustriga · joonelised märgid: 1) laiusega; 2) mustriga; 3) tooniga · mõõtkavalised e. pindalalised märgid: 1) mustriga; 2) värvusega; 3) tooniga · kaardikirjad e. tekstid: 1) kirjastiili; 2) kirjalaadiga; 3) kirja kõrgusega 44
Tsunami seismiline merelaine. Maapinna liikumine tuli tsunamid maalihked üleujutused. Laamtektoonika. ,,ookeanidest sündinud" kaasaegse geoloogia paradigma. Ookeanide geoloogilise tundmaõppimise protsessi tulemus. Ookeanipõhja geomorfoloofilised provintsid : Keskahelik ookeaniline riftiahelik. Transformmurrangud. Süvaookeani nõgu abüssaalne tasandik. Vulkaanilised mäed, joonelised ahelikud, vulkaanilised platood. Mandriline vöönd ookeani äär. Passiivne : self(uppunud maismaa), mandrinõlv, mandrijalam. Aktiivne : lisaks veel ookeanisüvik ja vulkaaniline saarkaar või vulkaaniline mandriäär (kurdmäestik). Vahel ka transformmurrang. Atlandi ookean on passiivsete äärtega, Vaikne ookean aktiivsete äärtega. Transformmurrang nihkemurrang. Ookeni keskaheliku kahtirebend. Osa ahelikust on nihkes.
Iga inimene saab ruumist aru erinevalt. Samas erinevate inimeste arusaamine ruumist ühtib teatud määrani kollektiivse arusaamisega ruumist. See ühisosa on paiga kvaliteet, mis tekitab ka kokkukuuluvustunnet ja mida maakasutuslikke muutusi kavandades ei tohiks olulisel määral kahjustuda. On välja selgitatud, et inimene jätab välisruumid meelde kasutades peamiselt viit elementi, nendeks on: • teed, rajad – joonelised elemendid, peamiselt ehk sagedamini kasutatavad liikumismarsruudid; inimene tajub ruumi peamiselt seal ringi liikudes. Kõik tänavad, teed ja/ või rajad ei ole ühtviisi olulised inimesele igapäevase toimimise seisukohast. • servad, barjäärid – joonelised elemendid, mis paiknevad inimeste liikumismarsruutidest eemal ja on selgelt tajutavad piirid või mõnikord ka takistused kas vaatele või liikumisele; võivad eraldada ka erinevaid tajutavaid piirkondi;
Õpetaja tajub väljakutset – ja siiski häirivalt „ületeenindab“ seda]. „Jaa, aga mul pole paberit,“ irvitab poiss. Õpetaja: „Kuula! Mind ei huvita, mida õpetaja Daniels tegi või ei teinud. Võta need ära, kohe! Sa „Bradley – kollase karbi kõrval on joonelised ja valged A4 paberid. Sobib, Bradley? – Ma tulen ja tead, et sa ei tohiks neid kanda!“ [Ta on nüüd ilmselgelt erutatud, uskudes, et see on olukord, milles vaatan natukese aja pärast, kuidas sul läheb,“ lõpetab õpetaja ja pilgutab silma. Ta jalutab eemale, ta ei pea üksnes distsiplineerima, vaid võitma.] andes Bradley’le hoomamisaega. Tema hääletoon ja käitumisviis annavad märku, et ta on teadlik
annaabi.ee 
