jaotise 2 leheküljenumbri juures klõpsata Lingi eelmisega (lindil), kustutada jaotises 1 leheküljenumber). 1.1.1. Vormingud • Lehe veerised: vasakul 3 cm, paremal 2 cm, üleval ja all 2,5 cm (Paigutus → Veerised). • Töö põhitekst kirjatüübis Calibri suurusega 12 punkti ja reavahega 1,5 rida (Avaleht → Lõik → Taanded ja vahed → Reasamm). • Tekst mõlemapoolse joondusega – rööpjoondus (Küljendus → Lõik → Taanded ja vahed). 1 Juhised on antud MS Word 2016 eestikeelse versiooni kohta. 3 • Tekstilõigud eraldada lõiguvahega 6 punkti enne lõiku ja 0 punkti pärast lõiku ilma taandeta (Avaleht → Lõik → Taanded ja vahed). 1.1.2
Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse). 2.4.1. Teksti liigendamine Loovtöö iseseisvad osad (tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, peatükk, kokkuvõte, kasutatud allikad, lisad) algavad eraldi lehelt. Pealkirjad on vasaku serva joondusega. Pealkirja ja sisu vahele jäetakse Enteriga tühi rida. Pealkirjas sõnu ei poolitata ja lühendeid ei kasutata. Pealkirja järele punkti ei panda. Tekst jaotub põhijaotisteks (peatükk) ja alljaotisteks (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega ja Boldi sriftiga, kirja suurus 12. Punktide ja alapunktide pealkirjade suurus on 12 . Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates
Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse). 2.4.1. Teksti liigendamine Loovtöö iseseisvad osad (tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, peatükk, kokkuvõte, kasutatud allikad, lisad) algavad eraldi lehelt. Pealkirjad on vasaku serva joondusega. Pealkirja ja sisu vahele jäetakse Enteriga tühi rida. Pealkirjas sõnu ei poolitata ja lühendeid ei kasutata. Pealkirja järele punkti ei panda. Tekst jaotub põhijaotisteks (peatükk) ja alljaotisteks (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega ja Boldi sriftiga, kirja suurus 12. Punktide ja alapunktide pealkirjade suurus on 12 . Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates
MS Word tekstitoimeti Kuni ei ole määratud teisiti, paiknevad joonlaua all servas ½-tolliste (umbes 1 cm) vahedega peenikesed joonekesed - vaikimisi tabulaatori märgid. Tabulaatorikorraldus viib kursori järgmise sellise märgini. Vajadusel võib tabulaatorid (vasaku joondusega, tsentreeritud, parema joondusega ja kümnendtabulaator) ise joonlauale paigutada, sel kombel saab määrata joone, milleni tabulaatorikorraldus joondab. Kuna tabulaator on lõiguvormingu korraldus, kehtib see lõigule, milles asub kursor, või lõikudele, mis on plokki võetud, ning lõikudele, mis eelmistest edaspidi sünnivad. Valige soovitud tabulaatoritüüp klõpsates ülemisest joonlauast vasakul asetseval nupul .
tarbeks lisatakse aastaarvudele väiketähed: 1995a, 1995b jne. Kahasse kirjutatud tööd paigutatakse pärast üksinda kirjutatud töid, alustades varasemast. 10 Kogumik või muu autorita teos reastatakse pealkirja, toimetaja või koostaja (st kirjes esikohal oleva) järgi. NB! Kirjete paremaks üksteisest eristamiseks algab allikakirje esimene rida vasak- joondusega ning järgmised sama kirje read taandega (hanging). 3.3 Allikakirjete kuju Kirje on reeglipäraselt esitatud bibliograafiaandmete kogum, mis võimaldab kirjeldatavat allikat täielikult identifitseerida. Nimele ja aastale viitamise süsteemis on aasta kui oluline tekstis osundatud identifit- seerimise detail kirjes kohe autori nime järel. Kirje üldstruktuur on neljaosaline: - kes (autor); - millal (aeg); - mis (pealkiri); - kus (andmed väljaandmise v asukoha kohta).
· "Burma habemeajamise reegel" - mitte tuua silme ette enamat kui te suudaksite kiirteel täis kiirusega kihutades mingilt reklaamilt tähele panna. · Peakirja optimaalne suurus 32-72 punkti, tekstil 28 punkti (arvestada kuulajate kaugusega ekraanist). · Valida kirjatüüp loetavuse seisukohast, mida on hea lugeda ja vältida uudseid ning "põnevaid" tüüpe, ühel slaidil üks stiil. · Vältida täiesti suurtähtedes kirja. · Vasakpoolse joondusega tekst on kõige paremini loetav. · Kasutada mõõdukalt animatsioone ja slaidide vaheldumise efekte, mis vastasel juhul hõivavad kogu vaatajate tähelepanu. · Reegel on lihtsus. See, et me oskame, ei tähenda veel seda, et me peame. Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest · Ühel slaidil mitte üle ühe illustratsiooni. · Slaidile lisada ka koostaja nimi ja koostamise aeg Joonis 2. Slaidi näidis
täis kiirusega kihutades mingilt reklaamilt tähele panna. Peakirja optimaalne suurus 32-72 punkti, tekstil 28 punkti (arvestada kuulajate kau- gusega ekraanist). Valida kirjatüüp loetavuse seisukohast, mida on hea lugeda ja vältida uudseid ning "põnevaid" tüüpe, ühel slaidil üks stiil. Vältida täiesti suurtähtedes kirja. Vasakpoolse joondusega tekst on kõige paremini loetav. Kasutada mõõdukalt animatsioone ja slaidide vaheldumise efekte, mis vastasel juhul hõivavad kogu vaatajate tähelepanu. Reegel on lihtsus. See, et me oskame, ei tähenda veel seda, et me peame. Ühel slaidil mitte üle ühe illustratsiooni. Slaidile lisada ka koostaja nimi ja koostamise aeg Joonis 2. Slaidi näidis Algusesse.
18 4.3. Tiitelleht Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: 1) õppeasutuse täielik nimetus; 2) töö pealkiri; 3) töö liik (uurimistöö); 4) töö valmimise koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass; 5) juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet ja/või teaduskraad; 6) koht ja aasta. Kirja suurus on 12 p, pealkiri läbiva suurtähega paksus kirjas. Tiitelleht on vormistatud keskele joondusega (v.a autori ja juhendaja nimi). Õppeasutuse nimetus on lehe ülaservas, lehe esimese kolmandiku lõpus töö pealkiri, järgmisel real töö liik, teise kolmandiku lõpus autori nimi ja klass, järgmisel real juhendaja nimi. Lehe alumises servas töö valmimise koht ja aasta ühel real. 4.4. Illustratsioonid Tabelid ja joonised peavad olema üheselt mõistetavad ning andma edasi olulist ja asjakohast informatsiooni
3. pustitatud eesmargi ja ulesannete kirjeldust; 9 4. ulevaadet saadud tulemustest, jareldustest, lahendustest, ettepanekutest. Seega tuleb resumees anda toost uldistatud ja ammendav ulevaade lugejale, kes too keelt ei valda. Voorkeelse luhikokkuvotte mahuks on ca 2/3 sissejuhatuse ja kokkuvotte mahtude summast. 33) Kas arvutused tuleb esitada teksti sees? - Ei- eraldi real Arvutused tuleb esitada reeglina eraldi real joondusega vasakule, mitte teksi sees. 34) Kas töö iseseisvaid põhiosi(sisukord, sissejuhatus, uus peatükk, kokkuvõte, viidatud alikad, resümee) alustatakse uuelt lehelt? - Jah Too iseseisvaid pohiosi (sisukord, sissejuhatus, uus peatukk, kokkuvote, kirjanduse loetelu, resumee) alustatakse uuelt lehekuljelt, jattes ette neli tuhja rida (Times New Roman kirjasuurus 12 punkti, reavahe 1,5 ja loiguvahe 0) voi maaratakse pohiosa
Käskluste valik Laadikäskluse võib aga pea iga elemendi külge kirjutada. Ning keskkond on piisavalt tark, et sinna võimalikke käske juurde pakkuma hakata. Ehk siis kui esimese lõigu juurde sai kirjutatud style="" , siis sinna juurde tekkis valikmenüü päris mitmesuguste käskudega, millest saab hakata omale sobivaid kombineerima. Nagu aimata võib backgroundiga algavad käsud määravad tausta, borderiga jooned, color seab esiplaani värvi, font ja tekst teksti fondi, suuruse ja joondusega seotu. Määrasin näiteks kuulutuselõigule omadused, et kaugus vasakust servast on 20 pikslit (ekraanipunkti), tekst on suur (large) ning värv roheline.
Septembri viimasel reedel kell 19 kooli saalis rebastega tutvumise ning nende ristimise pidu. Kogu koolirahvas oodatud!
Tulemust näeb pildil: Valmisnäidete kasutamine Edasi on juba proovimise ja katsetamise asi. Hulga ilusaid näiteid leiab veebiõpetuste leheltKäskluste valik Laadikäskluse võib aga pea iga elemendi külge kirjutada. Ning keskkond on piisavalt tark, et sinna võimalikke käske juurde pakkuma hakata. Ehk siis kui esimese lõigu juurde sai kirjutatud style="" , siis sinna juurde tekkis valikmenüü päris mitmesuguste käskudega, millest saab hakata omale sobivaid kombineerima. Nagu aimata võib backgroundiga algavad käsud määravad tausta, borderiga jooned, color seab esiplaani värvi, font ja tekst teksti fondi, suuruse ja joondusega seotu. Määrasin näiteks kuulutuselõigule omadused, et kaugus vasakust servast on 20 pikslit (ekraanipunkti), tekst on suur (large) ning värv roheline.
Septembri viimasel reedel kell 19 kooli saalis rebastega tutvumise ning nende ristimise pidu. Kogu koolirahvas oodatud!
Tulemust näeb pildil: Valmisnäidete kasutamine Edasi on juba proovimise ja katsetamise asi. Hulga ilusaid näiteid leiab veebiõpetuste lehelt
annaabi.ee 
