LOOMAD TERAVILJAPÕLLUL Loomaliikidest ei saa antud koosluse puhul välja tuua eraldi iseloomulikke liike Teraviljapõllul võivad liikuda: PÕLDLÕOKE HIIREVIU KIIVITAJA NURMKANA RUKKIRÄÄK PUTUKA D Pestitsiidide kasutamisega püütakse putukate elu teraviljapõllul üldjuhul takistada Ripslased Lehetäi Maakirp MAAKIRP Lepatriinu Viljakukk Jooksiklane JOOKSIKLANE LEHETÄI MULLAELUSTIK TERAVILJAPÕLLUL 1530% MESOFAUNA MULLA ÕHURUUMIS · Hooghännalised, mullalestad 1530% MAKROFAUNA MULLA TAHKES OSAS · Vihmaussid, hulkjalgsed 6080% MIKROORGANISMID MULLAVEES · Bakterid, seened, viirused, ainuraksed, ümarussid MULLAELUSTIK ON MAAHARIMISEST TINGITUD MUUTUSTE SUHTES VÄGA TUNDLIK! KOOSLUSE TEKKIMISE TINGIMUSED Üleminekuline parasvöötme kliima
Konkurents – sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Võitlus kasulikumate keskkonnatingimuste pärast s.t. osavõitlus piiratud keskkonna ressurside pärast Näiteks: metsvindi pesad on teineteisest 100 – 2000m kaugusel. Vältides toidule konkurentsi. 5. Ökosüsteemi koostis ja toitumissuhted ökosüsteemis 1.tase on taimed 2. taimtoidulised loomad 3. kõigesööja 4. lihasööja 5. ülikiskja 6. Toiduahelad Ristik kerahein – lehetäi – jooksiklane – juttselghiir – raudkull Ristik kerahein – lehetäi – jooksiklane – juttselghiir – rebane 7.Milles seisneb ökosüsteemis toimuv iseregulatsioon? Ökosüsteemi iseregulatsiooni tulemusena püsib populatsioonide arvukus kindlates piirides 7.1 Kuidas tekib ökoloogiline tasakaal? Ökoloogilise tasakaalu olukorras on ka liikidevaheline konkurents madal. Ökoloogiline tasakaal ehk ökotasakaal ehk ökosüsteemi tasakaal on ökosüsteemi enam-vähem püsiv seisund,
rebane Nugiahel- iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. Puuleht -> lehetäi -> seened -> mikroviirused Laguahel- algab surnud orgaanilisest ainest Leht -> vihmauss -> lestad -> bakterid ja mikroseened Troofiline tase- iga toiduahela lüli. I troofilise taseme moodustavad tootjad ehk produtsendid. Tipptarbija,-kisjka: Hüljes, III omnivoorid (kõigesööjad) väikesed kiskjad: metssiga, jooksiklane II rohusööjad loomad : põder, jänes, siklased I tootja : Tamm, leseleht Biomass- ühel troofilisel tasemel olevate organismide kogumass. Produktiivsus- biomassi juurdekasv. Dominantliik- liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Ökoloogilised globaalprobleemid Ülerahvastumine: toidupuudus, õhu-, vee- ja mullasaaste, linnastumine Kõige suurem rahvaarvu kasv on Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Aasias.
Tritikale Roomav madar Slide 3 Loomad Linnud Jänes Hiireviu Rebane Kiivitaja Põldhiir Nurmkana Metskits Põldlõoke Mutt Rukkirääk Slide 4 Slide 5 Putukad Mullaelustik Ripslased Mullaorganismid Maakirp Vihmaussid Viljakukk Seened Lehetäi Bakterid Lepatriinu Jooksiklane Slide 6 Slide 7 Sobivad mullad Parim on kerge liivsavilõimisega muld Rukis kergemad kuivemad mullad Talinisu eelistab raskemaid muldi Mulla pH: Rukis 5,0...6,5 Nisu 6,0...7,5 Oder 6,8...7,5 Kaer 5,0...6,0 Slide 8 Muud tingimused Üleminekuline parasvöötme kliima Veereziim: parasniisked, ajutiselt
Põllupeenrad on ka olulised talvitumispaigad põllukahjurite looduslikele vaenlastele. Põhilised kahjurite arvukust reguleerivad putukad on jooksiklased, kõrvahargid, lepatriinud, kiilassilmad ja sirelased. Kevadel tulevad nad sealt uuesti põllu peale tagasi ja hakkavad kahjureid hävitama. Põlluservad puhverdavad tõrjeainete mõju ümbritsevatele aladele, vähendavad väetiste ja taimekaitsemürkide äravoolu põllult ning takistavad muldade erosiooni (M. Semm 2003). Üks suur jooksiklane jookseb põllu servast kuni 150 meetri kaugusele välja. Talvituda tahab ta aga põllu äärealal ja seepärast ongi põldude puhul väga oluline, et meil oleksid põllupeenrad, nagu vanasti olid põldudel. Seal siis saavad talve mööda saata jooksiklased, ämblikud, lühitiiblased - kõik, kes taimekahjureid söövad ja nende arvukust reguleerivad (A. Luik 2004). Veekogude kaldavööndid Kui põllumajandusmaal leidub tootmiseks vähesobivaid niiskeid kohti, kuhu ei ole
-) Produtsendid on iga toiduahela esimeseks lüliks. -) Suktsessioon kulgeb järjest stabiilsema ja mitmekesisemate seostega koosluse suunas. -) Washingtoni konvektsioon on ohustatud looma- ja taimeliikide rahvusvahelist kaubitsemist puudutav konventsioon. -) Õhuhapniku konsentratsioon on abiootiline tegur. * 3. Osa Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p) -) Herbivoorid on alati toiduahela: primaarne konsument. -) Kui jooksiklane toitub lehetäist, siis ta on toiduahela: sekundaarne konsument. -) Kui ristikhein on toiduks jänesele, siis on ta toiduahela: produtsent. -) Kui tihane/pääsuke toitub sääsest, siis ta on toiduahela: sekundaarne konsument. -) Linnupesades elavad koid on: kommensiaalid. -) Metsas elavad kiskjad on: konkutendid. -) Ristämbliku ja toakärbse vaheline suhe on: karnivooria. -) Samal territooriumil elavad kõigi liikide populatsioonid moodustavad: biotsönoosi.
tõrjuda kahjureid. Jooksiklased on kõige tähtsamateks seemnesööjateks parasvöötmes (Must, 2012). 6 Oma osa on täita jooksiklaste ka taimekahjurite biotõrjes. Umbrohuseemneid on põldudel väga palju ning see tähendab, et jooksiklaste toidulaud on alati kaetud. Toidu otsingutel liiguvad nad varakevadel põllu servaaladest põllule ja see on biotõjres oluline kui näiteks jooksiklane hävitab lehetäisis nende sigimie faasis: kahjuri arvukus alaneb suviseks sigimise tipphetkel tunduvalt (Must, 2012). Jooksiklased mõjutavad elupaikade taimekoosluis, süües teatud taimeliikide seemneid. On tehtud katseid ning need on nädanud,et jooksiklase mõjul väheneb laialeheliste umbrohtude, nt valge hanemalts, rebasein osakaal ja nende võime konkureerida kõrrelistets ümbrhogua. Nii saavad kõrrelised võimaluse saavutada ülekaal põllul, kus on palju seemnetoidulisi liike
Vastsed elavad pinnases, toituvad sipelgatest jt putukatest. Talvitub noormardikas. Pehmekoorlane röövtoiduline mardikas. Vastsed elavad mullas, söövad seal röövikuid ja tigusid. Valmikud söövad lehetäisid jt. Linnud jt putukad neid ei söö, sest nad on mürgised. Tõuk talvitub mullas. 1 pk. Munad munetakse puutüvele, mulda, taimedele. Sipelgamardiklane röövtoidulised. Vastsed toituvad puukoore all üraskitest. Mardikad peavad jahti puukoore peal. Munad munetakse mulda. Jooksiklane vastsed ja valmikud segatoidulised: söövad limuseid, röövikuid, tõuke, vihmausse, ka puuvilju ja õietolmu. Vaba nukk. Talvituvad vastse või valmikuna mullas. Munevad mullapragudesse ühekaupa, sest vastsete seas esineb kannibalismi. Lühitiiblased väikesed mardikad, vastsed ja valmikud rööveluviisiga. Toituvad väikestest putukatest: lehetäid, kilptäid, tõugud, ripslased, võrgendilestad, munad. Emane muneb mulda, talvitub valmikuna mullas. Lepatriinu röövtoidulised
*väga head lagundajad surnud organisme (loomi) *tagavad looduses aineteringluse peamiselt lämmastiku, hapniku, süsiniku, fosfori, väävli *osalevad mulla kujundamises eluta ja eluslooduse vastastikune koostoime, mille käigus pinnasesse sattunud organismide jääkproduktid lagundatakse lihtsama ehitusega ühenditeks. 2.Kirjutage joonisel esitatud liikide põhjal toiduahel produtsendist, kolmest konsumendist ja destruentidest. Lahendus: Ristik lehetäi jooksiklane juttselghiir hiireviu bakter (seened lagundavad taimi, bakterid lagundavad loomi) Pilet 12 1.Rakutsükkel. Mitoos. Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist. Mitoos jaguneb omakorda karüokineesiks ja tsütokinees. Karüokinees jaguneb profaasiks, metafaasiks, anafaasiks, telofaasiks. Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees. Selle käigus tagatakse
2. parajalt valgust seenehüüfid. 2. puisniitude 2. tolmeldavad kindlad kinnikasvamine mesilaseliigid 9.8. Biootiline tegur: teised sama liigi esindajad (männid), abiootiline tegur: valgus. Olelusvõitluses hukkub tõenäoliselt mõni väikesekasvulisem mänd, kuna talle ei jätku valgust. 9.9. I lehetäi, jänes, põldlõoke, uruhiir. Toiduahel: ristik lehetäi jooksiklane juttselghiir hiireviu. 9.10. 1) Metsakuklased ei ole taimtoidulised, 2) teises ja kolmandas toiduahelas puudub tootja ahela alguses, 3) kobras on taimtoiduline. 9.11. Taimed on alumisel astmel, tipptarbijad ülemisel. Ökosüsteemides kehtib ökoloogilise püramiidi reegel, mille kohaselt iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise tasandi biomassist. 9.12. Liik A toitus liigist B. B arvukust võisid mõjutada näiteks haigused. Suhete
iseloomulik tulekahjude kordumine umbes 100-aastaste vahemikega."61 Ka Eesti tingimustes võivad metsatulekahjud mängida olulist rolli ökosüsteemide dünaamikas. ,,Tulekahju järgselt kujunevad erilised tingimused uute liikide sissetungimiseks naaberaladelt. Põlenud ala mõningatel esmaasutajatel on eelised edukaks sigimiseks ja ala hõivamiseks. Teada on rida putukaliike, keda tavaoludes kohtab harva, kuid metsatulekahjude järel üsna arvukalt." 62 ,,Näiteks jooksiklane Sericoda quadripunctata on tüüpiline põlendikuala asukas juba esimesest põlengujärgsest suvest alates."63 ,,Uuringud näitavad inimese pikaajalist sõltuvust metsapõlengutest ja nende kasutamist inimese 58 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 10. 59 http://www.envir.ee/989284 (11.04.2010). 60 Forest Fire Behavior and Managment. Kiil, A. D. 61 Forest Fire Behavior and Managment. Kiil, A. D. 62 The Short-term Impact of fire on thee Beetle Fauna in Boreal Coniferous Forest
Abiootilised tegurid Biootilised tegurid Antropogeensed tegurid 1. parajalt niiskust 2. parajalt valgust 1. idanemiseks vajalikud seenehüüfid. 2. tolmeldavad kindlad mesilaseliigid 1. metsaraie 2. puisniitude kinnikasvamine 9.8. Biootiline tegur: teised sama liigi esindajad (männid), abiootiline tegur: valgus. Olelusvõitluses hukkub tõenäoliselt mõni väikesekasvulisem mänd, kuna talle ei jätku valgust. 9.9. I lehetäi, jänes, põldlõoke, uruhiir. Toiduahel: ristik lehetäi jooksiklane juttselghiir hiireviu. 9.10. 1) Metsakuklased ei ole taimtoidulised, 2) teises ja kolmandas toiduahelas puudub tootja ahela alguses, 3) kobras on taimtoiduline. 9.11. Taimed on alumisel astmel, tipptarbijad ülemisel. Ökosüsteemides kehtib ökoloogilise püramiidi reegel, mille kohaselt iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise tasandi biomassist. 9.12. Liik A toitus liigist B. B arvukust võisid mõjutada näiteks haigused. Suhete
vaarikamardika (Byturus tomentosus) tõugud. Jooksiklastele on omased kõik põhilised klassi tunnused. Seltsi iseloomustab täismoone: esinevad enamasti kolme paari jalgadega harvemini jalgadeta (apoodsed) vastsed ja harilikult vaba nukk. Vastne teeb läbi tavaliselt kolm kasvujärku. Valmikutel on keskrindmiku tiivapaar moondunud jäikadeks kattetiibadeks. Tagarindmiku tiivapaar esineb kilejate lennutiibadena, võib aga olla ka mandunud. Suu on haukamissuistega. Kui jooksiklane kätte võtta, võivad nad pritsida vastiku haisuga ärritavat vedelikku, mis näiteks silma sattudes teeb haiget. Rohkem kui kahe sentimeetri pikkune aiajooksik (Carabus nemoralis) on jooksiklaste hulgas üks suuremaid. Päeval seda peitu pugenud mardikat eriti ei näe, sest ta liigub ringi ja peab jahti öösiti. Sööb tigusid, putukaid, vihmausse, aga ei põlga ära ka seeni, mahavarisenud õunu ja marju. Lennutiibu tal pole, neid asendavad pikad, tugevad ja kiired jalad.
Seltsi iseloomustab täismoone: esinevad enamasti kolme paari jalgadega (oligopoodsed), harvemini jalgadeta (apoodsed) vastsed ja harilikult vaba nukk. Vastne teeb läbi tavaliselt kolm kasvujärku. Valmikutel on keskrindmiku tiivapaar moondunud jäikadeks kattetiibadeks. Tagarindmiku tiivapaar esineb kilejate lennutiibadena, võib aga olla ka mandunud. Pea alapool on hästi väljakujunenud kurgualusega. Suu on haukamissuistega. Kui jooksiklane kätte võtta, võivad nad pritsida vastiku haisuga ärritavat vedelikku, mis näiteks silma sattudes teeb haiget. Silmadest eespool on jooksikutel pikad lülilised tundlad, millega nad võtavad vastu ohusignaale ning saakloomade lõhnu. Lõhnade abil võivad jooksikud igasugusel maastikul ja isegi tihedas rohus ka omavahel sidet pidada.(www.wikipedia.org) Jooksiklased on enamasti saledad, peenikeste ja tugevate jooksujalgadega. Tundlad on suhteliselt pikad ja peenikesed
annaabi.ee 
