5 6.2 7.4 Aasta keskmise tuulekiiruse järgi üksi ei saa veel täielikku ülevaadet kasutatava tuuleenergia hulgast. Tuuleenergia varude hindamisel tuleb arvestada asjaolu, et tuuleagregaadi võimsus on võrdeline tuule kiiruse kolmanda astmega, s. t. kus Cp on agregaadi tuulekastustegur, v tuule kiirus ja D tiiviku läbimõõt. Lisaks sellele tuleb arvestada eri kiirusega tuulte esinemisagedusega. Pikaajaline tuulekiiruse jaotus vastab Weibulli jaotusseadusele, kusjuures kujuteguri väärtus on tavaliselt vahemikus 1,75...2,25. Tuuleagregaate tootvad firmad annavad oma seadmete kohta nimitunnusjoonena (nt. joonis 3) võimsuse sõltuvuse tuule kiiruse hetkväärtusest. Neid tunnusjooni ei saa aga kasutada tuuleagregaadi aastakeskmise võimsuse ning selle poolt toodetava energia leidmiseks aastakeskmise tuulekiiruse järgi. Statistilise keskmise tuulekiiruse korral on tegemist aritmeetilise
mis kirjeldavad koormust mitme vaatenurga alt. Juhusliku komponendi matemaatiline esitus arvestab koormushälvete järelmõju (autokorrelatsiooni), mis muuhulgas on oluline koormuse lühiajalise prognoosi leidmisel. Lisaks vaadeldakse koormuse suuri hälbeid kirjeldavat piikkomponenti. Aeg-ajalt esinevad suured hälbed, mis on eriti iseloomulikud jaotusvõrgu koormustele, on üheks põhjuseks, miks koormus enamasti ei allu normaalsele jaotusseadusele. 8.Koormuse temperatuurisõltuvus Koormuse temperatuurisõltuvus avaldub ennekõike seal, kus kasutatakse elekterkütet või kliimaseadmeid. Näiteks Lapimaal, kus elekterkütte osatähtsus on suur ja välisõhu temperatuurimuutused märgatavad, ulatub temperatuurist tingitud koormuse juurdekasv kuni 100% võrreldes koormusega normaaltemperatuuril. Enamasti on temperatuurihälvete mõju siiski väiksem, eriti tööstusliku iseloomuga koormustele.
Protsessi ebamääraseid tõenäosuslikke karakteristikuid saab samuti kirjeldada kuuluvusfunktsioonide alusel, nagu näiteks keskväärtus: C~ex(t) = {Cex, ex(EX, t)} 14. Tuntuimad jaotusseadused ühtlane ja normaalne jaotusseadus. Ühtlane jaotusseadus: Kui on teada, et pideva juhusliku suuruse kõikvõimalikud väärtused asuvad mingis teatavas vahemikus ja selle vahemiku piires on neil ühesugune jaotustihedus, siis öeldakse, et nad alluvad ühtlasele jaotusseadusele. Jaotustiheduse funktsioon avaldub valemiga: F(x) = c kui < x <; 0 kui x < või x > Karakteristikud: E(x) = x * f(x)dx = ( x/ ) dx = + /2 ; Me(x) = E(x); a(x) = 0; Mood puudub; D(x) = (x E(x))2 * f(x)dx = 1/ (x (+)/2)2dx = ( )2/12; (x) = D(x) = ( )/12 = ( )/ 23 4(x) = ( )4/80 ex(x) = 4/4 - 3 = 1,8 3= -1,2 Tõenäosus, et juhuslik suurus X satub piirkonda A...B: p(A < X < B) = F(B) F(A) = (( ) (A ))/ = (B A)/( )
o Toksikoloogia:kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Toksikoloogia uurib kemikaalide, nende segude ja droogide mõju elus organismidele. Aine toksilisuse mõju organismidele on seotud organismi suurusega, ja seda mõõdetakse mg/kg. Testitakse 5 - 10 isendist koosnevaid katseloomade gruppe ja leitakse erinevate annuste mõjul surnud isendite %. Toksilise aine annuse ja suremuse % alusel koostatud sõltuvus on iseloomulik Gaussi jaotusseadusele. Surmade sageduse kõver iseloomustab iga annuse juures surnud katseloomade %. Kõver näitab ka surnud isendite keskmist jaotust 50%, LD50 ehk surmavat doosi (LD - lethal dose). o Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. Biosfäär on see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu (elusorganismid). Biosfääris toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine. Samuti leiab seal aset kivimite mõjustamine orgaanilise aine poolt
organismidele. Toksikoloogia jaguneb: - kliiniliseks haruks, mis tegeleb inimese toksikoloogiaga - kohtulikuks - õiguslikuks ja - keskkonnatoksikoloogiaks. Aine toksilisuse mõju organismidele on seotud organismi suurusega, ja seda mõõdetakse mg/kg. Testitakse 5 - 10 isendist koosnevaid katseloomade gruppe ja leitakse erinevate annuste mõjul surnud isendite %. Toksilise aine annuse ja suremuse % alusel koostatud sõltuvus on iseloomulik Gaussi jaotusseadusele. Surmade sageduse kõver iseloomustab iga annuse juures surnud katseloomade %. Kõver näitab ka surnud isendite keskmist jaotust 50%, LD50 ehk surmavat doosi (LD - lethal dose). Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. 1. Magnetosfäär maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega 2
Teoreem järeldab, et: järjekorra keskmine pikkus on võrdeline kõnealgatusnõuete sageduse ja keskmise ooteaja korrutisega. ühendatud sideliikluse intensiivsus võrdub kõnealgatusnõuete sageduse ja kõne keskmise kestuse korrutisega. 15. Poissoni protsess ja jaotusseadus; Poissoni protsessi omadused. Poissoni protsess juhuslik protsess, mille sündmuste arvu esinemise tõenäosus fikseeritud ajaintervalli kestel allub Poissoni jaotusseadusele. t i t p i ,t = e , i ! kus p tõenäosus, et ajaintervalli t kestel esineb i sündmust. Poissoni protsessi omadused: sõltumatus, statsionaarsus ja regulaarsus nullise pikkusega ajaintervalli kestel ei toimu ühtegi sündmust p(0, 0)=1
,,seljakott". 7. Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage. Toksikoloogia uurib kemikaalide, nende segude ja droogide mõju elusorganismidele. Aine toksilisuse mõju organismidele on seotud organismi suurusega ja seda mõõdetakse mg/kg. Testitakse 5-10 isendist koosnevaid katseloomade gruppe ja leitakse erinevate annuste mõjul surnud isendite %. Toksilise aine annuse ja suremuse % alusel koostatud sõltuvus on iseloomulik Gaussi jaotusseadusele. Surmade sageduse kõver iseloomustab iga annuse juures surnud katseloomade %. Kõver näitab ka surnud isendite keskmist jaotust 50%, Ld50 ehk surmavat doosi. 8. Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. 1. Magnetosfäär- maalähedane alla, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. 2. Atmosfäär- Maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke ja olemasolu Maal. 3
sisaldub infrastruktuurides ja 75% hajub tarbimise käigus keskkonnas tarbimisemissoonidena. · Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage. Aine toksilisuse moju organismidele on seotud organismi suurusega, ja seda moodetakse mg/kg. Testitakse 5 - 10 isendist koosnevaid katseloomade gruppe ja leitakse erinevate annuste mojul surnud isendite %. Toksilise aine annuse ja suremuse % alusel koostatud soltuvus on iseloomulik Gaussi jaotusseadusele. Surmade sageduse kover iseloomustab iga annuse juures surnud katseloomade %. Kover naitab ka surnud isendite keskmist jaotust 50%, LD50 ehk surmavat doosi (LD - lethal dose). Doos reageeringu kõver näitab kuidas keha reageeb toksilisele ainele, kas positiivselt, mis tähendab et keha saab teatud kogusest ainest kasu kui kahju. Kui seda kogust suurendada, siis see mõjutab keha juba tunduvalt ja kui doosid on piisavalt suured siis lõppeb surmaga. · Nimetage Maa sfäärid ning nende roll
DJS jaotus, mille korral jaotustabel defineeritakse valemiga P( X = k ) = q k -1 p Toimuvad sõltumatud katsed, juhuslikuks suuruseks on katsete arv kuni esimese sündmuse A toimumiseni, igal katsel P(A)=p, P()=1-p=q. Keskväärtus EX=1/p, dispersioon DX=q/p2 10 Pidevad juhuslikud suurused Juhuslikku suurust nimetame pidevaks, kui tema väärtuste hulk pole loenduv (on pidev). Def: Pideva juhusliku suuruse tihedusfunktsioon (vastab diskreetse juhusliku suuruse tõenäosusfunktsioonile/jaotusseadusele) on jaotusfunktsiooni tuletis f(x)=F'(x). Keskväärtus ja dispersioon arvutatakse üldjuhul 2 EX = x f ( x )dx, DX = ( x - EX ) f ( x)dx - - Normaaljaotus: Kõige tähtsam pidev jaotus. (x-µ )2
7.Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage. Joon. 1.26. Doos reageeringu kõver. Aine toksilisuse moju organismidele on seotud organismi suurusega, ja seda moodetakse mg/kg. Testitakse 5 - 10 isendist koosnevaid katseloomade gruppe ja leitakse erinevate annuste mojul surnud isendite %. Toksilise aine annuse ja suremuse % alusel koostatud soltuvus on iseloomulik Gaussi jaotusseadusele. Surmade sageduse kover iseloomustab iga annuse juures surnud katseloomade %. Kover naitab ka surnud isendite keskmist jaotust 50%, LD50 ehk surmavat doosi (LD - lethal dose). Doos reageeringu kõver näitab kuidas keha reageeb toksilisele ainele, kas positiivselt, mis tähendab et keha saab teatud kogusest ainest kasu kui kahju. Kui seda kogust suurendada, siis see mõjutab keha juba tunduvalt ja kui doosid on piisavalt suured siis lõppeb surmaga. 8
enne sündmuse toimumist kindlalt ennustada. Juhuslikku suurust, millel võib olla lõplik või loenduv arv väärtusi, nimetatakse diskreetseks juhuslikuks suuruseks. Diskreetne juhuslik suurus on määratud, kui on teada tema võimalikud väärtused ja nende väärtuste ilmumise tõenäosused, st. kui on antud jaotustabel. Korrastatud mõõtetulemused on väärtused suuruse järgi, mis on aluseks jaotusseadusele ja jaotusfunktsioonile F(x). Jaotusseadus - väärtus xk ja temale vastav tõenäosus pk=ni /ni (või teiste sõnadega - Diskreetse juhusliku suuruse jaotusseaduseks nimetatakse vastavust tema kõikide võimalike väärtuste x1, x2, ... ja nende tõenäosuste p1, p2, ... vahel. Juhusliku suuruse jaotusfunktsioon F(x) määrab tõenäosuse selleks, et juhuslik suurus on väiksem tõkkest x, s.t. F(x) = P(X < x).
kindlale tasemele. Kasutatakse perioodilise kontrolli süsteemi (periodic review system) või pidevat jälgimist (laoarvestustarkvara). Fikseeritud tellimusperioodiga mudelite korral tehakse tellimus kindlal ajamomendil ja tellimuskogus määratakse igakord eraldi. Mudelid võivad olla x deterministlikud - kaubavajadus ehk nõudlus on täpselt määratud, determineeritud; x stohhastilised - nõudlus on juhuslik suurus, mis allub teatud jaotusseadusele. 4.5. Järjekorrateooria Järjekorrateooria ehk massteenindusteooria uurimisobjektiks on nähtused, mille sisuks on samalaadsete operatsioonide korduv massiline sooritamine. Operatsioonidega seotud juhuslikkus toob endaga kaasa järjekorra või vähemalt selle tekkimise võimaluse. Eesmärgiks on korraldada operatsioone selliselt, et kulud ja tulud järjekorrale oleksid vähimad. x Tellimissüsteemi saabuvad tellimused moodustavad süsteemi sisendnivoo. Saabunud tellimused võivad olla
empiirilisele väärtusele vastavat olulisuse tõenäosust p võrreldakse olulisuse nivooga α). Kui empiiriline väärtus ületab kriitilise (p<α), võetakse vastu sisukas hüpotees: mudel onα), võetakse vastu sisukas hüpotees: mudel on statistiliselt oluline. 33. Korrigeeritud determinatsioonikordaja kasutamine. Determinatsioonikordaja R2 : • Väärtus on lihtsalt tõlgendatav • Maksimaalne väärtus 1, st saab võrrelda, kui lähedal on arvule 1. • Aga ei allu ühelegi tuntud jaotusseadusele, seega pole võimalik leida kriitilist väärtus, pole võimalik kasutada testimisel (kui suur peab olema, et mudel oleks usaldusväärne? Determinatsioonikordaja R2 puudus: lisades mudelisse uusi tunnuseid, determinatsioonikordaja alati suureneb. Ka siis, kui lisame suvalise juhusliku tunnuse. Et paremini võrrelda mudeleid, kus on erinev arv tunnuseid, kasutatakse korrigeeritud (modifitseeritud, adjusted) determinatsioonikordajat:
annaabi.ee 
