saavutada transpordisüsteemi optimaalselt arendada ning parandada reisija- ja kaubaveotingimusi. Tänapäeval on transpordipoliitika põhisuundadeks näiteks piirangute vähendamine. 4 Transporditegevuse riikliku reguleerimise abinõud võib jagada kolmeks rühmaks: o majanduslik reguleerimine o teenuste reguleerimine o standardite kehtestamine 31. Nimeta autovedude alaliigid (4) kokku- ja laialiveod (veod jaotuskeskusest kliendini ja vastupidi) kombineeritud veod (nt rong-auto, laev-auto-rong, lennuk-auto) eriveod (ülisuured ja -rasked veod, nõuavad sageli erilube ja -veokeid) rahvusvahelised veod (kasutatakse suure kandevõimega autoronge ja treilereid) 32. Kes on ekspedeerija? Ekspedeerija (freight forwarder) on füüsiline või juriidiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale
1) Turgude asukoht 2) Transpordiliigisisese ja transpordiliikidevahelise konkurentsi tase. Teisisõnu, mida suurem konkurents seda odavam transport. 3) Mastaabisäästuefekt 4) Energiahinnad 5) Vedude tasakaalustatus. (nt edasitagasi täislast?) 6) Riiklik regulatsioon ja selle ulatus. (nt riiklikud eeskirjad, nõuded, maksud) 22. Nimeta autovedude alaliigid (4)? · kokku ja laialiveod (veod jaotuskeskusest kliendini ja vastupidi) · kombineeritud veod (nt rongauto, laevautorong, lennukauto) · eriveod (ülisuured ja rasked veod, nõuavad sageli erilube ja veokeid) · rahvusvahelised veod (kasutatakse suure kandevõimega autoronge ja treilereid) 23. Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all? Arvestuslik kaal kirjeldab veose kaalu ja mahu vahekorda. Iga veoliigi jaoks on rahvusvahelise
1) Turgude asukoht 2) Transpordiliigisisese ja transpordiliikidevahelise konkurentsi tase. Teisisõnu, mida suurem konkurents seda odavam transport. 3) Mastaabisäästuefekt 4) Energiahinnad 5) Vedude tasakaalustatus. (nt edasi-tagasi täislast?) 6) Riiklik regulatsioon ja selle ulatus. (nt riiklikud eeskirjad, nõuded, maksud) 22.Nimeta autovedude alaliigid (4)? kokku- ja laialiveod (veod jaotuskeskusest kliendini ja vastupidi) kombineeritud veod (nt rong-auto, laev-auto-rong, lennuk-auto) eriveod (ülisuured ja -rasked veod, nõuavad sageli erilube ja -veokeid) rahvusvahelised veod (kasutatakse suure kandevõimega autoronge ja treilereid) 23.Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all? Arvestuslik kaal kirjeldab veose kaalu ja mahu vahekorda. Iga veoliigi jaoks on
korraldada. Mõeldakse, et oleks kauba veol ning tööjõul väiksem kulu. 19. Kolm võimalust tarnijate arvu vähendamiseks on tarneaja mittesobivus, usaldusväärsuse puudumine, kahtlane finantstaust ettevõttel. 20. Tarnija pidev jälgimine ja hindamine on vajalik selleks, et mitte petta saada. Et oleks kaup minimaalsete kuludega alati õigel ajal õiges kohas. Konkurent on tihe, tuleb jälgida pidevalt ka muid pakkumisi ja võimalusi. 21. Lao erinevus jaotuskeskusest. Ladu on üldiselt koht, kus kaup viiakse pikemaks ajaks, st. kaubale ei pruugi olla koheselt omanike. Laos toimub üldjuhul kauba edasimüük. Jaotuskeskustesse viiakse kaup vaid selleks, et erinevad kaubakategooriad vastavalt vajadustele komplekteerida ning soovijale edastada. Näiteks AS Selver kasutab teatud kaupadele oma jaotuskeskust, kus toimub kaubalaadungi tulekul ümberkomplekteerimine teatud kogustes erinevatesse Selveri kauplustesse. 22
Intermodaalset transporti takistavad tegurid: Erineva laiusega raudteed, sobiva laadimistehnika puudumine, transporditehnika ja veovahendite vähene ühildatavus jne. 11) Põhiveod ja jaotusveod mis neid iseloomustab ja nendel vahet on? lk 256- 257 Põhiveod toimuvad sageli veosõlmede ehk keskterminalide (hub) vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. Kulude seisukohalt on eesmärgiks veokulude minimeerimine veetava kaubaühiku kohta. Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)kliendini, tegemist on kohalike vedudega. Veokaugused lühikesed, veetavad kogused väikesed ning kohaletoimetamiskohti on rohkem. Eesmärgiks on minimeerida jaotusvedude käigus läbisõidetavaid vahemaid ja seeläbi ka veokulusid. Jaotusvedude puhul on põhiveoga võrreldes palju suurem tähtsus logistika klienditeeninduse aspektidel (tarneaeg, -täpsus, -sagedus jms). 12) Jaotusvedude käigus antakse lisaväärtusi: (konspektist) Sügavjaotuseks
lisandväärtusteenuste osutamine ning asjakohaste infovoogude haldamine. Rahvusvahelised jaotusstruktuurid Põhiveod tehakse tootjate ja keskladude vahel, samuti ka kesk- ja jaotusladude vahel. Veetavad kaubakogused on suured ning veoteekonnad pikad. Tavapäraselt pööratakse põhivedude korraldamisel tähelepanu lastiruumi ja/või veovahendi ja veoühiku kandejõu maksimaalsele kasutamisele ja veomarsruudi valikule. Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (terminalidest ja ladudest) saajatele, kelleks on enamasti jaekaubandus, aga ka muud edasimüüjad ja tootmisettevõtted. Enamasti on tegemist kohalike ehk riigisiseste vedudega. Jaotusvedudena käsitletakse ka euroliidus naaberriikide ja lähiriikide vahelisi vedusid, mille puhul paikneb jaotusladu või terminal ühes riigis, saajad aga teises. Jaotusvedude puhul on põhiveoga võrreldes märksa suurem tähtsus logistilise teenindamise näitajatel: tarneaeg, tarnesagedus, tarne täpsus, tarne
o Koormate toimetamine ukest ukseni o Veoste pakkimisele kehtivad väiksesed nõuded o Lühike veoaeg o Väike kapitalikulu o Veovahendite mitmekesisus · Puudused: o Suhteliselt kõrge omahind o Suhteliselt väike kandevõime ja tehnilised piirangud o Suur keskkonnasaaste ja liiklusummikute põhjustaja. · Peamised kasutusvaldkonnad: o Kokku- ja laialiveod (jaotuskeskusest terminali ja vice versa) o Kombineeritud veod (rong- auto, laev-rong-auto jne) o Eriveod (ülisuurte ja raskete vedude teostamiseks) o Rahvusvahelised veod (autorongid ja treilerid) Raudteetransport · Raudteeveo eelised: o Võimaldab toimetada suuri kaubakoguseid suurte vahemaade taha o Vedude suhteliselt madal omahind o Vedude hea regulaarsus o Vedude sõltumatus ilmastikust o Keskkonnasäästlik
55. Transpordikulusid mõjutavad turuga seotud tegurid. 1) Turgude asukoht 2) Transpordiliigisisese ja transpordiliikidevahelise konkurentsi tase. Teisisõnu, mida suurem konkurents seda odavam transport. 3) Mastaabisäästuefekt 4) Energiahinnad 5) Vedude tasakaalustatus. (nt edasi-tagasi täislast?) 6) Riiklik regulatsioon ja selle ulatus. (nt riiklikud eeskirjad, nõuded, maksud) 56. Nimeta autovedude alaliigid. kokku- ja laialiveod (veod jaotuskeskusest kliendini ja vastupidi) kombineeritud veod (nt rong-auto, laev-auto-rong, lennuk-auto) eriveod (ülisuured ja -rasked veod, nõuavad sageli erilube ja -veokeid) rahvusvahelised veod (kasutatakse suure kandevõimega autoronge ja treilereid) 57. Mis on laadimismeeter (LDM), milleks seda kasutatakse? On veoruumi põrandapinna jooksevmeeter. Kasutatakse autotranspordis tihti veohinna arvestusühikuna. Näiteks mahutab 13,6 pikkuse poolhaagise veoruum 13,6 ldm.
Transpordikihi turvalisus, SSL töötab transpordi kihil, vastuvõtja. Avaliku võtme puhul krüpteeritakse tekst avaliku pakkudes turvalisust igale TCP-põhilisele rakendusele, mis võtmega ja dekrüpteeritakse salajase võtmega. *Caesar’i šiffer kasutavad SSL teenuseid. SSL tegeleb serveri autentimisega, – sümmeetrilise võtme algoritm. Toimub tähestikku nihutades. milleks kasutab võtme jaotuskeskusest saadud avalikke *Alfabeetiline šiffer – sümmeetrilise võtme algoritm. võtmeid. Selleks talitab ta järgmiselt. Browser genereerib Mõlemale osapoolele on teada võti ja 2 asendusalfabeeti. sessioonivõtme, krüpteerib selle serveri avaliku võtmega ja 57. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES saadab krüpt. sessioonivõtme serverile. Kasutades oma salajast
http://www.mkm.ee Transpordiliigid 1. Autoveod Monopoolne transpordilük lühimaa vedudel. Keskmise pikkusega ja pikkadel distantsidel kasutatakse süs, kui veetava kauba laadi, lüklusvõrgu või muude põhjuste tõttu on autovedu ainuke või kõige soodsam veoliik. Väga paindlik, lubades uksest-ukseni vedusid. Väga sageli kasutatakse Euroopasisestel vedudel. 97% Euroopas kuni 500 km kaugusele transporditavatest veomahtudest veetakse autodega. 1) korje-ja laialiveod (jaotuskeskusest/ternünalist kliendini ja vastupidi): kaubapartiid tavaliselt väikesed, tegemist veoahelate alguse või lõpuga, autoga tehakse oluline osa kulleri-ja kürvedudest 1) multimodaalne transport. autotransport kuulub praktiliselt alati multimodaalse transpordi kombinatsiooni (raudtee-auto, laev-(raudtee)- auto, lennuk auto: Eestis ja Skandinaavias sageli auto või treiler praanül). 2) eriveod: ülisuurte ja raskete jaotamatute ühikute vedu , mis nõuab eriluba, kasutatakse eriveokeid.
Kui põhiveod tootjatelt ladude täitmiseks on traditsiooniliselt täiskoormaveod, siis terminalivaheliste jaotusvedude korral võib veoühiku lastiruum sisaldada paljude klientide saadetisi, mistõttu on tegemist enamasti osakoorma- ja väikesaadetiste veoga. Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (terminalidest ja ladudest) saajatele, kelleks on ena- masti jaekaubandus, aga ka muud edasimüüjad ja tootmisettevõtted. Enamasti on tegemist kohalike ehk riigisiseste vedudega. Jaotusvedudena käsitletakse ka euroliidus naaberriikide ja lähiriikide vahelisi vedusid, mille puhul paikneb jaotusladu või terminal ühes riigis, saajad aga teises. Nii on
annaabi.ee 
