õigusel rajaneva ,,Tsiviilseaduste kogu. *Iseloomulik tugev tsentraliseeritus. *Vabade kogukondlaste suur osa elanikkonnas. *Orjatööjõu kasutamine.*7. saj moodustati uued piirkonnad ehk teemad, mille eesotsas seisid asehaldurid ehk strateegid, nende kasutuses oli 5000liimeline talupoegade ehk stariootide maakaitsevägi. Talupojad said teenistuse eest jaosmaa. 11. saj kaotas maakaitsevägi aga oma sõjalsie tähtsuse. Seejärel tõusid esile suurfeodaalidest ratsaväelased. Välispoliitika: *Justianuse ajal võeti eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamine endistes piirides. *Konstantinoopolist sai tähtis sild Õhtu ja Hommikumaa vahel.*Bulgaaria riik sai Bütsantsi alaliseks vaenlaseks. (6. saj II pool) *7.9. saj piirasid araablased mitmel korral Konstantinoopolit. *9.10. saj
Tõnisson. Postimehe olulisim nõue oli emakeelse koolihariduse taastamine. Ajal, mil pidi rääkima saksa või vene keeles, rääkis Tõnisson eesti keelt. Noor-Eesti kirjanduslik rühmitus, olid tegusad kunstis, kirjanduses, kultuuris, keeleuuenduses ja teaduses. 3. talupojad said õiguse omada kinnisvara, tegeleda käsitöö ja kaubandusega ning ajada iseseisvalt kohtuasju. Mõisnik ei võinud enam talupoega müüa ega osta. 4. Talupojad said endale kindlaksmääratud suurusega jaosmaa, mis tuli mõisnike käest osta välja, alles seejärel sai talupojast maaomanik. Maa ostmiseks andis riik talupoegadele küll laenu, kuid see tuli kõrge protsendiga tagasi maksta. 5. seisuslikud vahed vähenesid (kaotati aadli eesõigustatud poliitiline seisund, sõjaväekohustus ja haridussüsteem) majanduselu elavnes (sellele pani aluse pärisorjuse kaotamine) kultuurielu elavnes (head tulemused ajakirjanduses, kirjanduses, teatris ja kunstielus)
Valitsus kasutas selleks administratiivabinõusid, vene keele sundust ning õigeusu pealesurumist. 2. Mis õigused said talupojad 1861. aastal kehtestatud pärisorjuse kaotamisega? Talupojad said õiguse omada kinnisvara, tegeleda käsitöö ja kaubandusega ning ajada iseseisvalt kohtuasju. Mõisnik ei võinud enam talupoega osta, müüa ega vahele segada tema perekonnaasjadesse. Talupojad said endale kindlaksmääratud suurusega jaosmaa, mis tuli mõisniku käest välja osta. Alles seejärel sai talupojast maaomanik. Maa ostmiseks andis riik talupoegadele küll laenu, kuid see tuli kõrge protsendiga poole sajandi jooksul tagasi maksta. 3. Nimeta 2 suurte reformide tulemust. Seisulikud vahed vähenesid- kaotati aadli senine eesõigustatud poliitiline seisund, kehtestati mitteseisuslik kohtupidamine, sõjaväekohustus ja haridussüsteem. Kultuurielu elavnes- suhteline loominguvabadus andis häid tulemusi ajakirjanduses,
orjusevastaste vastasseis 1860. a valiti presidendiks Abraham Lincoln orjuse kaotamist pooldava Vabariikliku Partei kandidaat Lõunaosariigid eraldusid ja moodustasid uue riigi Ameerika Osariikide Konföderatsiooni Vastuolud viisid kodusõjani Algul oli edu lõunaosariikide poolel (sõda käis nende aladel) LINCOLNI REFORMID JA KODUSÕJA LÕPP Konföderatsiooni osariikides kaotati orjus 1863. Seadustati mustanahaliste värbamine föderaalvägedesse. 1862. a kehtestati jaosmaa seadus (Homestead'i seadus) iga ühendriikide kodanik võis lääneosas tasuta maa saada ja pärast 5aastast harimist selle omanikuks saada (tasuda vaid riigilõiv) Lõunaosariigid lootsid Euroopa toetusele, mida ei tulnud. Tekkis toidupuudus Lõunaosariigid andsid alla 1865. a tapeti Washingtonis Fordi teatris president Lincoln Abraham Lincoln. Fordi teatri looz (14.04.1865) ÜMBERKORRALDUSED LÕUNAS q 1865. a kaotati lõplikult orjus ühendriikides q
2. Pärisorjuse kaotamine Venemaal. 1861. aasta märtsis kirjutas AleksanderII alla kauaoodatud päriorjuse kaotamise manifestile. Ligikaudu 23 miljonile talupojale anti isiklik vabadus. Talupojad said õiguse omada kinnisvara, tegelda käsitöö ja kaubandusega ning ajada iseseisvalt kohtuasju. Samal ajal säilitas 1861. aasta reform mõisnike maaomandi, talupojad said endale kindlaksmääratud suurusega jaosmaa, mis tuli mõisniku käest välja osta. 3. AleksanderII reformid ja nende isu. · Seisuslikud vahed vähenesid kaotati aadli senine eesõigustatud poliitiline seisund, kehtestati mitteseisuslik kohtupidamine, sõjaväekohustus ja haridussüsteem; · majanduselu elavnes sellele pani aluse pärisorjuse kaotamine, millega loodi eeldused kapitalistlike suhete arenguks; · kultuurielu elavnes suhteline loominguvabadus andis häid tulemusi ajakirjanduses, kirjanduses,
10. sajandil püüdsid Bütsantsi Makedoonia dünastia keisrid maade endale haaramist seadustega pidurdada. 13. saj-ni kasutati orjatööjõudu (hinnatud tööjõud). Kuna barbariseerunud sõjaväge oli kulukas ülal pidada, moodustati provintside asemele teemad, mille eesotsas seisid kõrgema sõjalise ja tsiviilvõimuga asehaldurid e strateegid, kes käsutasid 4000-5000 mehelist talupoegade – stratiootide maakaitseväge, kes said sõjaväeteenistuse eest pärandatava jaosmaa. 11. sajandist kaotas maakaitsevägi tähtsuse, kuna stratioodid ei suutnud osta moodsat raskerelvastust. Professionaalsete sõjameestena tõusid esile suurfeodaalidest ratsaväelased, mille üksused sarnanesid Lääne-Euroopa rüütliväega - Bütsantsi ühiskonna feodaliseerumine, mis süvenes ristisõdadega. Vastuolusid Lääne-Euroopaga süvendas 1054.a kirikulõhe - Bütsantsi õigeusu kirik eraldus Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult, jagades kristliku maailma 2 vaenulikku leeri
Kogukond kindlustas riigimaksude laekumise olles keskvõimule oluliseks sotsiaalseks toeks. · Orjaks müüdi suur osa sõjavange. Orjad, eriti oskustöölised olid hinnatud kaup. · Seoses araablaste pealetungiga 7.saj. moodustati provintside asemele uued piirkonnad teemad, mille eesotsas seisid kõrgema sõjalise ja tsiviilvõimuga asehaldurid strateegid. Käsutasid talupoegade stratiootide maakaitseväge. Stratioodi said väeteenistuse eest pärandava jaosmaa. · Alates 11. Saj. Stratioodid laostusid, ei jaksanud enam varustust osta maakaitsevägi kaotas oma sõjalise tähtsuse. · Esile tõusid suurfeodaalidest ratsaväelased. · Kirikulõhe süvendas vastuolusid Lääne Euroopaga. (1054) · Büts. õigeusukirik eraldus L-Eur. Katoliiklusest lõplikult, jagades kogu kristliku maailma kahte vaenulikku leeri. · 1204 rüütlid vallutasid Neljandas ristisõjas Konstantinoopoli. (tapatalgud, kultuuriväärtuste hävitamine)
kelle poolt sai hääletada, aga mitte valida. Stolõpini agraarreform. Stolõpin oli Venemaa peaminister 1906 1911, kuni ta langes atentaadi ohvriks. Atentaat oli seotud agraarreformiga. Venemaal kehtis külakogukondlik maakasutus. Külakogukonna moodustasid ühes külas elavad inimesed. Kogukonnasiseselt toimus perioodiline maade ümberjagamine. Talupojad olid pärast pärisorjust saanud küll maaomanikeks, neil oli jaosmaa ehk hingemaa, aga Venemaal jagati hingemaad perioodiliselt ümber. See tähendas, et ind või huvi maalappi harida ja selle tootlikust tõsta, sest sa said mõne aja pärast järgmise maalapi, mis ei pruukinud nii hea olla. Külakogukonna liikmed vastutasid ka teiste võlgade eest. Inimesed ei saanud ka külakogukonnast lahku lüüa, sest selleks pidid liikmed (mehed) sellega nõus olema. Seega jõukama taluniku lahkumisega ei oldud üldjuhul nõus.
ajal või vahetult pärast seda. Umbes samal ajal olevat hakatud igal aastal valima ka viit kõrgemat riigiametnikku efoori (ephoros järelevaataja). Erinevalt geruusiast võis efooriametisse kandideerida iga spartiaat. Klassikalisel perioodil olid efooridel riigiasjades väge suured volitused. Kõigil Sparta kodanikel ehk spartiaatidel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Spartiaadid olid tootvast tööst vabad elukutselised sõjamehed. Neil kõigil oli helootide poolt haritud jaosmaa klaros (jagu). Osa klarostest paiknes Lakoonikas, osa Messeenias. Klaros tagas piisava sissetuleku, et relvastada end hopliidina, nagu sellekski, et anda oma panus väeosana toimiva seltskonna syssitioni (koossöögigrupi) ühissöömingute varustamiseks. Klarose kaotusega (mida klassikalisel perioodil küllalt sageli ette tuli) kaasnes kodanikuõiguste minetamine. Kõik spartiaadid peale kuningate pidid läbi tegema riikliku kasvatuse
Hipodroomil hukati üle 30 tuhande inimese. Bütsants oli sammuti rünnatud bulgaarlaste, araablaste, viikingite, slaavi hõimude ja türklaste poolt. Viimased võitsid aastal 1071 Bütsantsi Mantzikerti lahingus. Kuni 13.sajandini kasutati Bõtsantsis ka orjatööjõudu. 7 sajandil seoses araablaste pealetungiga loodi uus sõjaväesüsteem stratiootide maakaitsevägi. Stratioodi said sõjaväeteenistuse eest pärandatava jaosmaa. Samuti kerkisid esile professionaalsetest sõjameestest suurfeodaalidest ratsaväelased. Vastuolud Lääne-Euroopaga süvendasid 1054 aastal Kirikulõhe. Bütsantsi ning arhitektuuri olemus koos näidetega: Kultuuriliselt oli Bütsants kõrgelt arenenud riik. 425 asutati esimene kõrgkool. Samuti arenes ka vaimulik kirjandus (hagiograafiad ehk pühakute elulood) ja maailmakroonikad ehk kronograafiad. Kyrillos ja Methodios koostasid slaavi tähestiku 9. sajandil.
2.2. Kodifitseerimine 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul 1855.a. suri Nikolai I ja troonile sai ta poeg Aleksander II (1855-1881), kes asus ühiskonda reformima, uskudes, et "parem kaotada pärisorjus ülalt kui oodata, et seda hakataks kaotama altpoolt ilma meie osavõtuta. · 1861.a. tsaari manifestiga pärisorjus kaotati. Ligikaudu 23 miljonile talupojale anti isiklik vabadus. Samas säilis mõisnike maaomand. Talupoegadele nähti ette kindla suurusega jaosmaa, mis tuli mõisniku käest välja osta Maa väljaostmiseks andis riik laenu, mis tuli aga protsentidega tagasi maksta. Kuni väljaostutehinguni jäid talupojad ajutisteks kohuslasteks, mis tähendas, et nad pidid edasi koormisi kandma. Samuti säilis kogukond ja kogukonna ühiskäendus (kogukonna liikmed vastutasid maksude tasumise eest ühiselt ja lahkuda võis vaid kogukonna loal). · Haridusreform, millega suurendati ülikoolide autonoomiat ja kindlustati olenemata
annaabi.ee 
