Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama sadu viikingiperekondi. Umbes aastal 1000 hakkasid Euroopa ülikud viikingite vastu tõsisemalt võitlema: linnadesse rajati kaitseehitised, ülikud kasutasid ratsaväge, mis võimaldas ruttu kohale jõuda, samuti hakati kasutama jaluseid ning siis saadi võidelda nii, et ei kukutud hobuse seljast maha. Umbes aastal 1100 viikingite retked lõppesid ning tekkis feodaalkord. Negavtiivne- Viikingide aeg oli täis vägivalda. Euroopa aladest said enim rüüstatud Inglismaa, Iirimaa, Prantsusmaa ja Saksamaa rannikud. Taani ja Norra viikingid aga rüüstasid ja röövisid palju rohkem kui Rootsi viikingid. Umbes aastal 830 hakkasid nad (Taani ja Norra viikingid) tihedamini rüüstama Inglismaad ja Frangi riiki.
Surnute mälestuseks püstitasid viikingid ruunikivi, millesse raiuti ruunikirjas tekst surnu nimega. Ruunid koosnesid sirgetest joontest, sest nii oli neid lihtsam noa või peitliga lõigata. Ruunikirjal usuti olevat nõiavõim. 2. Enamus eurooplased olid vaenlased. Üks hetk sai Euroopa ülikutel Viikingite laastamis töödest villand ja nad hakkasid vastu võitlema. Linnadesse rajati kaitseehitised, ülikud kasutasid ratsaväge, misvõimaldas ruttu kohale jõuda, samuti hakati kasutama jaluseid ning siissaadi võidelda nii, et ei kukutud hobuse seljast maha. Umbes aastal 1100 viikingite retked lõppesid ning tekkis feodaalkord. 3. Viikingite retked ulatusid kõikjale Euroopasse: Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse, Inglismaale, Itaaliasse, Kreekasse. Ida-Euroopa jõgesid pidi liiguti Mustale ja Kaspia merele. Sagedased külalised olid nad ka Eesti vetes. Nad jõudsid ka Vahemerele ja Põhja-Aafrikasse. 4. Kui barbarid 350.-550
· Ideaalne surm oli lahingus, sest ainult siis sai paradiisi nimega Valhalla. · Tähtsamad jumalad olid lahingu ja surma jumal Odin ning taevajumal Thor. · Piltidel viikingite matuselaev Oslo viikingimuuseumis ja Norra püstpalkkirik Võitlus viikingite vastu · XI sajandil hakkasid Euroopa ülikud viikingite vastu võtma kasutusele mitmeid meetmeid: linnadesse rajati kaitseehitised, hakati kasutama ratsaväge ja jaluseid · Viikingite ajastu lõppes XII sajandil ristiusu leviku ja feodaalkorra tekkimisega viikingite aladel Kasutatud kirjandus 1. Lisa Miles. "Maailmaajaloo illustreeritud atlas". Koolibri, 1997. 2. Giovanni Caselli. "Elu läbi sajandite". Varrak, 1996. 3. Dr. Anne Millard. "Kauba- ja rännuteed". Varrak, 1997. 4. Dorling Kindersley. "Maailma ajalugu". Varrak. 5. "ENEKE 4". Varrak, 1986. 6. "Eesti Entsüklopeedia 10". Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. 7
peeti kangelasteks ja neid, kes ei surnud nii, peeti hädavaresteks. Nad uskusid, et on olemas lahingu ja surma jumal Odin ja taevajumal Thor. Eurooplased aga kasutasid kirikutes erilisi palvesõnu viikingite eest pääsemiseks nagu nt: "Jumal, päästa meid skandinaavlaste viha eest!" Umbes aastal 1000 hakkasid Euroopa ülikud viikingite vastu tõsisemalt võitlema: linnadesse rajati kaitseehitised, ülikud kasutasid ratsaväge, mis võimaldas ruttu kohale jõuda, samuti hakati kasutama jaluseid ning siis saadi võidelda nii, et ei kukutud hobuse seljast maha. Umbes aastal 1100 viikingite retked lõppesid ning tekkis feodaalkord. Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/viikingid.htm http://vana.miksike.ee/tugi/messages/11/3517.html?1069370886 Koostaja: Kool: klass:
muretseda endale relvad), mis kutsuti kokku vajaduse korral. 17-45 aastased osalesid aktiivses sõjategevuses ning 45-60 aastased mehed moodustasid reservi. Peamine väeüksus Rooma leegion koosnes umbes 5000 mehest (leegionärist). Leegion koosnes omakorda allüksustest ehk maniipulitest. Asetus oli malelaua ruutudena, mis võimaldas suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul. Ratsavägi oli nõrk, sest ei tuntud sadulat ega jaluseid. Kasutati arvukalt katapulte, piiramistorne ja müürilõhkujaid. Vaenlase territooriumitele rajati tugevaid sõjaväelaagreid. Leegioni sümboliks oli kuldne kotkas. Kotkaga lipu kaotamisel ootas sõjaväelisi ees detsimeerimine. 6. Puunia sõjad: Esimene Puunia sõda- 264-241 eKr, Kartaago kaotus, roomlaste võit. Kartaagol tuli osa valdusi roomlastele loovutada. Teine Puunia sõda- 218-201 eKr, Kartaago kuulsaim väepealik Hannibal. Kartaago kaotas kogu oma laevastiku
Nad uskusid, et on olemas lahingu ja surma jumal Odin ja taevajumal Thor. Eurooplased aga kasutasid kirikutes erilisi palvesõnu viikingite eest pääsemiseks: "Jumal, päästa meid skandinaavlaste viha eest!" Võitlus viikingite vastu Umbes aastal 1000 hakkasid Euroopa ülikud viikingite vastu tõsisemalt võitlema: linnadesse rajati kaitseehitised, ülikud kasutasid ratsaväge, mis võimaldas ruttu kohale jõuda, samuti hakati kasutama jaluseid ning siis saadi võidelda nii, et ei kukutud hobuse seljast maha. Umbes aastal 1100 viikingite retked lõppesid ning tekkis feodaalkord. 7 Kasutatud kirjandus 1. Lisa Miles. "Maailmaajaloo illustreeritud atlas". Koolibri, 1997. 2. Giovanni Caselli. "Elu läbi sajandite". Varrak, 1996. 3. Dr. Anne Millard. "Kauba- ja rännuteed". Varrak, 1997. 4. Dorling Kindersley. "Maailma ajalugu". Varrak. 5
Ette võeti ka pikemaid merereise.Võõrsile siirduvate salkade etteotsa asusid ülikud.Laevad olid üsna väikesed,kiired ja madala süvisega.Laeval oli üks mast.Tuulevaikse ilmaga liikusid laevad aurude jõul. Laeva esiotsa kaunistas tihti lohepea. Viikingite tugevuste mõjutused Umbes aastal 1000 hakkasid Euroopa ülikud viikingite vastu tõsisemalt võitlema: linnadesse rajati kaitseehitised, ülikud kasutasid ratsaväge, mis võimaldas ruttu kohale jõuda, samuti hakati kasutama jaluseid ning siis saadi võidelda nii, et ei kukutud hobuse seljast maha. Umbes aastal 1100 viikingite retked lõppesid ning tekkis feodaalkord. Gröönimaa asustamine ja Ameerika avastamine Gröönimaa avastati juhuslikult. Norralane Erik Punane, kes oli mõrva pärast oma kodumaalt sealsete tavade kohaselt 3 aastaks välja saadetud, asus elama Islandile. Kuid peatselt sunniti ta ka sealt lahkuma. Umbes 981 . a. sõitis Erik koos mõneteistkümne kaaslasega Islandilt lääne suunas
alustame sellega, et võtame different first page'i ära. nt. alates sissejuhatusest alates erinev. seega paneme sina sektsiooni piiri. ("even page" => uus lk ja uus paarisarvuga lk.) page layout => breaks => => continious - et muuta järgnevate sectionite eelneva kopeerimist. siis tuleb navigatsiooni alt vajutada ""link to previous" mitteaktiivseks. päis ja jalus eraldi mitteaktiivseks. siis saab muudatusi teha (kustutada lk. numbreid ja päiseid jaluseid) - kui aga lõpus vaja lk. numbreid on vaja teise nummerdusega sisestada : eemaldad jalutsist eelnevaga sarnasuse. page layout => page nr. => format page nr. => seal saab ka peatüki nr. lisada. sealt saab ka märkida mis numbritest arvestamist alustab. võib järgneda eelnevale aga võib ka 1-st alata. Loeng 5 : ühistöö dokumendi kallal : · muutuste salvestamise jälitamise tehnika : track changes - jätab meelde mida on tehtud.
Kiirpääsuribale saab lisada oma lemmikkäsud, mis on siis alati saadaval, olenemata sellest, milline menüü parajasti avatud on. 1. Home Sellest avalehe menüüst leiab enim vajaminevad käsud jaotistest Clipboard, Font, Paragraph, Styles ja Editing: 2. Insert Selle menüü alt saab lisada lehti (jaotis Pages), tabeleid (Tables), mitmesuguseid illustratsioone nagu pildid, joonised, kujundid, skeemid jms (jaotis Illustrations), erinevaid linke (Links) ja päiseid/jaluseid (Header & Footer). 5 3. Page Layout Selle menüü käsud on seotud lehe kujundamise erinevate võimalustega. Olulisim nendest on kindlasti jaotis Page Setup, milles on valikud lehe suuruse, lehe suuna, veeriste jms määramiseks. Täpsemalt vt ,,Lehekülje seaded 6 4
välja trükkida kogu leht voi osa sellest, mitu lehte voi kogu töövihik. Välja trükkimine on pohiliselt kolmesammuline protsess: 1.Kasuta Page Setup dialoogiakent, et oma aruannet väljatrükkimiseks korda seada. 2.Kasuta Print Preview vahendit, et vaadata oma aruannet enne, kui selle paberile usaldad. 3.Kasuta Print käsku, et vajalik arv koopiaid printerisse väljatrükkimiseks saata. Aga enne printimist on vajalik kontrollida lehe suurust, aariseid, lehekulje paiseid ja jaluseid. Selleks valige menuust File/Page Setup.... 29 Vahekaart Margins voimaldab maarata lehe aarised ja tsentreerida nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. 30 Vahekaardil Header/Footer saab kujundada lehekulje paised ja jalused. Selleks tuleb avada Header/Footer ja valida sobiv pais voi jalus. Saab kujundada ka oma paise ja jaluse, selleks tuleb
sepiirid. Neid saab soovi korral eemaldada analoogselt teksti kustu- tamisega. Leheküljepiir / Page Break Jaotisepiir (järgmine lehekülg) / Section Break (Next Page) Jaotisepiir (pidev) / Section Break (Continuous) Jaotisepiir (paarislehekülg) / Section Break (Even Page) Dokument tuleks jaotada jaotisteks (sekstioonideks), kui: 1) kasutatakse erinevaid päiseid/jaluseid; 2) kasutatakse vaheldumisi erinevaid lehe suundi (vertikaal/horisontaalpaigutus); 3) dokumendis soovitakse nummerdamata jätta mitu lehte või iga peatüki esilehte ei soovita nummer- dada. Seisundiribalt on hea vaadata, missugusel jaotisel hetkel ol- lakse (kõrvaloleval joonisel on 14 lehekülg neljandas jaoti- ses) 18
ARUANDED Aruanne on parim vahend andmebaasi andmete paberile panemiseks. Aruannetele võib lisada logosid või gruppe iseloomustavaid pilte. Erinevad kirjatüübid ja suurused, jooned, kastid, varjutatud osad võimaldavad printida hea välimusega dokumente. Aruande aluseks võib-olla üks või mitu andmebaasitabelit või neist koostatud päringut. Aruande põhieesmärgiks on: · teha vahe- ja lõppkokkuvõtteid · lisada lehekülje ja grupi päiseid ning jaluseid, tiitellehti ja kokkuvõtteid · jaotada tekst lehekülgedeks · nummerdada lehti · võimaldavad andmeid grupeerida ja sorteerida. Suurem osa tööst aruandega toimub kujundusvaates. 8.1. Aruande loomine Aruande loomiseks võib kasutada dialoogiakent New Report (joonis 8.1). Selleks, kas: · klikkatakse andmebaasiakna aruandevaate nupul · valitakse menüükäsk Insert Report. Kujundusvaade Aruandetark
Päise eemaldamine Võib öelda, et päise saad eemaldada sealt, kust sa ta said. Ehk klõpsad: · View>Header and Footer · File>Page Setup>Header/Footer Avanevas aknas klõpsad päise standardsisu kolmnurgal ja valid sealt none. Printimine Enamasti mõtled printimisele juba andmete sisestamise aegu. Püüad ju teha nii, et vajalikud veerud lehele ära mahuksid. Teed näiteks veerge kitsamaks või teksti reas mitmerealiseks. Kui kasutad päiseid/jaluseid, siis pead ka neile ruumi jätma. Arvatavasti kasutad kõige sagedamini printimiseks standardribal olevat printimise nuppu Print. See nupp tähendab kogu töölehe printimist ühes eksemplaris. Tegelikult muidugi hõlmab printimine endas päris mitut momenti. Leiad need võimalused lisaks juba mainitud printimise nupule: · Print Preview · File menüüst neli valikut. Print range näitab, millised lehed prinditakse. Siin on kaks valikut:
maakaitseväe kokkukutsumine. Me- tatud liivlaste ja lätlastega 1208. aastal hed olid relvastatud lähivõitlusrelvade Eestisse. Sõjategevus vältas vahelduva (mõõgad, sõjakirved ehk taprid, odad) eduga aastaid. 1210. aastal saavutasid ja viskerelvadega (vibu ja nooled, ling, eestlased võidu Ümera lahingus. 1217. tapper, viskeoda). Ratsaväe osa oli nõrk, aastal kogusid eestlased hõimupealik sest sadulaid ja jaluseid ei tuntud. Lää- Lembitu juhtimisel kokku muistse va- nemere randadel külvasid laevasõidus badusvõitluse suurima maleva (kuni Sõjateele asumas. Katse rekonstrueerida muistsete eestlaste rõivastust ja varustust (E. Laiu andmeil O. Kangilaski ja R. Kivit) 10 EESTI SÕJAAJALUGU Sakslased ja nende abiväed 1227. aasta veebruaris Muhu maalinna ründamas
See rongkäik, mida meie lugejad nägid Palee eest lahkuvat, oli teel olles end korraldanud ja oma ridadesse vastu võtnud kõiki sulisid, jõude olevaid vargaid ja hulguseid, kes Pariisis parajasti saadaval olid. Nii pakkus see Greve'i platsile saabudes väga auväärt pilti. Kõige ees liikusid mustlased. Nende eesotsas sõitis mustlaste hertsog* ratsa, tema ümber sammusid must-laskrahvid jalgsi, hoides ta valjaid ja jaluseid. Nende järel astusid mehed ja naised segamini, väikesed kisavad lapsepõnnid õlgadel; kõik, nii hertsog, krahvid kui muu rahvas olid kaltsudes ja kassikullas. Järgnes Argoo kuningriik *, see tähendab kõik Prantsusmaa 1 Araablased liikumatult hobuse seljas, mõõkade ja heade vibu-püssidega (hisp. k.). 63 vargapoisid, kes ritta olid seatud väärikuse järgi, kõige ees väiksemad vennad. Nõnda läksid nad neljakaupa, ehituna mitmesuguste märkidega, mis nad oma veidras ametis olid
annaabi.ee 
