tööülesannetest ning mõnedest keskkonna tingimustest nagu õhuniiskus ja valgustustingimused ruumis. Ning kolmandaks väsimus ning stress, mis on tööülesannete keerukuse, hulga ja töö tegemiseks kulutatava aja ühismõju ruumis tagajärg. 25% kaelapiirkonna probleemid, 20% alaseljavalu, 17% probleemid randmete ja kätega, 14% küünarvarte probleemid, 11% vaevused küünarnukkides, 9% kaebused peas ja silmades, 4% jalaprobleemid. Võivad tekkida ka psüühilised häired näiteks: meeleolu muutused, halb ennesetunne, agressiivsus, närvilisus, hirmutunne, lihaspinge, unehäired, isutus jne. Neid kõiki probleeme saaks vältida kui vahetada välja tool ja istuda laua taga mis on sulle individuaalselt sobiva kõrguse peal. Samuti peaks valgustus olema sulle sobilik. Õhtul sobiks kasutada `nightmode' mis teeb arvuti ekraani kollakamaks. Edukuse saavutamisel on oluline
0 Tööreziim Mis piirkonnad on kõige enam ohustatud arvutiga töötades? Levinud on arvamus, et arvutitöö kahjustab eelkõige silmi. Tegelikult on kõige enam ohustatud lihased, liigesed, närvid ja neid ümbritsevad sidekoelised struktuurid. 25% kaelapiirkonna probleemid 20% alaseljavalu 17% probleemid randmete ja kätega 14% küünarvarte probleemid 11% vaevused küünarnukkides 9% kaebused peas ja silmades 4% jalaprobleemid Psüühiliste häiretena võivad esineda: 0 Meeleolu muutused 0 Halb enesetunne 0 Agressiivsus 0 Närvilisus 0 Erutatavus 0 Hirmutunne 0 Rusutustunne 0 Otsustusvõimetus 0 Unehäired ja isutus 0 Seedeelundite ning südame-veresoonkonna süsteemi häired 0 Lihasepinge 0 Suurenenud higistamine jms. Kahjustuste ennetamine TOOL 0 Tool peab jälgima anatoomilisi selgrookõverusi
läbisaamine o õhutemperatuur o õhuliikumine o Füsioloogilised tegurid o sundasend o liigutuste kordumine o Psühholoogilised tegurid o võimetele mitte vastav töö o halb töökorraldus o töö monotoonsus Millised on ohud Probleemid arvuti taga olles : · kaelapiirkonna probleemid · alaseljavalu · probleemid randmete ja kätega · küünarvarte probleemid · vaevused küünarnukkides · kaebused peas ja silmades · jalaprobleemid · üldine väsimus · nägemisprobleem Võimalikud haigused Computer vision syndrome (arvuti vaatamise sündroom) o sümptomid: pea-ja kaelavalu, väsimus, erinevad silmavaegused (punasilmsus, ebaselge nägemine, kuivus, topeltnägemine, raskus fokuseerimisel) o tekib: vale valgustuse korral , õhu liikumisel silmadest mööda (peakohal ventilatsioon, otsene õhuliikmine puhurist) Carpal tunnel syndrome (Karpaalkanali e randmekanali sündroom)
NOMOS = seadus Mis piirkonnad on kõige enam ohustatud arvutiga töötades? Levinud on arvamus, et arvutitöö kahjustab eelkõige silmi. Tegelikult on kõige enam ohustatud lihased, liige-sed, närvid ja neid ümbritsevad sidekoelised struktuurid. 25% kaelapiirkonna probleemid 20% alaseljavalu 17% probleemid randmete ja kätega 14% küünarvarte probleemid 11% vaevused küünarnukkides 9% kaebused peas ja silmades 4% jalaprobleemid Kahjustuste diagramm Mõju psüühikale Arvutiga töötamine on seotud stressiteguritega, mis on põhjustatavad töö spetsiifikast (kõrgendatud tähelepanu), keskkonnast, iseloomust, koormusest, korraldusest jms. Lisaks sellele on need tegurid mõjustatavad töötajate in- dividuaalsetest võimetest, töökogemustest,mitmetest har- jumustest ja töövälistest olukordadest.Stressitegurite mõ- jul võivad tekkida mitmed füsioloogilised, psühholoogilised
kätega 14% küünarvarte probleemid 14% 11% vaevused küünarnukkides 20% 9% kaebused peas ja silmades 17% 4% jalaprobleemid 8 7. Kasutatud kirjandus Annaabi.ee. (2013). Allikas: http://www.annaabi.ee Muldre, H. (2013). Omad teadmised. Wikpedia. (2013). Allikas: http://www.wikipedia.org 9
ning mõnedest keskkonna tingimustest nagu õhuniiskus ja valgustustingimused ruumis. Ja kolmandaks väsimus ning stress, mis on tööülesannete keerukuse, hulga ja töö tegemiseks kulutatava aja ühismõju ruumis tagajärg. 25% kaelapiirkonna probleemid 20% alaseljavalu 17% probleemid randmete ja kätega 14% küünarvarte probleemid 11% vaevused küünarnukkides 9% kaebused peas ja silmades 4% jalaprobleemid 4 Arvutite vahetut mõju kasutajate tervisele tuleb käsitleda mitmest aspektist, milleks on · arvutitest ja nende üksikseadmetest lähtuvad otsesed riskitegurid; · kujutise kvaliteet kuvari ekraanil; · mõju tugi-liikumisaparaadile, tulenevalt ergonoomiliste nõuete täitmisel töökoha kujundamisel; · vahetu töökeskkonna seisund;
Millised piirkonnad on kõige enam ohustatud arvutiga töötades? Levinud on arvamus, et arvutitöö kahjustab eelkõige silmi. Tegelikult on kõige enam ohustatud lihased, liigesed, närvid ja neid ümbritsevad sidekoelised struktuurid: - 25% kaelapiirkonna probleemid; - 20% alaseljavalu; - 17% probleemid randmete ja kätega; - 14% küünarvarte probleemid; - 11% vaevused küünarnukkides; - 9% kaebused peas ja silmades; - 4% jalaprobleemid. Kuidas vähendada ja viia võimalikult madalale tasemele arvutiga ja kontoritehnikaga töötamisel tulenevad kahjulikud mõjud? Tuleb täita kõik nõuded arvutile: Arvuti peab olema varustatud kasutamisjuhendiga, mis kajastab ohutusnõudeid, või tal peab olema CE märgistus. Kuvar peab vastama vähemalt TCO-92 ja TCO-95 nõuetele. Elektrostaatilise välja ja elektromagnetväljade terviseohutus tagatakse vastavusega alljärgnevas tabelis toodud piirväärtustele:
Tallinn: AS Medicina 2008 3. Alajäseme veenilaiendid e. varikoos http://www.fertilitas.ee/yldkirurgia/dokumendid/varikoos.pdf (30.05.09) 4. Alternatiivne endovenoosne laserravi ELVT http://www.smartlipo.ee/index_ee.html (30.05.09) 5. Eilsen, S., 2007, Veenilaiendid on ravitavad ka lõikuseta, Postimees, 28. november http://www.tarbija24.ee/281107/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/298245.php (29.05.09) 6. Helemäe, P.-M., 2008, Tüütud jalaprobleemid nõuavad tähelepanu, Naised, 9. oktoober http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=10542 (29.05.09) 7. Kaho, E., 2007, Veenilaiendite ravi skleroteraapia, 13. august http://raamatupidaja.ee/197279art/ (28.05.09) 8. Lugeja küsib: Veenidega jändamine on lõputu tegevus http://www.terviseleht.ee/200226/26_veenid.php (30.05.09) 9. Ojasaar, M., 2009, Mida teha, kui sul on veenilaiendid?, 28. aprill http://buduaar.ee/Article/article/7456 (29.05.09)
abiseadmete( nt kohtvibratsiooni vähendavad käepidemed, kummist alus) hankimisele, vibratsiooni vähendavate kinnaste või jalatsite ning külma ja niiskuse eest kaitsva tööriietuse andmine töötajatele, vibreerivate töövahendite korrasolek ja hoolduse tagamin, töökohta paigutuse ja kujundamise muutmine. 42. Arvutiga töötamise tervistkahjustavad tegurid Kaelapiirkonna probleemid, alaseljavalud, probleemid randmete ja kätega, küünarvarte probleemid, silmade ülepinge, jalaprobleemid ja stress. 43. Tuleohutuse tagamine ettevõttes Tuleohutuse korraldamine näeb ette objekti üldise tuleohutusjuhendi koostamise vastavalt ettenähtud tingimustel. Tulekustuti õige paigaldus, korrashoid ja kontroll. Tuletöö tegemine ja selle luba vastavalt nõuetele. Tuleohutustunnistuse olemasolu ettevõttel. Keelatud on : Muuta ruum kasutusotstarvet, tõkestada evakuatsiooniteid, hoida tuletõkkeust pidevalt avatuna, sulgeda jäigalt
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Eesmärgiks on puusaliigese liikuvuse ja alajäsemete lihasjõudluse taastamine. Võimelda oleks soovitav 2-3 korda päevas 2-3 kuu jooksul pärast operatsiooni või nii kaua kuni opereeritud jalg on saavutanud hea funkstionaalse seisundi ning jalaprobleemid ei takista olulisel määral igapäevaelu tegevusi. Füsioterapeudi roll puusaproteesi patsiendi ravis: Teostada igale patsiendile füsioterapeutiline hindamine ning soovitada individuaalseid harjutusi. Lisaks puusaliigese liikuvus- ja puusa ümbritsevate lihaste jõu- ning stabiliseerivatele harjutustele, tuleb hinnata patsiendi kõndi ning teisi põhiliikumise komponente (toolist tõusmine, liikumine treppidel, jalgade riietamine jms.). Kontrollida, ka
annaabi.ee 
