Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jalakäija ja ühissõiduki eesõigused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jalakäija, tramm, sõidutee, buss, trammid, bussi, eesõigus, trammitee, sõiduauto, peatuda, autodele, hoovist, ristmikul, laskma, võimaldama, ilmuda, ettevaatlikult, liikuda, möödumine, veoauto, planeerida, jääks, üldreeglina, foori, ajutiselt, parkida, asulasning kehtetuks tunnistamise korra, sealhulgas õppekavad ning nõuded lektorite kvalifikatsioonile majandus- ja kommunikatsiooniminister mää- rusega Liikluse korraldamine Muudatused üldsätete osas Sõiduki peatamine liiklusjärelevalve teostamisel Kui liiklusjärelevalve teostaja on tõstnud käe üles ja osutab peatumis- kohta, peab juht kohe peatuma osutatud kohal. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole kohta näidanud, tuleb peatuda parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal Liikluse korraldamine Muudatused üldsätete osas Liikluspiirangud Avalikult kasutatava tee omanikul on õigus ajutiselt või alaliselt pii-rata sõidukite liiklemist lähtuvalt massist, teljekoormusest, mõõt-metest, kategooriast või jalakäijate liiklemist või keelata see
§ 34. Kui jalakäija sõiduteel olles süttib jalakäijafoori punane tuli, selle foori puudumisel sõidukifoori kollane tuli või reguleerija tõstab käe üles, peab jalakäija sõltuvalt oma asukohast sõiduteel jätkama liikumist ainult kuni lähima ohutussaareni, selle puudumisel kuni suunavööndite eraldusjooneni või, olles sõidutee teisel poolel, lõpetama ohutussaare puudumisel sõidutee ületamise. § 35. Sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult viivitada ega peatuda. § 36. Jalakäija ei tohi: 1. ületada sõiduteed kohas, kuhu on jalakäijaliikluse tõkestamiseks paigaldatud piire, ja asulas eraldusribaga teel väljaspool ülekäigurada; 2. minna sõiduteele seisva sõiduki või muu takistuse varjust veendumata, et ei lähene sõidukit; 3. liikuda kiirteel; 4. takistada sõidukit, millel töötab sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõiduki poolt saadetavat sõidukit; 5
1. Te sõidate mööda maanteed ja näete tee ääres metskitse. Kuidas tuleks tegutseda? Jälgima looma käitumist. Kiirust suurendama, et metskitsest kiiresti mööda jõuda. Kiirust vähendama ja olema valmis pidurdamiseks.Kiirust vähendama ja olema valmis pidurdamiseks. 2. Auto pidurdusteekond оn... juhi reageerimisteekonna ja aeglustusteekonna summa; võrdne aeglustusteekonnaga; piduri rakendumisteekonna ja aeglustusteekonna summa; 3. Peatuda ei tohi... trammiteel või lähemal kui 1 m sellest; raudteeülesõidukohal; sõiduteel piiratud nähtavusega kohas; 5. Millist ligikaudset pikivahet ееssõitjаgа реаb hoidma kuival asulateel? 2 sekundit. 1 sekundit. 7. Milline juhi tegevus on õige? Juht valib parempoolse sõiduraja ja sõidab noole C suunas. Juht valib vasakpoolse sõiduraja ja sõidab noole A suunas. Juht valib parempoolse sõiduraja ja sõidab noole B suunas. 9
(1) Peatamise märguande juhile annab liiklusjärelevalve teostaja: 3) ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga; 2. § 200. Sõiduki peatamine ja tehnonõuetele vastavuse kontroll liiklusjärelevalve teostamisel (2) Kui liiklusjärelevalve teostaja on tõstnud käe üles ja osutab peatumiskohta, peab juht kohe peatuma osutatud kohal. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole kohta näidanud, tuleb peatuda parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. 3. § 7. Tee andmise üldised kohustused (3) Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. 4. § 88. Mootorsõidukijuhilt nõutavad dokumendid
sõiduteele. LAPSE OHUTUST TAGAVAD LISANÕUDED §58. Koolieelikute ja algklasside õpilaste rühm võib liikuda ainult täiskasvanute saatel, kaks last kõrvuti, kõnniteel, selle puudumisel teepeenral, seejuures valgustamata asulateel ning asulavälisel teel ainult valge ajal ja kahesuunalise liikluse korral vasakpoolsel teepeenral. §59. Juht peab andma teed: 1) sõiduteed ületavatele lastele lasterühma saatja märguandel; 2) sõiduteel olevatele lastele bussi juures, millel on kohane lasterühma-tunnusmärk. §61. Sõiduauto tagaistmel tohib täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla 12-aastane laps tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja kõik autos olevad istekohad on hõivatud. Sõiduauto esiistmel ei tohi last süles hoides sõidutada. §62. esitatud nõuded ei ole kohustuslikud asulasõidul takso tagaistmel omaette istuva või täiskasvanu süles oleva lapse sõidutamisel. §63
*Tramm - elektrikontaktliiniga ühendatud tänavarööbassõiduk rööbashaagisega või ilma. *Tühimass - juhi,sõidjate ja veoseta täisvarustuses sõidukimass,mille on määranud valmistaja. *Valmistaja kiirus-valmistaja poolt sõidukile määratud suurimat kiirust. *Õueala jalakäijate ja sõitjate üheskoos liiklemiseks ettenähtud teed , mis on tähistatud vastavate liiklusmärkidega. *Ühissõiduk sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedav buss,troll,tramm või takso . *Ühissõiduki rada sõidutee rada mis on ettenähtud liiklemiseks sõiduplaani kohaselt sõitvale bussile ja trollile samuti reisijaid vedavale taksole , ühisõiduki rajad on tähistatud *Ülekäigurada mõistetakse teeosa mis ettenähtud jalakäijale tee ületamiseks . *Ümberpõige möödumist sõiduteel seisvast ühest või mitmest sõidukist või muust takistusest väljasõiduga kasutatavast sõidurajast . Keskkonnakaitse kohustused
kaudu koormab teed. Tramm-elektrikontaktliiniga ühendatud tänavarööbassõiduk rööbashaagisega või ilma. Tühimass-juhi,sõidjate ja veoseta täisvarustuses sõidukimass,mille on määranud valmistaja. Valmistaja kiirus-valmistaja poolt sõidukile määratud suurimat kiirust. Õueala-jalakäijate ja sõitjate üheskoos liikumiseks ettenähtud teed,mis on tähistatud vastavate liiklusmärkkidega. Ühissõiduk-sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedav buss,takso,troll või tramm. Ühissõiduki rada-sõidutee osa,mis on ettenähtud liiklemiseks sõiduplaani kohaselt sõitvale bussile ja trollile,samuti reisijaid vedavale taksole.Ühissõiduki rajad on tähistatud. Ülekäigurada-mõistetakse teeosa,mis on ettenähtud jalakäijale tee ületamiseks. Ümberpõige-mõõdumist sõiduteel seisvast ühest või mitmest sõidukist,või muust takistusest väljasõiduga kasutatavas sõidurajast. Keskkonnakaitse kohustused
massi, mille on määranud valmistaja. (55) Valmistajakiiruse all mõistetakse valmistaja poolt sõidukile määratud suurimat kiirust. (56) Õueala all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 6 jalakäijate ja sõidukite üheskoos liiklemiseks ettenähtud teed, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkidega. (57) Ühissõiduki all mõistetakse sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedavat bussi, trolli või trammi. Ühissõidukiks loetakse ka sõitjaid vedavat taksot. (58) Ühissõidukiraja all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 7 sõidutee osa, mis on ette nähtud liiklemiseks sõiduplaani kohaselt sõitvale bussile ja trollile, samuti sõitjaid vedavale taksole. Ühissõidukirada tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega. (59) Ülekäiguraja all mõistetakse tee osa, mis on ette nähtud jalakäijale tee ületamiseks. Reguleerimata
sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. · Asula hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. · Auto vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja trolli, bussi Autodeks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat, · Autorong ühest autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsiooni · Eesõigus liikleja õigus liikuda enne teist liiklejat TERMINID · Eraldusriba sõiduteid eraldav tõkke- haljas- või muu riba, mis ei ole ette nähtud sõidukite liiklemiseks.
joonist "b") või stoppjoone märk , siis tuleb selle foori tuledest juhinduda. SÕIT RISTMIKEL REGULEERITAV RISTMIK Foori lubava tule süttimisel peab juht andma teed juhile, kes lõpetab ristmiku ületamist, ja veel sõiduteel olevaile jalakäijaile. SÕIT RISTMIKEL REGULEERITAV RISTMIK Foori või reguleerija keelava märguande korral tuleb peatuda: · Stoppjoone või stoppjoone märgi ees (vt. jooniseid "a" ja "b") · Stoppjoone või stoppjoone märgi puudumisel võib sõita ristuva sõidutee ääreni (vt. joonist "c"), takistamata jalakäijaid (vt. joonist "d"). SÕIT RISTMIKEL REGULEERITAV RISTMIK Kui ristmikul on parempöörderda muust sõiduteest eraldatud ohutussaarega ja
• Parklad kaupluste, polikliinikute, tanklate, turgude juures Jalakäija tegevusest tingitud tegurid suurlinnas: • Foorinõuete eiramine • Tee ületamine ülekäiguradade või ristmike vahetus läheduses • Lähenevate sõidukite liikumiskiiruse vale hindamine • Tee ületamine ristmikule lähenevate või ristmiku otse ületavate sõidukite eest • Tee ületamine seisvate sõidukite varjust, peamiselt lapsed • Tee ületamine seisva bussi eest • Diagonaalselt tee või ristmiku ületamine • Jalakäijapiirde eiramine, peamiselt lapsed 14 • Liikumine sõiduteel kõnnitee olemasolul, peamiselt pensionärid ja vanemaealised • Rulaga, rulluiskudega, tõukerattaga sõitmine, peamiselt lapsed • Helkurita liiklemine pimeda ajal • Ebakaine olek Sõidukijuhi tegevusest tingitud tegurid :
(LS § 88 lg 1, lg 2, lg 3) 3. Mida tähendavad järgmised mootorsõiduki kategooriad vastavalt juhtimisõigusele, selgita (AM, A, A1, B, BE, C, CE, D; T). AM mopeed (võib juhtida ka isik, kellel on mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus.) A mootorrattad A1 mootorratas, mille mootori töömaht ei ületa 125cm3 ning võimsus ei ületa 11kW või mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,1 kW kilogrammi kohta B Sõiduauto registrimassiga kuni 3500 kg, kerghaagisega kuni 750 kg, 1+8 istekohta. BE B-kategooria auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kui haagise registrimass ületab auto tühimassi või autorongi registrimass ületab 3500 kg. C Piiramatu registrimassiga veoauto. CE Veoauto + järelhaagis (autorong). D kategooria juhtimisõigus annab võimaluse juhtida bussi- sõidukit, milles on lisaks juhile enam kui 8 istekohta. T traktorid, liikurmasinad ja masinrongid (LS § 93 lg 2, lg 3) 4
Õigusakt, mis reguleerib tee hoiu, kasutamise ja kaitse alaseid suhteid, tee omaniku ning tee kasutajate vahel ja on aluseks teistele teealasetele normatiividele. 61. Mis on liikluskeskkond Liiklejaid teenindavate alade ja nendega liituvate teenindus-, liikluskorraldus-, infosüsteemide poolt moodustatud tervik. 62. Mis on liiklus Inimeste ja sõidukite sihipärane liikumine või seismine teel. 63. Kes on liikleja Isik, kes osaleb liikluses jalakäija või juhina. 64. Mis on liikluskoosseis Erinevate liiklejate või sõidukiliikide osatähtsus liikluses. 65. Mis on läbilaskus Ühikautode suurim arv ajaühikus, mida tee või sõidurada võib normaalsetes tee- ja liiklusoludes läbi lasta. 66. Mis on läbilaskvuse kasutustase Tee või sõiduraja liiklussageduse suhe selle läbilaskvusse. 67. Mis on teenindustase
Pidurdamine toimub roolikangil paikneva lingi ja raami küljes oleva pedaali abil. Peale selle on mootorrattal elektriseadmestik. Selle üles- anne on segu süütamine mootori silindris, sõidutee valgus- tamine ning heli- ja valgussignaalide tekitamine. Mitmesuguste mootorrataste, motorollerite ja mopeedide peamised näitajad on toodud tabelis l.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
