1.Kõige keskkonnakahjulikum plast on: - PVC õige -PPA -PCP -PVA 2. Millist värvi jahutusvedelikke ei tohi omavahel segada? Sinist ja punast. 3. Hüdraulikavedelike peamine kasutuskoht on - automaatkäigukastid - õige - autode roolivõimendid - õige - pidurisüsteemid - hõõrddiferentsiaalid - õige 4. Kus kasutatakse autodes DOT 3; DOT 4; DOT 5 vedelikke? Pidurivedelikud 5. ATF vedelikke kasutatakse..........................................?. Kasutatakse roolivõimendites ja automaatkäigukastides.
tus, mis kaitses ainult külmumise vastu. Seda kasutati enamasti sõjatööstuses ja põllumajanduses, kuna polnud piisavalt vastavaid korrosioonikaitse manuseid. Tänapäevaseid antifriise ei tohi segi ajada nn vene kunagiste «antifriisidega». Läänemaailmas nimetatakse jahutusvedeliku kontsentraate sõnaga «antifreeze» 15 või «antifreeze/engine coolant» ning valmis jahutusvedelikke nimega «engine coolant». Tänapäeva autodes kasutatavad jahutusvedelikud on enamasti monoetüleenglükooli baasil (alternatiiv on propü-leenglükool). Sel on vesilahu- ses head külmakaitse- ja soojusülekande omadused, mis tagavad kiire jahutami- se (sealt ka nimetus) ning kaitse pakase vastu (oluline vaid meie kliimas). Paraku on nimetatud aine väga korrodeeriv. Seepärast lisatakse sellele erinevaid manuseid, et kaitsta süsteemi korrosioonikahjustuste eest
*pärast jahtumist tekib radiaatoris hõrendus(alarõhk) siis avaneb korgi teine klapp,mis laseb vedeliku tagasi radiaatorisse. 2.3 Jahutusvedelikud: *antifriis *tosool *silikaadivaba jahutusvedelik DEX-COOL ,oranzi värvusega,ei tohi teiste vedelikega segada,mootoriblokk võib hakkada korrodeeruma *Vanemad jahutusvedelikud on valmistatud etüleen-glükooli alusel,uuemad aga propüleen-glükooli alusel,mis on vähem mürgised. *Külmumise vältimiseks kasutatakse glükooli alusel valmistatud jahutusvedelikke *Jahutusvedelikes on vett kuni 44-50% mis annab tihetuse 1075-1085kg/m*.selle järgi saabki otsustada jahutusvedelike külmumiskindluse üle. *jahutusevedelike kontsentraadid(-72*C) *Lahjendamine destilleritud veega *Valmis segud (-15*...-40*C) *Soovitatakse vahetada iga 2a järel 2.4 Jahutusvedelike omadused: *mürgised *temp. tõusmisel paisuvad rohkem kui vesi *lekkimisvõime on suurem kui veel *madal külmumis temp. *kõrge kuumenemis temp. *sisaldavad veepumba määrdeaineid
imeda. Antifriisised käed tuleb tingimata kohe puhtaks pesta. Antifriis paisub veest rohkem, seepärast ongi vaja paisupaaki. Antifriisi tasub valada ainult täiesti korras jahutussüsteemi, sest tema kõikvõimalikest piludest-avadest läbitungimise võime on tunduvalt suurem kui veel ja seetõttu on ka vedeliku lekked palju kergemad tekkima kui vee kasutamise korral jahutussüsteemis. Külmumiskindlate jahutusvedelike tootjad näevad ette kindlad vahetusvälbad. Venemaa päritolu jahutusvedelikke (tosoole) soovitatakse vahetada igal aastal ja orgaanilistel manustel jahutusvedelikke 5 aasta tagant. Vahetada tuleb sellepärast, et manused ammenduvad ning mootor hakkab seestpoolt korrodeeruma, mis võib põhjustada mootori ülekuumenemist, ummistumist ning veepumba, termostaadi, lõdvikute, radiaatori ja teiste osade purunemist. Seega on oluline teada, millist jahutusvedelikku kasutatakse, kuna remont ja osade vahetus on kallis. Toitesüsteem.
Viimasel ajal on maakera ümritsev osoonikiht mitmetes kohtades hakanud hõrenema, mis on väga halb. Seda põgjustavad mitmesugussed õhku paiskuvad osoonikihti lagundavad kemikaalid, eeskätt freoonid, mida kasutatakse külmutusseadmetes jahutusvedelikena ja aerosoolipakendites. Freoon paiskub nii atmosfääri, kui inimene kasutab aerosooldeodorante,-juukselakke ja -õhuvärskendajaid. Osoonikihti lõhuvad ka kõrgel lendavad lennukid. Viimasel ajal on hakatud tootma jahutusvedelikke ja aerosoolpakendeid, milles on keskkonnasõbralikum( roheline ) gaas, mis osoonikihti ei hävita. Iga inimene saab kaasa aidata osoonikihi säilitamisele, ostes vaid neid tooteid, mis freoone ei sisalda. Ka müra võib olla saastaja Palju müra on tööstusettevõtetes. Müra püüakse igati vähendada. Kui see ei õnnestu, on inimestele kaitseks ette nähtud kõrvaklapid. Automootoris tekkivat müra vähendatakse summutitega
Püsivusaega mõõdetakse minutites, praktikas võetakse puuri püsivusajaks ligikaudu 120 min. Puurimisel tekib soojus, seda põhjustavad metalli deformatsioon, spiraalsooni mööda väljuva laastu hõõrdumine, puuri tagatahu hõõrdumine vastu töödeldavat pinda jne. Suurem osa soojusest kantakse laastu poolt ära, ülejäänud osa aga jaguneb detaili ja lõikeriista vahel. Et vältida puuri enneaegset kulumist ja nürinemist ülekuumenemise tõttu, kasutatakse puurimisel määrde- ja jahutusvedelikke, mis juhivad soojuse laastude, puuri ja detaili juurest ära. Jahutusvedelikena kasutatakse puurimisel seebi- ja soodavett, õliemulsioone jt. Lõikereziimide valimine puurimisel tähendab sellise ettenihke ja lõikekiiruse määramist, mille puhul detaili puurimine osutub kõige tootlikumaks ja ökonoomsemaks. Praktikas võiks lähtuda lõikekiiruse määramisel puuri materjali kulumiskindlusest. Käsiettenihke korral võiks kiirlõiketerasest puuridega olla v = 25..
o Vee karedus ja selle määramine Näitab metallisoolade hulka vees. Vee karedus mõjutab segu stabiilsust ja vahutamist. Lõikevedelikud sisaldavad vahutamisvastaseid aineid, mis kasutamisel “kuluvad”. Vahutamist saab vältida, lisades vajaduse korral segule natuke veeslahustuvat silikoonõli. “Kuiv” töötlus o Kasutatakse suruõhku – jahutus ei ole nii efektiivne kui kasutades jahutusvedelikke. Probleemne puurimisel. 4 3. Treimistehnoloogia Mõisted: o OPERATSIOON – on tehnoloogilise protsessi osa, mis täidetakse ühel töökohal (tööpingil) ja mis haarab kõigi tööriistade ning pingi tööd antud tooriku (detaili) töötlemisel. o PAIGALDUS – on operatsiooni osa, mille vältel töötlemise käigus muudetakse tooriku (detaili) kinnitust antud tööpingis
süsteemi täielikult täita. Mootori töötamise ajal aurab antifriisist vesi välja. Taseme alanemisel tuleb süsteemi juurde valada destilleeritud vett. Tehnilise hoolduse ajal on vaja kontrollida jahutusvedeliku tihedust, sest puhta 1,2- etaantiooli külmumistemperatuur on kõrgem kui lahusel. Pikemaajalisel kasutamisel antifriisis olevate manuste aktiivsus väheneb märgatavalt ning seetõttu tuleb 3 aasta möödudes jahutusvedelikke vahetada. Antifriiside käsitsemisel tuleb arvestada ka seda, et 1,2-etaantiool on surmavalt mürgine vedelik. Kui 1,2- etaantiooli on 10% ja destilleeritud vett 90% , siis tihedus on 1021 kG/m³ ning külmumistemperatuur - 3°C Kui 1,2- etaandiooli on 52% ja destilleeritud vett 48% , siis tihedus on 1071 kG/m³ ning külmumistemperatuur - 40°C Kui 1,2- etaandiooli on 100% ja destilleeritud vett 0% , siis tihedus on 1113 kG/m³ ning külmumistemperatuur 15°C' 4.2 Pidurivedelikud
Viimasel ajal on maakera ümbritsev osoonikiht mitmes kohas hõrenenud või on tekkinud osooniauke. Seda põhjustavad mitmesugused õhku paiskunud osoonikihti lagundavad kemikaalid, eeskätt feoonid, mida on kasutatud külmutusseadmetes jahutusvedelikena ja aerosool pakendites. Kui inimesed kasutavad aerosool-deodorante, -juukselakke ja õhuvärskendajaid, paiskub freoon atmosfääri. Osoonikihti lõhuvad ka kõrgel lendavad lennukid. Viimasel ajal on hakatud tootma jahutusvedelikke ja aerosool pakendeid, milles on keskkonna sõbralikum gaas, mis osoonikihti ei hävita. 37. Õhu saastumine. Kasvuhooneefekt. Kasvuhoone läbipaistvad seinad ja katus lasevad sisse päikesekiirgust, millest osa muutub mullale ja taimdele langedes soojuskiirguseks. Soojuskiirgust ja veeauru aga kasvuhoonekate nii kergesti välja ei lase ning seal tõuseb temperatuur ja niiskusesisaldus. Sarnane nähus esineb ka Maal, kus kasvuhoone seina ja katust asenad atmosfäär.
Püsivusaega mõõdetakse minutites, praktikas võetakse puuri püsivusajaks ligikaudu 120 min. Puurimisel tekib soojus, seda põhjustavad metalli deformatsioon, spiraalsooni mööda väljuva laastu hõõrdumine, puuri tagatahu hõõrdumine vastu töödeldavat pinda jne. Suurem osa soojusest kantakse laastu poolt ära, ülejäänud osa aga jaguneb detaili ja lõi- keriista vahel. Et vältida puuri enneaegset kulumist ja nürinemist ülekuumenemise tõttu, kasutatakse puurimisel määrde- ja jahutusvedelikke, mis juhivad soojuse laastude, puuri ja detaili juurest ära. Jahutusvedelikena kasutatakse puurimisel seebi- ja soodavett, õliemulsioone jt. Lõikereziimide valimine puurimisel tähendab sellise ettenihke ja lõikekiiruse määramist, mille puhul detaili puurimine osutub kõige tootlikumaks ja ökonoomsemaks. Praktikas võiks lähtuda lõikekiiruse määramisel puuri materjali kulumiskindlusest. Käsiettenihke korral võiks kiirlõiketerasest puuridega olla v = 25...35 m/min ja
mille tõttu ei tohi süsteemi täielikult täita. Mootori töötamise ajal aurab antifriisist vesi välja. Taseme alanemisel tuleb süsteemi juurde valada destilleeritud vett. Tehnilise hoolduse ajal on vaja kontrollida jahutusvedeliku tihedust, sest puhta 1,2-etaantiooli külmumistemperatuur on kõrgem kui lahusel. Pikemaajalisel kasutamisel antifriisis olevate manuste aktiivsus väheneb märgatavalt ning seetõttu tuleb 3 aasta möödudes jahutusvedelikke vahetada. Antifriiside käsitsemisel tuleb arvestada ka seda, et 1,2-etaantiool on surmavalt mürgine vedelik. Kui 1,2- etaandiooli on 10% ja destilleeritud vett 90% , siis tihedus on 1021 kG/m³ ning külmumistemperatuur - 3°C Kui 1,2- etaandiooli on 52% ja destilleeritud vett 48% , siis tihedus on 1071 kG/m³ ning külmumistemperatuur - 40°C Kui 1,2- etaandiooli on 100% ja destilleeritud vett 0% , siis tihedus on 1113 kG/m³ ning külmumistemperatuur 15°C Pidurivedelikud
mille tõttu ei tohi süsteemi täielikult täita. Mootori töötamise ajal aurab antifriisist vesi välja. Taseme alanemisel tuleb süsteemi juurde valada destilleeritud vett. Tehnilise hoolduse ajal on vaja kontrollida jahutusvedeliku tihedust, sest puhta 1,2-etaantiooli külmumistemperatuur on kõrgem kui lahusel. Pikemaajalisel kasutamisel antifriisis olevate manuste aktiivsus väheneb märgatavalt ning seetõttu tuleb 3 aasta möödudes jahutusvedelikke vahetada. Antifriiside käsitsemisel tuleb arvestada ka seda, et 1,2-etaantiool on surmavalt mürgine vedelik. Kui 1,2- etaandiooli on 10% ja destilleeritud vett 90% , siis tihedus on 1021 kG/m³ ning külmumistemperatuur - 3°C Kui 1,2- etaandiooli on 52% ja destilleeritud vett 48% , siis tihedus on 1071 kG/m³ ning külmumistemperatuur - 40°C Kui 1,2- etaandiooli on 100% ja destilleeritud vett 0% , siis tihedus on 1113 kG/m³ ning külmumistemperatuur 15°C Pidurivedelikud
annaabi.ee 
